Arvamus

Tiit Kuresilma | Uskuda või mitte? On, mida imestada 

Tiit Kuresilma, külafilosoof, 19. oktoober 2018, 17:27
Foto: Alar Truu
Väljend, et tähe plahvatus oli „heledam kui 1000 päikest“ on arusaadav, sest kujutad ette, et taevavõlvil on tuhat päikest kõrvuti, ja asi ants. Kui aga kirjutatakse, et supernoova plahvatusel oli heledus 130 miljonit korda suurem kui päikesel,  siis seda ei tunneta kuidagi. Tuleb ainult uskuda, et nii oli.

Ühesentimeetrise läbimõõduga must auk võib kaaluda sama palju kui pool maakera? Ohhoo! Aga kui kogu universumi mass mahtus enne Suurt Pauku hernekaunakesse, siis on seda küll väga raske uskuda. Aga peab. Lihtsam on muidugi uskuda, et jumal lõi maailma mitte millestki lihtviisil kuue päevaga ja seitsmendal päeval puhkas. See puhkamine on nii inimlik. Aga miks tal musta auku vaja oli välja mõelda? Et näidata inimesele, kui kübemeke ta isegi mingi auguga võrreldes on! Imesta ja ole alandlik.

Teaduslikult võttes on  must auk iseenesest usutav küll. Kui sinna pea ees sisse kukkuda, venid lõpmata pikaks ja ei pääse enam välja, valguski mitte. Võimas gravitatsioon ju! Aga mis see gravitatsioon on, eriti veel selle lainetus aegruumis? No ei tea. Kui üles hüppad, mis nähtamatu käsi sind kohemaid alla tagasi tirib? Kuid hiljuti lahkunud tark mees Hawking näitas, et musta auku kukub küll aineline mateeria, aga antiaine kiirgab hoopis selle servalt tagasi ja seda on näha ka. Kas uskuda? Kui kusagilt ilmub antiainest tehtud inimene, siis sellele kätt anda ei tasu, sest annihileerume. Aga juttu ajaks küll. Mis tema näiteks teispoolsusest teab? Kes meist tähtsam ja kesksem on, maailm või antimaailm?

Keskseks olemisest

Piibli järgi on Maa maailma kese ja kõik pöörleb ümber meie. Päike muidugi ka. Ja kui vaja on ja väga jumalat paluda, võib Päikese mõneks ajaks taevasse seismagi panna, et päev pikeneks ja jumalale meelepärane konkreetne lahing teiseusuliste vastu valges lõpule viia. See on piiblis sees. Ptolemaios Aleksandriast nägi kurja vaeva, et seletada planeetide kummalisi näivaid orbiite taevavõlvil  oma taevasfääride pöörlemise teooriaga. Poolakas Mikolaj Kopernik leidis 1517, et kõik seletub lihtsamalt, kui lugeda päike keskseks. Aga ta ei julgenud seda jumalavallatut ideed publitseerida enne, kui alles elu lõpus 1543.a. Ja sedagi sõbra pealekäimisel. Ka siis pani ta teose pealkirjaks petteks „Taevasfääride pöörlemisest“, kuigi näitas selles, et taevasfääre polegi. 

Jumal kinnitab  et mullast oleme võetud ja mullaks peame jälle saama. Ta lõi  meid algosistest oma näo järgi ja looja moodi loovalt mõtlema. Ta pani meid valitsema maa, mere ja kõiksugu loomade üle, ka mitmesugust kunstkoppi tegema, millega ükski teine olend valmis ei saa. Näiteks oopereid looma. Vastavalt ooperile „Tormide rand“ lõi ka jumal Saaremaa, aga naeruks hiidlasel lõi ta sinna naljavaese, aga tööka saarlase.

Jumala teoga ja näoga oleme seega kahtlemata kesksed kujud maailmas. Isegi naised, kes on küll teisased, kuna on Aadama küljeluust tehtud (inglise keeles on ausalt öeldud: man – inimene, woman – kahinimene). Muide, mitu küljeluud teil on? Minul  oli 10, kui hiljuti üle loeti seoses ühe katkiminekuga.

Vahepeal on meid katsutud teaduse poolt keskselt kohalt kõrvale lükata, et meie galaktika ja päikesesüsteem on vaid pisipuru maailma veere peal. Kui pisim kvark on läbimõõduga 10 astmel -26 m, aga universumi nähtav raadius on 10 astmel 31, siis inimene suurusjärgus 10 astmel 0 ehk 1 m on logaritmilises skaalas kenasti kesksel kohal. Pole me nii tühised ühtigi.

Kuidas põrgust pääseda?

Ühest küljest katsun ikka uskuda teadusinimesi, et igavest elu polegi. Lepin sellega. Teisest küljest, kui ikka tahaks pääseda oma patutegude eest põrgulikult palavast karistusest, on maailmas veel natuke ristiusku ja hulgemini teisi uskusid, kes pakuvad positiivsemat tulevikku. Pole olemas õigeimat usku, vaid kõik usundid on head, kui saan muresid jagada ja eluraskusi kergendada. Kui ikka Buddha, Muhamed, Toora ja Taara lohutavad mind, on neist kindla peale abi.

Kui kaardimoor õieti ennustab ja keegi minu tšakrad avab parajal määral, et minu sisemine energia alt üles tõuseks, olen järjekordselt õnnelik. Pole vaja ka tulevikule mõelda, sest horoskoop ütleb kõik ette. Ja ära ei suregi, sest elatakse edasi järgmises elus. Oled paha – kasvad järgmises elus kanana üles. Aga ülejärgmises parandad ennast ja saad õndsaks. Karda viimsepäevakohut ja põrgut, siis käid õiget teed..

Iga asja eest tuleb elus maksta. Kui ma olen nõus teadmameestele ja soolapuhujatele maksma, ja sealtkaudu mu maailm avardub, sest nad juhivad mind tõe teele, siis on ju hea. Petta võin ma saada nii siit kui sealt. Näiteks sõber koolivend jäi haigeks ja lootis, et jumal tervendab. Aga jättis rohud võtmata, isegi need, mida posija soovitas. Ja surigi. Kas jumal pettis või mees end ise?

Tume elu

Jumal andestab kõik. Järsku ongi asi sealmaal, et teisitimõtlejaid ei tulegi sõjas enam tappa? Euroopas juba tükk aega sõdu ju polegi. Ainult usujuhid peavad ikka veel igat liiki võitlust oma õigema usu nimel. Kuigi arengut on märgata teadlikkuse ja mitmekülgsuse kasvu poole. Näiteks Vatikan tunnistab juba ka tulnukaid. Et kui nad on olemas, on nad samuti jumala looming.

Piibli kirjutamise ajal ei teatud veel versiooni, et aeg ja ruum on ükskama kõik  ja kõik on tekkinud suurest paugust 13,8 miljardit aastat tagasi. Siis lendas imeväiksest imetihedast tükist välja kogu aine, millest tekkisid tähed ja galaktikad, tähtedes termotuumareaktsioonides lihtsast heeliumist ja vesinikust järkjägult kõik kivid ja ained raskemetallideni välja. Asi arenes ­kvarkidest, elektronidest, positronidest aatomite ja molekulideni, siis aga ainuraksete ja paljuraksete elukateni. 

Mõned hakkasid imetajateks. Meie ka. Koos emapiimaga andsime järglastele palju tarkust üle, näiteks darvinismi. Selle järgi oleme kõik üks olelusvõitlust pidav konglormeraat koos miljonite bakteritega meie sees ja peal, pahade haiguste rakkudeni välja, kirpudest rääkimata.

Aga vaatamata teaduse ja usu poolt valgustatusele on inimene veel üllatavalt tume kuju. Näiteks ei tea ta, mis on tumeaine ja tumeenergia. Arvutused näitavad, et need peavad olemas olema, sest muidu ei seisaks maailm koos. Seda tumedat on lausa 95% maailmast, aga ta ei paista kusagilt välja. Kus ja mis – ainult jumal teab! Seni veel.

Elu on huvitav, kuni osatakse mind imestama panna, kuidas  meie kehas olevad aatomid ulpisid miljardite aastate eest triljonite kilomeetrite kaugusel meie praegusest asukohast. Nad on igaveses ringkäigus, aga igavese elu suhtes on kahtlusi. Siinkohal esitan oma seisukoha, et kuna jumal näeb kõik ja teab kõik, ei ole mõtet nii väga palves maani kummardada. Minu jumal näeb, et olen ju sisemiselt täiesti hea inimene ja andestab minu pahateod. Aitäh talle! Kui usud, siis on. Kui ei usu, ei ole. Usu, siis ikka on.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee