Eesti uudised

National Geographic Kihnu saarest: Euroopa viimane matriarhaalne ühiskond (9)

Toimetas Greete Kõrvits, 19. oktoober 2018 20:09
Maismaaturistid Kihnu saarelFoto: Teet Malsroos
National Geographicu ajakirjanik käis uudistamas Kihnu saart, mida kirjeldab Euroopa viimase matriarhaalse ehk naiste juhitud ühiskonnana. Kuigi turismi edendamisel on väikesel saarel ruumiga kitsas, ei soovi keegi sinna ka suuri hotelle ja külalistemaju.

Et vanasti olid Kihnu mehed kuude kaupa kala püüdmas, jäi kodune maja- ja põllupidamine naiste õlule, selgitab kirjutaja inglisekeelsele lugejale saareühiskonna tausta. Aja jooksul kalastamine ja vanamoodne põllupidamine mõnevõrra hääbusid ning saarerahvas pööras näo uutmoodi sissetuleku poole: turism.

Samal teemal

Turistidega ei olnud Kihnul alguses alati parimad suhted. Purjakil ja halvasti käituvad rändurid kasutasid kurjasti ära tõsiasja, et saarel polnud politseid. Kihnu oli kui peosaar, kuhu mujalt maailmast ennast välja elama ja lakku täis jooma võis tulla. Kihnlased mõistsid, et miski peab muutuma.

Seega võttis saar 2000ndatel turismiga uue suuna, pakkudes pigem kultuurielamusi kui peopinda. Käsitöö, rahvalaul, rattarent - viisakad turismiäri vormid. 2002. aastaks sõltus ligi poole Kihnu elanikkonna sissetulek turistidest. 2008. aastast, mil Kihnu kultuuriruum UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse kanti, on see põnevust tekitanud paljudes välismaalastes, väidetavalt eriti jaapanlastes ja sakslastes.

Mõistagi on oht vana kultuuri muutumises turismiobjektiks, vahel muretsevad mõned saareelanikud, et Kihnu muutub elavaks muuseumiks. Kuid kohalike jaoks ei ole raha esmatähtis ja oma kultuuri tutvustatakse kire ja entusiasmiga. Ehkki saare kitsaskohaks on see, et ruumi majutusasutustele on vähe ja mõistagi ei oleks kuurorte või uhkeid hotelle täis Kihnu enam see saar, mis ta praegu on. Kohalikud on lootusrikkad sellele vaatamata.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee