Olukord kisub skisofreeniliseks, kui riik Eesti Posti omanikuna eeldab ühelt poolt kasumlikkust ja laseb postkontorid kinni panna, kuid samal ajal peab poliitiliste otsuste abil võitlema ääremaastumise vastu ja elu säilimise poolt ka maapiirkondades. E-riigile kohaselt võiks loota e-lahenduste peale, kuid selleks peaks riik eelkõige just maapiirkondades usaldusväärse netiühendusega kaetud olema.
Kuni riik pole arvutikasutamist kohustuslikuks teinud sarnaselt ID-kaardi omamisega, peab ka senine postiside kasutusele jääma. Kaitseministeeriumi idee, et kodanikele saadetud ametlikud teated võiks lugeda kättetoimetatuks, kui need on riigi poolt e-kirjana teel pandud, lõhnab likvideerimisplaani pilootprojektina.
Kas aga haldusreformi järel piisab kogu hiigelomavalitsuse peale ühest vallakeskuse postiteenuse osutajast, kui ääremaadel on muu elu välja surnud? Hea seegi, et riik asub ministrite suu läbi Omnivaga tagantjärelegi läbirääkimisi pidama. Kuigi võinuks ju pool sammu ette mõelda ja skandaali ennetada.
2 KOMMENTAARI