Kommentaar

Hannes Luts | Kas Tallinna bussijaam tuleks viia Ülemistele? (15)

Hannes Luts, liikuvus- ja transpordiekspert, 17. oktoober 2018 17:03
Äsja kerkis taas päevakorda plaan viia Tallinna bussijaam Ülemistele. See on juba habemega idee, mis võimaldaks bussid senisele raudteepeatusele, Rail Balticu tulevasele terminalile ja lennujaamale lähemale tuua. Puhtalt ümberistumisi silmas pidades oleks see loomulikult mõistlik, kuid praegust olukorda arvestades tekib seoses selle plaaniga mitu küsimust.

Esmalt tuleb arvestada, et ühistransporti kasutab eelkõige jalakäija. Seega peab bussijaama ümbrus soodustama heade ümberistumiste kõrval ka mugavat jalgsiliikumist. Betooni ja asfaldiga kaetud ja parklatega üle ujutatud Ülemiste pole kindlasti kuigi jalakäijasõbralik keskkond. See on eelkõige liiklussõlm, mis võib autoga sõitjale tõepoolest näida hästi ligipääsetava kohana, kuid ei ole seda sugugi jalgsiliikuja meelest. Seega kipub bussijaama uue asukoha määramisel tooni andma autokeskne mõtlemine, mis kuidagi ei sobi selle rajatise otstarbega.

Probleem on klassikaline – keskmine ametnik või poliitik kasutab paraku autot. Neil puudub sageli ettekujutus sellest, mida ühissõidukiga sõitvad inimesed oluliseks peavad. Seega tuleb otsustusprotsessi kindlasti kaasata rohkem osapooli, et saada teada, millisesse asukohta oleks bussijaama viimine tõesti arukas.

Ülemiste tuleb muuta inimsõbralikuks

Ideaalis peaks bussijaam tegelikult olema kesklinnas. Kuid arvestades võimalike ummikute ja häiretega linnaliikluses, võib selline lahendus häirida busside graafikuspüsimist. Olukorda ei pruugi leevendada isegi bussirajad, sest sel juhul võivad kaugbussid olla sunnitud sõitma linnatranspordiga samas tempos, pikendades nii sõiduaega. Suurem osa sõitjaist pääseks ilmselt mõnes teises piisavalt hästi ligipääsetavas kohas paikneva bussijaamagi puhul kiiremini liikuma kui kesklinna läbides. Nii on mõneti arusaadav, miks just Ülemistest kui tulevasest asukohast räägitakse.

Loomulikult ei tähenda Ülemiste puudused seda, et see ei võiks inimsõbralikumaks muutuda. Arvestades tulevase Rail Balticu terminali ja rongiliikluse kasvavat tähtsust, on sealse linnakeskkonna parandamine niikuinii möödapääsmatu. Just selles kontekstis ongi ootused kõrged – vähemalt seni avaldatud joonised piirkonna tulevasest väljanägemisest annavad selleks lootust. Neis on autod kadunud maa alla või parkimismajadesse ning avalik linnaruum on peamiselt jalakäijate päralt.

Oluline väljakutse on kindlasti ka ühendatus teiste transpordiliikidega. Kiireimat ühendust pakuks siinkohal kindlasti rong, mis ei sõltu ummikutest ning võib ka linna sees liikuda üpris suurtel kiirustel. Mitmed võimalikud suunad on aga veel välja arendamata. Liiva–Ülemiste, Tallinna ringraudtee ja Ülemiste–Miiduranna (Viimsi) suunal linnalähiliikluse sisseseadmisel võib Ülemiste ühendatus märkimisväärselt paraneda. Vajalik taristu on osaliselt juba praegu olemas. Nõmme, Pääsküla ja Keila suunal saaks olukorda parandada juba ammu kavandatud Kristiine ühispeatuse abil, mis peaks olema Endla tänava viadukti lähedal.

See võimaldaks kiireid ja sujuvaid ümberistumisi bussidelt-trollidelt ja Pääsküla poolt tulevatelt rongidelt Ülemiste suunale ning vähendaks võrreldes Balti jaama läbimisega ühendusaega. Ka Põhja-Tallinn võiks lahendusest võita, kui Kristiine ühispeatuse juurde hakkaks sõitma mõni usaldusväärne ja tiheda graafikuga bussiliin. Praegune buss nr 32 ei püsi tipptunnil Tehnika tänava ja Pärnu maantee ummikute tõttu peaaegu kunagi graafikus. Väljaspool tipptundi ja nädalavahetustel ei sõida see aga üldse.

Kesklinnaga on korralik ühendus trammiliinina juba olemas, kuid Ülemiste jaama juures trammi istudes kulub praeguse bussijaama asukohaga võrreldes kesklinna sõiduks seitse minutit rohkem. Probleemi aitaks leevendada trammidele prioriteedi andmine Tartu maanteel, mis lühendaks sõiduaega. Passivad ju trammid arvukate punaste fooritulede taga seistes ja liiguvad seetõttu teokiirusel – keskmine graafikujärgne sõidukiirus Lubja ja Paberi peatuste vahel on 14 km/h. Sageli ei suuda trammid sellestki plaanist kinni pidada. Linnavalitsus pole selle suhtes aga juba kümme aastat midagi ette võtnud.

Kas bussijaamale jagub ruumi?

Terve linna kontekstis jääks aga kiiremastki trammist väheks. Piirkonda teenindavad bussiliinid on sageli hädas graafikus püsimisega, sest erinevalt kesklinnast pole mitmetel Ülemistelt lähtuvatel tänavatel bussiradasid. Ummikud on seal igapäevane nähtus. Seega tuleks juba nüüd hakata otsima võimalusi Järvevana ja Peterburi teele bussiradade loomiseks, et tagada Õismäed ja Mustamäed teenindavate bussiliinide usaldusväärsus. Täiendavat analüüsi vajavad ka Lasnamäe liinid, millest mõned, näiteks nr 54, on samuti kroonilised hilinejad.

Seega võiks Ülemiste olla korraliku plaanimise ja ühistranspordivõrgu ümberkujundamise tulemusena tõepoolest sobiv asukoht bussijaamale. Küll aga tähendab viimase uue asukoha perspektiiv, et juba nüüd tuleks broneerida selleks territoorium. Hoogne ehitustegevus tingib, et vaid mõne aastaga võib sellisele suurele rajatisele ruumi leidmine osutuda võimatuks.

Ühe variandina võiks bussijaam paikneda maa all. Siinkohal tuleb aga väga hoolikalt arvestada praeguse ja võimaliku tulevase liiklusmahuga, et terminal ei jääks bussidele kitsaks. Viru bussiterminali hoiatav näide võiks meid siinkohal suurematest rumalustest säästa – suur osa Tallinna kesklinnast alguse saavatest bussiliinidest ei mahu praegusesse terminali.

Praegu on veel bussijaama ümberkolimiseks liiga vara. Piirkond peab esmalt muutuma jalakäijasõbralikumaks, raudteede kaudu paremini ligipääsetavaks ja bussidelegi lihtsamini läbitavaks. Ühtlasi loob eeldatav arendustegevus tulevikus sinna veelgi enam töökohti ja muidki tõmbekohti, näiteks pakutavad teenused. Siis suureneb ka Ülemiste kui sihtkoha populaarsus. Alles seejärel saab rääkida bussijaama ümberkolimisest. Vastasel juhul teeme ühistranspordile tervikuna karuteene.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee