Maailm

FILMIDA EI TOHI, SÕITA EI TOHI, KOHALIKEGA RÄÄKIDA KA MITTE: BBC ajakirjanikud üritasid Hiina koonduslaagreid uurida (7)

Toimetas Greete Kõrvits, 24. oktoober 2018 18:25
Uiguuri mees jälgib möödasõitvat politseikonvoidFoto: Reuters/Scanpix
BBC ajakirjanikud võtsid ette teekonna Hiinasse Xinjiangi provintsi, kus väidetavalt on laagritesse kinni pandud mõnedel andmetel kuni miljon uiguuri rahvusest inimest. Ajakirjanikud teavad, et Hiina võimud ei rõõmusta nende saabumise üle...

Juba reisi algus on halvaendeline. Ajakirjanikud lootsid, et hästi varase lennuga saabudes pääsevad nad ametnikest, kes muidu välismeedia liikmeid alati kullipilguga saadavad ja hetkekski üksi ei jäta. Lennujaamast sõites võttis neile aga viis autot sappa ning õige pea selgus ka, et suhtlemine kohalikega kergelt ei lähe.

Samal teemal

Juba ainuüksi kohalike inimeste, mitte ainult endi huvides mõistavad ajakirjanikud, et parem on neid mitte tülitada. Igale elanikule, kes nendega kasvõi vaid teresõna vahetab, lendab ajakirjanike järel otsekohe peale väga vihane ja agressiivne ametnik, kes õnnetut kodanikku otsekohe küsitlema asub.

Üks suur ehitis, mille poole kohe alguses suund võetakse, asub Xinjiangi provintsi pealinnast Urumqist umbes tunniajase sõidu kaugusel. Kui ajakirjanikud sellele lähenevad, märkavad nad varem satelliitfotol tühjana seisnud platsil käimas aktiivset ehitustööd. Kerkimas on mingid neljakordsed hooned. Ehitustöid õnnestub autoaknast filmida vaid mõne hetke, kui üks „saateauto“ kõrvale kihutab ning politseinikud otsemaid filmimse lõpetada käsivad.

Ühel teisel teekonnal järgmise laagri poole seisab järsku ees tõkkepuu. „Siin on praegu ohtlik sõita!“ hoiatab ametnik ja lisab igaks juhuks, et ooteaeg on kuni viis tundi, parem on kohe ots tagasi pöörata. Teist teed pidi minnes ilmub kui eikusagilt jälle välja tõkkepuu ja murelik valvur. See mees räägib aga, et tegemist on hoopis sõjaväetsooniga. Ajakirjanikel ei õnnestugi ligineda laagrile, kus võib kinni olla umbes 10 000 uiguuri.

Mis laager? Inimesed käivad koolis!

Mõistnud, et tänaval inimestega rääkimine ei õnnestu, vahetavad ajakirjanikud taktikat ning asuvad täiesti huupi linna suunakoodiga telefoninumbritele helistama. Mis on see pirakas, 16 valvetorniga ehitis, mida võimud keelasid meil filmida?

„See on ümberõppeasutus,“ vastab üks vastuvõtja. „Ja-jah, ümberõppeks mõeldud asutus. Seal on kümneid tuhandeid inimesi. Neil on mõtetega probleeme,“ vastab teine.

Hiina võimud mõtlevad, et ainus viis rahvusvahelisest halvakspanust pääseda on kinnipidamisasutused koolide pähe ära maskeerida. Riigitelevisioonis näitab klantsitud reklaame puhastest klassiruumidest ja õnnelikest inimestest, kes Hiina riiki tänavad. Väidetavalt on need selleks, et juurida välja ekstremismi, õpetada Hiina keelt ning erinevaid ameteid.

Mille alusel „õpilased“ kooli on läinud (või saadetud) ning kui pikad on nende kursused, reklaamidest ei selgu.

Käivad jutud, et mõnikord topitakse laagrisse terve suur perekond, kahtlustatakse, et vahel võetakse uiguuridelt väikesi lapsi ära, et neid lapsendamiseks ära anda.

Kui palju neid asutusi on, on raske öelda, kuid BBC palvel avalikult kättesaadavat informatsiooni ja fotosid kasutanud analüütikud uurisid Xinjangis umbes 101 kahtlast asutust või ehitist. Põhimõtteliselt, leidsid teadlased, võivad väliste tunnuste põhjal kinnipidamisasutused olla nad kõik, kuid äärmiselt kõrge tõenäosusega on seda 44 ehitist. Ainuüksi neid 44 aluseks võttes võib järeldada, et kui võrrelda teadaolevaid kinnipidamisasutuste maa-alasid Xinjangis 2003. aastal, on nende alade suurus kasvanud 440 hektari võrra.

Võrdluseks: Los Angelese meestevangla oma 7000 kinnipeetavaga asub umbes 14 hektari suuruse maa peal.

On ka kinnipidamisasutusi, mis ei ole nii massiivsed ja mis asuvad linnas või linna serval. Ühte sellist üritavad ajakirjanikud filmida ja uurida, kohe on platsis tähtsad ametimehed, kes lihtsalt käega kaamerasilma ära katavad. Seal toimuvad väga-väga tähtsad sõjaväeõppused, ei mingit filmimist.

Ukse taga seisavad naine ja kaks last. Üks ametnik tõttab neid ära ajama, aga teine mõtleb mingil põhjusel ümber ja ütleb kolleegile: „Las räägivad!“

Keda te siin külastama tulite? Vaikus. Siis ütleb väike poiss: „Minu isa.“ Kiirelt rapsavad käed jälle kaamerasilma katma.

Uiguurid - kahtlased läbi ja lõhki, kõik viimseni

Ajalooliselt on uiguurid oma maadel lühikestel perioodidel ka ise peremehed olnud. Hiina raudse võimu all on sporaadiliselt tekkinud ka protesti- või vägivallalained. Ääretult naftarikkasse piirkonda on viimastel aastakümnetel ümber kolitud palju hiinlasi ning uiguurid kurdavad, et majandusbuum Xinjiangi provintsis on neid puudutanud üsna vähe - raha voolab hiinlaste taskusse.

Kashgari kesklinn on öösel pea inimtühi. Väike rühm vanu mehi - kõik siledaks aetud nägudega - istub linna peamošee lähedal. Kus kõik on? Üks vanamees asetab sõrme suule - kuss, ma ei saa rääkida! Teine sosistab vaevukuuldavalt: „Keegi ei käi siin enam.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee