Tabasid märki, et kasum oleks max. Aga reostuse ulatust ei julge nad kirja panna, siis ehmatavad kohalikud ära. Mõne aasta jooksul lahkuvad inimesed selle lähiumbrusest. Aga raha ei haise.
Peamine häda on siiski nn. arendajate ahnus - ettevõtte rajamine olgu võimalikult odav (kasum võimalikult suur). Sestap püütakse ettevõte panna maha sinna, kus elavad inimesed ja on sotsiaalasutused - iga meeter teed vähem ju tähendab suuremat kasumit. Tuletage meelde - Tartu kandi prügimägi taheti 50 m külamajadest maha panna, Hiiumaal tuulikud keset küla ehitada, tselluloositehas Tartu külje alla ülesvoolu ja pealttuule, kuigi tühermaad üle eesti küllalt - karjääride alad, elektrijaamade tuhaväljad, ammendatud turbaväljad jne., jne. Keegi ei protesteeriks, kui ei trügitaks kohalikele lausa selga elama ja elu võimatuks tegema.
Aga raha saavad nood kisajad ju pangaautomaadist. Sellest neile piisab. Neid ei huvita, et noored jalga lasevad just nende tegevuse tõttu. Kuniks poed ja postkontorid ka ära kaovad, siis riik tulgu appi.