Repliik

Vastukaja | Topeltkodakondne ei pea õigustama oma valikuid (8)

Aino Siebert, Saksamaa, 19. oktoober 2018 17:33
Foto: TIINA KÕRTSINI
Ma ei tea, mis ajendas Laur Uudamit kirjutama oma seisukohta topeltkodakondsusega Eesti vabariigi kodanike kohta nimetades neid halvustavalt „mugavuskodanikeks“. Ehk oli toimetajal sel päeval lihtsalt paha tuju või tal on olnud isiklikke konflikte välismaal elavate eestlastega. Üks asi on aga kindel – repliigi autor hiilgas oma sõnavõtus teadmatusega välismaal elavate kahe passiga eestlaste kohta.

 

Samal teemal

Topeltkodakondsus on riigi jaoks piinlik teema. Siinkohal on Uudamil õigus. Kõik seadused peavad vastama põhiseadusele. Kodakondsusseadust sõnastades on aga juristid teinud räige vea. Samal ajal kui on võetud üle põhiseaduse sõnastus, pole märgatud topeltkodakondsust puudutava lõigu vastuolu põhiseadusega. Selles riigile äärmiselt piinlikus olukorras ei jää nüüd ametnikele üle muud kui tegutseda omavoliliselt. Ühed tõlgendavad seadust ühtemoodi, teised jälle teistmoodi.

Kuid selles kahetsusväärses veas ei ole süüdi sünnijärgsed Eesti kodanikud, vaid riigiametnikud.

Vaidlen samuti vastu väitele, et riik ei pruugi teadagi kodaniku teisest passist. Iga aus inimene lisab Eesti kodaniku passi avalduse punkti „kodakondsus“ juurde ka andmed oma teise passi kohta.

Kellel ja milleks aga on vaja korraga kahte passi taskusse, küsib Uudam. Ja vastab ise: „Laias laastus võib öelda, et kaks passi on mõnus variant tarbida korraga kahe riigi poolt pakutavaid hüvesid. Seega pole kahe passi omanikud mitte niivõrd patrioodid, kuivõrd mugavuskodanikud“.

Samas ei maini autor ühegi sõnaga, milliseid konkreetseid hüvesid topeltkodakondsusega kodanik saab. Ja kas aktiivne Eesti tutvustamine välismaal ei olegi patriootlik? Uudam pole võtnud vaevaks tutvuda välisorganisatsioonide tegevusega, kus eestlased ja estofiilid töötavad palka saamata. Lihtsalt armastusest Eesti vastu.

Tõele ei vasta samuti, et „kahe passi abil saab ära nihverdada kohustustest riigi ees, näiteks pääseda ajateenistusest“. Kui Eesti passiga noormees elab väljaspool kodumaad, siis on tal lihtsalt valikuvõimalus. Sõjaväekohustuse reguleerivad riikidevahelised lepingud. Meeldetuletuseks – Eesti on NATO liige, seal võideldakse "ühiste väärtushinnangute" nimel.

„Tagatipuks saab väita, et topeltkodakondsed justkui ei usukski Eesti riigi püsimisse,“ väidab Uudam. Selle ütlusega kriminaliseerib arvamustoimetaja kõik välismaal elavad eestlased ilma, et tal oleks esitanud oma väite kohta vastavat tõendusmaterjali.

Tuletan autorile meelde, et oktoobrirevolutsiooni või maailmasõdade keerises põgenesid eestlased passidetagi. Nad ei vajanud riigi kodakondsust, kuhu nad põgenesid. Kui inimese elu on ohus, siis ta lihtsalt põgeneb. Dokumendid võivad olla pealegi näiteks pommituste tagajärjel kaduma läinud.

Väga paljudel olid 1991, ehk ajal mil Eesti hakkas väljastama uusi passe, veel vanad, okupatsiooni ajal New Yorgi või Londoni konsulaatides välja antud Eesti passid, mis kehtisid reisidokumentidenagi kuna lääneriigid ei olnud de jure tunnustanud nõukogude okupatsiooni. Paljud elasid kuni Eesti vabariigi taastamiseni 1991.aastal kodakondsuseta, „halli passiga“.

Kodakondsusteema on niivõrd kompleksne, et seda ei tunne isegi mitmed riigikogu saadikud, kuigi peavad otsustama Reformierakonna esitatud eelnõu saatuse. Debattide stenogramme, mis osaliselt annavad hea ülevaate saadikute diletantsusest ja intriigidest, saab igaüks lugeda internetis.

Selle asemel, et korrigeerida kiiremas korras seaduses riigi enda poolt tehtud viga, püütakse enne kevadel toimuvaid valimisi hankida endale poliitilist kapitali trampides kodanike õiguste peal. See on häbiväärne. Põhiseaduses seisab selgelt kirjas, et kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust.

Praeguses vastaseisus on erakonnad (peale Reformierakonna) asetanud ennast, tõenäoliselt poliitilisest pimedusest, ebameeldivasse olukorda. Nad on lükanud liikuma vastupanukivi. Välismaal elavad Eesti kodanikud on poliitiliselt aktiivsed ja oskavad seista oma õiguste eest.

Demokraatias on inimesel õigus teha isiklikke valikuid. Me ei ela enam Nõukogude Liidus, kus nomenklatuur kohtles kodanikke nagu alaealisi, kes polnud ilma kommunistliku parteita võimelised langetama otsuseid oma isikliku elu kohta. Eesti kodanikel on õigus lahkuda Eestist või tulla Eestisse tagasi. Neil on õigus langetada otsuseid oma kodakondsuse üle. Valikute tegemist ei pea ükski kodanik ei selgitama ega õigustama, ka Õhtulehele mitte.

Piinlik lugeda nii palju teadmatust ühes miniartiklis. Ajakirjaniku kohustus on ennast informeerida ja tuua esile fakte, mitte esitada oma "tunnetatud tõdesid" faktidena.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee