Eesti uudised

Luukas Kristjan Ilves: ma ei oleks 18aastasena Eesti kodakondsust valinud (60)

Toimetas Silja Ratt, 24. oktoober 2018, 13:37
Luukas IlvesFoto: Tiina Kõrtsini
Luukas Kristjan Ilves kirjutab Facebookis, et teda pani kurvastama järjekordne uudis Abhaasia eestlasest, kes oma kodakondsusest ilmselt ilma jääb. Luukas kirjutab, et Eesti kodakondsusseadus ei luba praegu topeltkodakondsust. See paneb 18aastased topeltkodanikud raske valiku ette ning ilmselt heidutab paljusid vanemaid üleüldse oma lastele Eesti kodakondsust taotlemast.

Ilves kirjutas, et proovib ette kujutada, mis oleks juhtunud, kui teda oleks 18aastasena valiku ette seatud, kas loobuda Eesti või USA passist:

Samal teemal

"Tollel hetkel olin ma Eestis elanud kokku kaks aastat (vanuses 9-11). Lõpetasin keskkooli Washingtonis ning asusin just esimesele kursusele Stanfordis. USA passist loobumine oleks mulle mõeldamatu olnud. See tähendanuks mitte ainult lahkumist riigist, kus olin üles kasvanud ning parasjagu õppimas maailma parimas ülikoolis, vaid ka riigi hülgamist, mille keerulisse ajalukku on minu emapoolne suguvõsa juba kolmandat sajandit mässitud.

Ilmselt oleksin siis Eesti passist loobunud, täis teismelist trotsi riigi vastu, kes mind sellise valiku ette seadnud on. Saanuks mu isa siis 11 kuud hiljem sellesama riigi presidendiks, tundunuks see ülima saatuse irooniana.

Ent nii ei läinud. Mul oli privileeg olla sünnijärgne Eesti kodanik, kelle kodakondsust kaitseb Eesti põhiseadus.

Kaks aastat hiljem otsustasin kirjutada oma lõputöö Eesti 80ndate-90ndate üleminekuaja reformide poliitökonoomiast. Armusin täiskasvanuna sellesse riiki ja rahvasse, tema vaprusse ning solidaarsusse, tema suutlikkusse seista ka keerulistel aegadel väärtuste eest, mis loevad: perekond, kodu, aga ka vabadus ning demokraatia. Ajalugu on õpetanud eestlastele, nii 19. sajandi kui 20. sajandi lõpus, et valgustusajastu väärtused ning indiviidi hoidmine ei ole vastuolus rahvuslusega, vaid et need täiendavad teineteist.

20aastasena sai Eestist minu jaoks midagi enamat kui koht, kus olin paar aastat elanud, kus paiknes mu esivanemate talu, kus mu isa töötas. Sellest sai mõte, mille nimel tasub püüelda, ehk isegi surra. Selle mõtte ajendil tulin 21aastasena vabatahtlikult Eestisse tagasi pärast kümmet eemaloleku aastat ajateenistusse.

Töötasin kaheksa ja pool aastat Eesti riigi jaoks. Peale ajateenistuse lõpetamist ametniku ning diplomaadina. Usun, et ajan ka nüüd kaudselt Eesti asja oma töös. Kui ma kord pere rajan, kasvatan ma oma lapsi eestlastena. Ning tean, et minu panused Eesti asja ajamisse ei piirdu sellega.

Mina ei sündinud Eesti patrioodiks, vaid mulle anti võimalus kasvada patrioodiks. Minu lugu ei ole "tüüpiline". Aga ehk polegi "tüüpilist" välismaal üles kasvanud eestlast, Aleksander Einseln ning Mari-Ann Kelamist kuni Veiko Parmingu, Riina Kionka, Paul Marley ning Paloma Tupay-ni - inimesed, kes on täiskasvanuna Eestisse tulnud ning korraliku portsu oma elust sellele riigile andnud või andmas.

Aga kas me oleme rohkem eestlased kui Abhaasias elav Alli Rutto? Kas me oleme rohkem eestlased kui kõik need mitte-sünnijärgsed Eesti kodanikud kellega ma aega teenisin, kelle kätte ma lahingus oma elu usaldaksin?

90ndate kodakondsuspoliitikal oli oma ajendeid ja see võis olla selle hetke olukorda arvestades mõistlik. Aga see oli pea 30 aastat tagasi. Selleks, et edasi liikuda ei pea me hukka mõistma toonaseid otsuseid ega inimesi, kes neid langetasid.

Aga mis on see reaalne oht täna Eesti vabariigile?

Topeltkodakondsuse andmine ei ole kodakondsuse null-variant. Naturaliseerimine nõudku muidugi keeletesti ning lojaalsusvannet.

Paljud tunnevad muret topeltlojaalsuse pärast. Aga kodakondsus ei anna automaatselt õigust riigisaladusele ega tundlikule ametikohale.

Võibolla kaasneks topeltkodakondsusega riigisaladuse taustakontrolli tõhustamine ning täiendava paindlikkuse andmist KAPO-le keelduda lubade andmisest. Võibolla peaks ka muid piiranguid sisse viima, nt piirialade maaostude osas. Hästi, arutame seda!

Ma ka ei välista, et on kohti, kuhu topeltkodakondsus ei sobi. Minu isa loobus oma USA passist kui sai Eesti suursaadikuks Washingtonis. Ning jäägu Vabariigi Presidendi amet sünnijärgsetele kodanikele.

Me kõik tunneme muret Eesti rahva pikaajalise tuleviku pärast. Küsimus pole ainult väärtustes, vaid ka selles, mis meid pikajaliselt edukaks, jõukaks, kasvavaks riigiks ning rahvaks teeb.

Ei saa välistada, et topeltkodakondsuse võimaldamisega MITTE MINGEID riske ei kaasneks. Aga kaasneks ka kasusid. Ning ma usun, põhjendusega, piisavalt Eesti riiki ja rahvasse teadmaks, et me suudame selle kasu realiseerida ning kahju minimeerida."

60 KOMMENTAARI

t
Tõeline Eesti patrioot 2. mai 2019, 14:55
Tunnistab ausalt mis talle on oluline ja kallis.
j
juga 26. oktoober 2018, 01:56
Aga ega Eesti sellega midagi kaotanud ka pole, meil terve Toompea ärmatajaid täis.
Loe kõiki (60)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee