Eesti uudised

President Kaljulaid: rahvusvahelises vaates on Eesti maksusüsteem edukas (115)

Toimetas Liina Hallik, 18. oktoober 2018, 17:59
KERSTI KALJULAIDFoto: Martin Ahven
Eesti president Kersti Kaljulaid presenteeris oma visiooni tehisintellekti arengutest rahvusvahelisel ärifoorumil ning nõudis muu hulgas digitaalmajandust puudutavate rahvusvaheliste kokkuleppete sõlmimist, kirjutab hbl.fi.

Eesti president ülistas oma riigi panust digitaalsete lahenduste väljatöötamisel, kuid lasi ka sarkasmil voolata, kirjutab leht. 

„Samal ajal, kui teie Soomes kogute pabereid, kogume meie Eestis andmeid,” ütles Kaljulaid.

Samal teemal

Ajalehe sõnul kutsus Eesti president vaatamata ebadiplomaatilisele slängile üles tihedamale koostööle, mis näeb ette, et arvutinohikud astuvad oma harjumuspärastest liivakastidest välja ning edendavad investeeringuid piirideülese tehisintellekti vallas. See omakorda nõuab juriidilisi reforme.

„Eestis on meil õigusnormid ajakohastatud nii, et erinevate digitaalsete lahenduste puhul on digitaalsete, algoritmide ja kriminaalõiguse aspektidega lihtsam arvestada,” sõnas Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul oli üks Eesti digitaalse edu saladusi see, et Eesti alustas nö puhtalt lehelt, mistõttu oli innovatsiooniga kerge kaasa minna – Eestil ei olnud ajaloolist ega tehnilist koormat, mis oleks arengut takistanud. „Samal põhjusel on Aafrika Liit süsteemi uuendamisest rohkem huvitatud kui Euroopa Liit.”

Ka on presidendi sõnul Eestis digitaalseks arenguks viljaka pinnase loonud avaliku ja erasektori vahel toimiv koostöö. „Praktiliselt kõik Eesti tipppoliitikud on äritaustaga. Seetõttu mõistavad nad ettevõtjate vajadusi digitaalse ülesehituse osas.”

Kaljulaid avaldas muu hulgas usku, et iseisõitvad autod saavad reaalsuseks varem, kui me aimata oskame, vaatamata sellele, et tarbijad on ses osas veel veidi kartlikud.

„Eesti ajakirjanikud on veendunud, et ma olen robot, kuna mul on kombeks neile kriitilisi vastuküsimusi esitada,” sõnas Kaljulaid. President peab lubadusest kinni. Eksklusiviintervjuus Rootsi uudisteagentuurile SPTle pööritab president silmi ja annab teada oma eriarvamustest veel enne, kui küsimused on formuleeritud.

Kas IT-sektor ei peaks moodustama suuremat osa Eesti SKPst, arvestades, kui palju te sellesse panustate?

Tõite oma kõnes esile välismaised küberrünnakud. Kas pidasite silmas rünnakuid Venemaa poolt?

Ei, ma ei viidanud Venemaale. Digirünnakut võidakse juhtida erinevatest riikidest ja mitmest kohast korraga. Et digitaalne maailm ei tunne piire, peamegi paika panema rahvusvahelised mängureeglid, et osalejad saaks vastutusele võtta.

Milliseid mängureegleid on vaja?

Eestis on seadusandlus juba korda tehtud, kuid vaja on rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis digimajandust paremini arvestavad.

Sotsiaalne ebavõrdsus on Eestis teema, millest ei saa üle ega ümber. Mida peaks ette võtma palgalõhe vähendamiseks?

Ma toetan suuremat sotsiaalset võrdsust, kuid see ei tähenda, et soovin puudutada palgalõhe valdkonda. Me elasime peaaegu 50 aastat nõukogude ühiskonnas, kus kõigil olid suures plaanis võrdsed palgad vaatamata sellele, mis tööd nad tegid. See ei olnud õiglane. Panustades haridusse, saame edendada sotsiaalset liikuvust ning parandada sotsiaalset ebavõrdsust samal ajal kui kindlustame põhiteenused kõigile kodanikele.

President ei soovi seega Eesti maksusüsteemi lammutada?

Ei, see toimub hästi, nii nagu on. Me ei võida sellest midagi, kui suurendame maksukoormust 40-50 protsendini kõrgema sissetulekuga inimestele. Rahvusvahelises vaates on Eesti maksusüsteem edukas.

Teie eelkäija, president Toomas Ilves, arvustas Twitteris peaaegu iga päev Venemaa agressioone. Teil on pehmem vaatenurk. Miks?

See ei vasta tõele. Ma ei kiida heaks Venemaa okupatsiooni Krimmis ega sõda Ida-Ukrainas, mis ohustab kogu Euroopa turvalisust. Kuid Venemaa rahvas ei ole süüdi, et Putini valitsus rikub rahvusvahelist õigust. Peab suutma vahet teha vene rahval ja Venemaa valitsusel.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee