Eesti uudised

Viipekeeletõlke ei õpetata Eestis mitte kuskil!

Riigikeelega võrdne? Õiguse eest kasutada viipekeelt tuleb peale maksta (4)

Asso Ladva, 16. oktoober 2018, 21:15
KURIOOSUMEID EI KOGU: Kurtide liidu juhatuse esimees Tiit Papp kahetseb, et pole üles kirjutanud värvikaid juhtumeid, miks pole kurdid saanud mõnest omavalitsusest abi, et viipekeeletõlki palgata.Foto: Mati Hiis
„Mäletan kurioosumit, kus Harjumaa ühte valda sisse kirjutatud kurt soovis saada paar tundi viipekeele tõlketeenust talle oluliseks asjaks ja vald lubas talle ainult pool tundi terve aasta peale. Kas nutta või naerda? Ta loobus sellest võimalusest, sest see on naeruväärne,“ ütleb Eesti kurtide liidu juhatuse esimees Tiit Papp.

Vastavalt kehtivale keeleseadusele on viipekeel Eestis võrdne riigikeelega. Kuulmispuudega inimestel on õigus kasutada viipekeelt ametlikel asjaajamistel ja õppimisel. Pahatihti tuleb aga selle õiguse kasutamise eest maksta.

Samal teemal

„Nüüd kahetsen, et ei pannud viimaste aastate kurioosumeid kirja,“ ütleb Tiit Papp. „Kurtide liit on saanud aastate jooksul mitmeid signaale, naljakaid ja äraütlevaid olukordi. Me ei imesta juba enam ammu. Kurtide rahvas on suuremas osas kahjuks väga tagasihoidlik ja kannatlik ega ürita pärast äraütlemist uuesti küsida. Nad lepivad olukorraga või püüavad selle mingil moel kuidagi lahendada.“

Iga linna-valla enda teha

„Viipekeeletõlke teenus ei sisaldu sotsiaalhoolekande seaduses ja riiklikult ei ole seda lisatud sotsiaalteenuste nimekirja,“ ütleb Tartu linnavalitsuse hoolekandeteenistuse juhataja Maarika Kurrikoff. Tartus on viipekeeletõlke teenus täiesti olemas, kuid inimeste kaudu on temani jõudnud väga erinevad ja kurvad lood sellest, kuidas kurt pole saanud talle nii vajalikku tõlki või on asja korraldamine takerdunud lõputusse ja asjatusse bürokraatiasse.

„Väikestes valdades ja Eesti kaugemates regioonides on eriti nutune olukord,“ tunnistab Papp. „Tõlki pole võimalik saada, sest neil pole selleks raha või et tõlketeenus on ametnikele üle mõistuse käiv asi. Te võite küsida ükskõik millise väikese valla või kaugema regiooni käest, kas kurdid on küsinud võimalust viipekeele tõlketeenuseks. Nad ei pane äraütlemisi kirja ja võivad hüüatada, et pole kuulnud või kurdid pole pöördunud nende poole selle küsimusega jne.“

Üks viipekeeletõlk pajatas loo sellest, kuidas tõlki küsides nõudis vald kurdi kui töötava inimese käest ülevaadet tema sissetulekute kohta. Ta esitas selle ja tulemus oli see, et ta teenib liiga palju selleks, et saada valla kulul tõlki.

„Tartus on kurtidele tagatud kuus vähemalt kolm tundi viipekeeletõlgi teenust,“ ütleb Kurrikoff ja sõnab, et Tartu maksab viipekeeletõlkidele 33 eurot tunnis. „Aga iga juhtum on erinev, sest kõik ei kasuta oma kolme tundi ära, ja siis saame toetada neid, kes õpivad või kellel on vaja tavalisest rohkem arsti juures käia.“

Tõlkide defitsiit

Kuna tõlkide töö tasustamine on jäetud omavalitsuste korraldada ja igaüks vaatab, kuidas hakkama saab, siis pole midagi imestada, et tõlke napib. Kes siis ikka tahab nii ebakindlat tööd teha. Pealegi on viipekeeletõlgi töö raske nii vaimselt kui ka füüsiliselt, lisab kurtide liidu viipekeeletõlkide koordinaator Külli Terras-Masing veel ühe aspekti.


Eestis ei õpetata tõlke

„Tartu ülikooli senati otsusega 23. veebruarist suletakse Eesti viipekeele tõlkide õppekava 2020. õppeaasta lõpuga,“ ütleb ülikooli õppeprorektor Aune Valk. „Viimane uute üliõpilaste vastuvõtt õppekavale toimus 2015. aastal, enne seda 2013. Õppekava sulgemise põhjus oli, et nii erialaliidu esindajad kui ka TÜ haridusteaduste instituut olid seisukohal, et see õppekava ei vasta enam ühiskonna vajadustele. Pealegi puudub ülikoolis sisuline kompetents õppekava toimimiseks. Praegu veel tehtav õpe on sisse ostetud.“

Valgu sõnul on viipekeele tõlkide õpetamiseks vaja teadus- ja arendustööga ning õppetööga tegelevaid inimesi. Konkurentsipõhine teadusrahastus seda aga paraku ei võimalda. Valk ütleb, et kui õpetada viipekeeletõlke teadus- ja arendustööta, tuleb kaaluda, kas on mõistlik neid ülikoolis koolitada. TÜ on valmis jätkama Eesti viipekeele tõlkide koolitamist täienduskoolitusena ja selleks on alustatud läbirääkimisi haridusministeeriumiga, et selgitada välja koolituse maht ja sisu.

„Kui ma räägin soome keelt, ei tähenda see veel seda, et võiksin töötada soome keele tõlgina,“ vastab  viipekeeletõlkide koordinaator Külli Terras-Masing  küsimusele, kas viipekeeletõlgil peaks olema ülikooliharidus või saaks kuidagi lihtsamalt hakkama. „Tõlgid peavad olema atesteeritud, siis on asi kontrolli all.“

„Loomulikult peavad viipekeeletõlgid ülikooli läbima, sest maailm ja situatsioonid muutuvad keerulisemaks ja mitmekihilisemaks. Samuti muutuvad kurdid aktiivsemaks ja soovivad ühiskonnas kaasa lüüa,“ on Papp veendunud. „Nad tahavad saada üha enam paremat haridust ja avatud tööturul läbi lüüa. Mingid kursused ei suuda aga sellist professionaalset baasi pakkuda. Viipekeele õppimist võib väga vabalt võrrelda ükskõik millise võõrkeele õppimisega.“

Viipekeeletõlke vajavad paljud asutused

Mitte ainult kurdid ei vaja oma asjade ajamiseks tõlki, vaid neid läheb tarvis väga paljudes kohtades, kas või näiteks kohtutes, koolidest rääkimata.

Näiteks on viipekeeletõlgid ametis Viljandi kutseõppekeskuses, kus nad abistavad kurte ja vaegkuuljaid elukutse õppimisel. Teinegi viiplemise populariseerimise hea näide tuleb Viljandist: sealne gümnaasium pakub õpilastele viipekeelt valikkursusena. Sealt saadav ei ole loomulikult piisav tõlgina töötamiseks, kuid tekitab asja vastu huvi ja annab noortele võimaluse kurtide ja vaegkuuljatega vahetult suhelda.

Kurtidele tudengitele stipp tõlgi palkamiseks

Haridusministeerium maksab sügava ja raske kuulmispuudega üliõpilastele kuus 510 euro suurust stipendiumi, et neil oleks võimalik kasutada viipekeeletõlgi teenust, mis maksab 5100 eurot aastas. Küsimus on vaid selles, kas varsti üldse kuskilt tõlke leiab.

Haridusministeeriumi teatel on puudega üliõpilasel, kes ei saa täita täiskoormuse nõuet, õigus õppida kauem. Samuti saavad nad osakoormusega õppides teha seda õppekulusid hüvitamata. Puudega üliõpilased võivad tudeerida ka akadeemilise puhkuse ajal.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee