Kommentaar

Mart Soidro | Võrrand mitme tundmatuga 

Mart Soidro, literaat, 18. oktoober 2018, 17:34
Turu-uuringute ASi küsitluse kohaselt on ka oktoobris Eesti populaarseim partei Keskerakond, kellele annaks hääle 30 protsenti valijatest. Järgneb Reformierakond 28 protsendiga.

Suuri üllatusi ja muutusi erakondade reitingutes pole viimane kuu toonud. Kui jätta kõrvale fakt, et suurenenud on nende vastajate osakaal, kes ei hääletaks mitte kellegi poolt või kes ei osanud oma eelistust öelda. Kui augustis oli selliseid vastajaid 33 protsenti, siis septembris 35 ja oktoobris juba 39 protsenti (ERR, 18.10.2017).

Mõtlemapanevad numbrid. Aga minu jaoks ongi kõige pakilisem küsimus, kas liikumine Eesti 200 ja loodav Elurikkuse Erakond saavad partei registreerimiseks vajalikud 500 liiget kokku? Meeldetuletuseks: hiljemalt 2. detsembril (3 kuud enne valimispäeva) kuulutab president välja valimised ja 17. jaanuaril (45 päeva enne valimisi) lõppeb kandidaatideks registreerimine. Oodata ei ole enam kaua.

135 päeva enne valimisi

Veel mõni kuu tagasi kuulutas Eesti 200, et läheb valimisi võitma ja Elurikkuse Erakond, et ampsab neljandikku kohti riigikogust. Praegu tasub aga mõlemal uuel tulijal lugeda sõber Andrus Kivirähki viimast arvamuslugu: „Oleks ehk mõistlik otsida altruistlikke inimesi, rõhuda halastusele ja südameheadusele. Miks mitte varitseda doonoritelkide juures? (Kaasa tasub võtta ka koer või veel parem, imik, see muudab möödujate südame haledamaks.) Inimesed, kes lähevad vabatahtlikult oma verd loovutama, on ehk nõus loovutama ka oma poliitilise süütuse – selleks, et üks väike hea erakond saaks ennast viimaks registreerida ja leiaks oma koha päikese all...” (LP, 13.10.2018).

Mõlema loodava erakonna jaoks jääb muidugi varuvariant – ühineda mõne „katusorganisatsiooniga”. Eesti 200 puhul tuleks kõne alla Vabaerakond, „Arturi-partei” saaks leivad ühte kappi panna Eestimaa Rohelistega.

Eesti 200 pressiteateid tuleb viimastel nädalatel küllusesarvest ja nad on uudisekünnise ületamise nimel muutunud sõjakamaks. Kõige kõnekam oli Margus Tsahkna, kes teatas, et karjääridiplomaatide süsteem on oma aja ära elanud. (Delfi, 15.10.2018). Suures osas on Tsahkna oma kirjutises refereerinud – tõsi, küll viitamata!- Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse uuringut, mida tutvustati riigikogu väliskomisjon 24. septembril (vt. Kalev Stoicescu „Välispoliitilised huvid vajavad selget sõnastamist”, Postimees, 16.10.2018). 

Kui ettekandes rõhutati, et tulevikus peaks riik suuremat tähelepanu pöörama välismajandushuvide eest seismisele, siis Tsahkna lisas vunki ja leidis, et karjääridiplomaatide süsteem on oma aja ära elanud, et ühed ja samad inimesed ringlevad suhteliselt ambitsioonitu välispoliitika teostamise ringis.

Nojaa, Eesti 200 on teoorias tugev. Kui nad peaks võimule tulema, on neil lisaks Hendrik Agurile veel üks tegudeinimene varnast võtta...

Ma ei tahaks seda liikumist ülemäära nüpeldada, mis sest, et ka kunagise Põlva maavanema Igor Taro võitlus katuserahadega ja lavašõu riigiprokuratuuri ees on pehmelt öeldes silmakirjalik, et mitte öelda naeruväärne. Ma siiski ei välistaks, et Eesti 200 võib saada nende valimiste kaalukeeleks. Värske küsitlus ju näitas, et „tundmatud tehnokraadid” võtaksid kõige rohkem hääli ära Reformierakonnalt. Kui nad ületavad 5% künnise, on Keskerakond suure tõenäosusega nende valimiste võitja.

Kuumadest valimisringkondadest

Kõige rohkem paiknevad eelseisvatel riigikogu valimistel ümber reformierakondlased. Taavi Rõivas siirdub Harjumaalt Lääne-Virumaale, Eerik-Niiles Kross Mustamäelt ja Nõmmelt Ida-Virumaale. Ühes võib olla kindel: nelja aasta tagust häälte hulka ei võta kumbki (vastavalt 15 881 ja 1944). Ringkonnad on lihtsalt väiksemad. Krossi saak polnud juba nelja aasta eest muljetavaldav, aga kui ta suudab seekord Ida-Virumaal võtta poolegi eelmise korra tulemusest, oleks see kõva sõna. 

Meeldetuletuseks: kui jätta kõrvale Yana Toom, siis eelmisel korral saavutasid parimad eesti nimega poliitikud seal kolmekohalise häältearvu. Muide, kõige rohkem toetust kogus selles arvestuses IRLi nimekirjas kandideerinud Anvar Samost, kes sai 761 häält. Ei pea olema selgeltnägija, et ka seekord teeb Ida-Virumaal puhta töö Keskerakond. Krossil tuleb aga rinda pista kahe tarmuka daami, Katri Raigi ja Kristina Kallasega.

Minu jaoks on kõige huvitavamad valimisringkonnad nr 2 (Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita), nr 4 (Harju- ja Raplamaa) ja nr 12 (Pärnumaa).

Siim Kallas on kandideerinud kolmedel riigikogu valimistel (1995, 1999 ja 2003) ja oma valimisringkonnast alati võitjana väljunud. Seekord seisab aga Viimsi vallavanema vastas Tallinna volikogu esimees Mihhail Kõlvart. Eelmisel korral sai Edgar Savisaar selles ringkonnas 25 057 häält ja ma ei imestaks, kui mantlipärija samas suurusjärgus häältesaagi koguks.

Kahju, et rahvusringhääling ei tee teledebatte ringkonniti. Harju- ja Raplamaa raskekahurväe (Jüri Ratas, Kaja Kallas, Marina Kaljurand, Jüri Luik) heitlus oleks kindlasti nauditav. Esinumbritest oleneb palju, sest jagamisele läheb 14 mandaati ja ca 90 000 häält.

Pärnumaal oli eelmisel korral valijaid alla 39459 ja valimised võitis Toomas Kivimägi (7603) Mart Helme (6714) ja Kadri Simsoni (5726) ees.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee