Kinnisvara on üldse üks suur mull, piisab kui saabub 1930.a. börsikrahh ja ainult tuul ulub betoon uberike sees. Kinnisvara on üles ehitatud ainult usule ja lootusele, et läheb kallimaks, see on nagu püramiidskeemiga ettevõte, mis ühel hetkel kokku kukub - järele jäävad ainult hädavajlikud ehitised. See on uskumatu, et inimene peab mingi pavarju eest 30a. panga ori olema, 30a. on pool inimese elu.
Usu maaklerit kes räägib kuidas kõik vaid ülesmäge läheb. Vaevalt Kalamaja korter poole odavamaks läheb aga 10K võib kukkuda küll. Isegi 5% hinnalangust tasub ostjal oodata paremaid aegu ostmiseks. Buumi tipus osta oleks rumalus.
Märgid näitavad, et kinnisvaraturul tuleb kukkumine. Rumal oleks täna rabada neid "ülebroneeritud" kortereid sest poole aasta pärast on hinnad madalamad. Mitmed arendused jäävad seega seisma.
kusjuures sovjeediaegne linnaplaneering oli ka arukam tänasest. Oli aeg, mil hruštšovkasid peeti viletsateks ja liiga tihedalt ehitatuteks, siis tuli Lasnamäe - laulsime ju isegi, et "Peatage Lasnamäe!". Täna ehitatakse veelgi hullemaid kolekaste ja vaat et tihedamaltki kui tsaariajal ehitati üürimiseks töölisbarakke. Ja kõik kiljuvad vaimustusest - et ikka nii uus ja nii väärtuslik! Või siis teine hull-äärmus - klaasist "pilvelõhkujad, nagu oleks Eestis maad vähe ja vaja ehitada kõrgusesse, kuigi eestlased oma loomult on justnimelt haja-asustuse inimesed, kes ei taha karjakaupa koos elada ja üksteisele otse aknasse vahtida.
Ühest otsast räägitakse et rahvastik väheneb järgmise 50 aastaga 200 000 võrra. Samas peab kesklinna äärde ehitama mitmekümne korruselisi maju. Juba praegu on seal võimatu liigelda. Puudu olevatest parkimiskohtadest ma parem ei räägi. Selle taustal oli lasna ehitus ikka täiesti arukas tegevus. Praeguse kesklinna umbe ehitamise kõrval.
KOMMENTAARID (16)