sa ise oles täiesti olemas, katsu ennast käega kui tahad. Milleks Jumal? Kui sul oleks aju nagu vatitampoon, mis juhib su liikumist, kehalisi vajadusi, esmaseid tegevusi, siis oleks meie elu nagu looduslik valik, lihtne, õnnelik nagu loomadel. vaata lasvõi kassi, koera - kui on söök, liikumisvõimalus, soojus, siis on kõik olemas mis eluks ja õnneks vaja. Aga see inimese aju! No milleks on vaja sellist kompuutrit meie peades? Sellelga ei saa elada nagu loom, see paneb su mõtlemal ihaldama, ihalema, pettuma, kurvastama... Kuidas siis ellu jääda, et mitte kohe hulluda? Selleks on vaja luua maailmas kord, reeglid, usk, inimväärsed ellujäämise tingimuseed. Kes selle välja mõtles? Kes selle korraldas?
minge te õige kõik poodi,/ 16. oktoober 2018 23:22
elage oma elu ja olge väga õnnelikud, et me ei saa aru mida kõik see olemine siin planeedil Maa tähendab ja küsimus: kes on üldse inimene. Tegelikkuses me pole mitte keegi, vaid illusioon ilmaruumis. ( nt. virmalised)
"Ateist / 13:04, 16. okt 2018 Ateist ei ole usufanaatik, ateist lihtsalt ütleb, et jumalat ei ole olemas ehk teisisõnu on ta ateismi pooldaja." Kui teaduslik on ütlus, et pole olemas? Kuna inimese taju on piiratud, siis taju ütleb ju, mis on olemas, aga mitte seda, mida pole olemas. Teaduslik ateism, mis on vasakpoolse, sotsiaaldemokraatide maailma aluseks püüabki tõestada mida pole olemas, kuid V.I.Lenin ütles. et inimvõimetel pole piire, lihtsalt see mis täna on tajumatu ja tunnetamatu saab tulevikus olema tunnetatav, seega Lenini järgi ei saa tõestada seda mida pole olemas, sest Lenini meelest on kõik olemas, lihtsalt tunnetamisele jõudmine võtab aega.
Taju nägemine "olemist" on alati seotud objektiga. Mõte arvab , et ainult tema ehk objekt on reaalne ja peale selle muud ei ole.Inimvõimetel on kohe kindlasti piirid. Inimene on Universumi sündmus (sealhulgas ka ajaliselt väga lühike sutsatus)...tuul puhub, päike paistab, jõgi voolab....Ja see väike sutsatus veel arvab, et tal on Vaba Tahe ja Ta on eraldiseisev Indiviid....:)
Parim kommentaar on Mardusel! Aga religioonil on head advokaadid, igast segasest olukorrast osatakse välja keerutada. Kumama jääb aga see,et Hawkingi töödest ja teastest ei teata mitte mõhkugi.
Astrofüüsik astrofüüsiku vastu: "Enamik algosakesi ja võib-olla isegi kõik on loodud energia materialiseerimise teel" (Kleczek). Kust muidu tuli mateeria, kuna singulaarsuse kontseptsioon on ju tegelikult nonsenss...?
"Alguse" küsimus saab alguse mõttest. Mõte tekkib ja kaob. Sellest enda olemusest arvab ta ,et alati peab olema algus...ja ka lõpp.. Mõte "näeb" alati ainult objekte. Ta ei ole võimeline näiteks ette kujutama Tühjust, Lõpmatust, Hetke...:)
Eelnevatele: praegu teadlastest praktiliselt keegi ei kahtle Universumi alguses, sest tõendid viitavad sellele. Ka Hawkins toetab nn. Suure Paugu kontseptsiooni
Hawking on läinud oma arvamusega samale joonele Nietzschega, mille vastu sa kõige rohkem võitled selle sarnaseks sa saad, temal vast oli ka rohkem Jumala vastu võitlemiseks põhjust?
Läbi on uurimata või meil ei ole tehnilisi vahendeid kvantfüüsika uurimiseks.Näiteks see igapäevane asi gravitatsioon mis asi see on? Ja lõpuks universum ise.Me ei tea oma galaktikastki suurt midagi.
Usk on võimas vahend, võib uskuda Jumalaolusse ja mitteolusse, võib uskuda teaduse väikesesse silmaringi ja veel väiksemaks läeb aja jooksul, võib uskuda vihmametsades elava hõimu tunnetust, mis on elav ja kohalolev?
Tõde on ainult Üks. Mina Olen. Mitte minevikus ega tulevikus, vaid nüüd ja praegu. Inimene on tehtud Jumala näo järgi. Jumal on Hetk....Sina oledki Hetk ...:)
Väljend Mina Olen on võimas, kristlaste arvates on parem öelda Mina olin , nagu oli tõlgitud vanas tõlkes, Jumal pole kunagi öelnud enda kohta , mina olin, Ta ON ja sellega tuleb leppida nagu iseendaga . Need on eksistentiaalsed mötted praegu minupoolt.
Nojah, mulle ka ei meeldi eriti kui see on rüütatud käskude keeldude keelde, olen avastanud endajaoks ida ja selles on väga palju ilu ja elujaatavat arengut mis on minule endalegi üllatus.
Vist oli ikkagi "Mina Olen ennem Aabrahami". Ehk siis juutide esiisa, kui nad küsisid kes Sa oled. Ma võin eksida, ei ole nii piibliga kursis. Väljend "Ta on" tekitab illusiooni kahesusest ja ei osuta Jumalale.. "Mina Ja Isa oleme Üks"-see Jeesuse ütlus on õige...:)
Eestlane on üks huvitav olend, nii usuleige kui veel olla saab, aga piisab, kui keegi võtab internetis religiooni teemal sõna - oh, kuidas siis läheb vahutamiseks, kes sõimab ateiste lollideks, kes ähvardab põrguleekidega jne samas vaimus. Rohkem enesekindlust ja kindlat meelt!
Mõni nägi selle nalja läbi ja hakkas vastu, nagu näiteks Savonarola. See sai kohe ketseri templi otsa ette, sest kui sa usku salgasid, siis olid sa eksinud lambuke, aga kui läksid Paavsti rahakoti kallale, siis olid kurat ise...
See kängunud kehaga kes ei suutnud peale silma pilgutamise ühtegi liigutust teha, on mingi autoriteet? Mis väärtus saab olla sellise arvamusel Jumala kohta?
Sellist väidet saab kinnitada Jumal ise või keegi, kes on Jumala peale väga vihane! Ma kaldun kahtlustama seda viimast varianti, sest põhjust selleks oli mehel küll. Ma loodan, et suure autoriteedina kahetseb ta praeguseks hetkeks oma väljaütlemisi, sest liiga palju on neid lambaid, kes hakkavad tema autoriteedi tõttu talle kooris kaasa määgima.
Ja eriti UFO-desse, ülestõusmisse, kristallkuuli, tarokaartidesse, Hitleri põgenemisse Argentiinasse, lumeinimesesse, viirastustesse, zombidesse. Ühesõnaga kohe on vaja igasugust jama uskuda! Inimene on uskuv ja alles seejärel mõtlev olend!
Teadusele omaselt on tegemist teooriaga, mis põhineb parimal ja viimasel teadusel. Kui esitatakse uued tõendid jumala olemasolu kohta, siis hindab teadus ja järeldused ümber - see ongi teaduse tugevus võrreldes religiooniga.
Meie aja ja ruumi maailmas on teaduse meetodiks arutlus ja religiooni meetodiks usk. Õnneks on taevased ja kõrgemad intellektolendid inimkonna erinevatel epohidel meile ilmutusi jaganud, sh selleks ise ka kehastunud (Jeesus Naatsaretlane). Just ilmutus sünteesib näiliselt lahknevad loodusteadused ja teoloogia järjekindlaks ja loogiliseks universumifilosoofiaks.
Tõde maise elu jooksul on alati elav, avarduv ja suhteline. Elab olevikus ja isegi igas uues põlvkonnas. Jumala olemasolu ei suuda tõestada mitte ükski materjalistlik teadlane, sellest tulenebki Hawkingi traagika. Tal puudus isegi intellektuaalne võime Jumalat tunda. Kuna Jumal on vaimse reaalsuse keskne isiksus, tuleb teda vaimus ka otsida. See eeldab aga vaimset kasvu, mis omakorda saab alguse oma vaimuvaesuse intellektuaalsest ära tundmisest ja täiuseiha teadvustamisest. "Teie olge täiuslikud nõnda nagu mina olen täiuslik" Et inimest armastada, peab teda esmalt tundma. Et Jumalat tunda, pead teda esmalt armastama. Jumal ongi armastus. On vaid see Jumal ning ta nimi on Tõde.
Selgitan rõõmuga. Universum on aineline, intellektuaalne ja vaimne. Loodud olendina ja tänu meie vaimuvaesusele on viimast pea raske hoomata ja võimatu oma ainelisse mäluvormi suruda. Õnneks on inimkond varustatud kosmilise meelega, mida iseloomustavad teaduslik, eetiline ja vaimne taipamisvõime. Esimesega saame suurepäraselt hakkama füüsilise aistingute reaalsusmaailmas, sh tõelise ja ebatõelise eristamisega. Teisega kohustus-eetika reaalsusmaailmas, suhteliselt õige ja suhteliselt väära äratundmisega. Viimane aitab meil usukogemuse vaimses vallas vaimuväärtused ära tunda ja Jumalaga isiklikku osadust teostada.
Eee...lugesin mitu korda läbi aga vist kukkusin kelgult maha. Minu jaoks liiga keerukas...:) Silma jäi „loodud olend“. Ma ei näe, et oleks kahesust. Looja on Üks. Vastasel juhul ei tunneks üks teist kunagi ära. See „kosmiline meel“ võibolla tähendab Kõrgemat Mina minu sõnade „seletus leksikonis“..:) Aistingud on keha tunnetuslikud „mõtted“. Nad on peen-objektid. Sellest tulenevad paratamatud ja mitte suunatavad. Ehk ilma Vaba Tahteta. Ja lõpuks, inimene ei saa ise kuidagi Jumalale ligineda, ükskõik mida ta ka ei teeks. Ainult Jumal saab läheneda inimesele...:)
Loodud olend ehk meie Sinuga. Tõelise religiooni käsitluses on Looja Taevane Isa, kelle tuntum sõnaline sümbol on Jumal. Tema on ka surelikule loodud olendi annetanud isiksuse (kosmiline kodakondsus) ja kinkinud oma jumaliku vaimufragmendi. Need reaalsused omavad ellujäämis väärtust, koos meie areneva hingega ja ületavad surma. Kui inimene on saanud teadlikuks sellest ja on otsustanud teha Taevase isa tahtmist siis peale oma ainelist surma alustab ta teed jumaliku lõppsihi pole, ainelise eneseteadvuse tasandilt vaimse jumalateadvuse tasandile. Seda kõike demonstreeris meile Jeesus Naatsaretlane oma annetuelu ajal.
Kõrgema Mina seisukohast pole olemas ei mind ega sind. Kõrgem Mina ja Jumal on sünonüümid. Isiksuse vajalikkus seisneb ainult maiste toimingute juures. Hing kellel oleks mingisugused individuaalsed omadused ei eksisteeri. See tuleneb tõenäoliselt persooni ehk isiku illusioonist ja sellest soovist „ellu“ jääda. No need on „minu mõtted“...:)
Oleme reaalselt olemas, seda tõestab juba meie aineline eneseteadvus. Tunnen ära enda ja Sinu. Kõrgem Mina, mida kasutad sobib ka, kuna seegi annab Sulle mingisugusegi ettekujutuse Taevasest Isast. Kosmilist kodakondsust (annetatud isiksust) ei tohi segamini ajada meie ainelise energiasüsteemi identiteediga, mis sellega tõesti ühildub. See on ainulaadne, täiesti ainulaadne nii ajas ja ruumis, sh igavikus. Selle suhe Jumalaga on ka ainulaadne. Tõelises religioonis, milles ilmutatakse meile jumalikku lõppsihti on arenev hing reaalsus. Inimhingele pannakse alus tema ainelise meele ja jumaliku vaimufragmendi suhte kaudu. Inimhing on see kes "püüab" vaimu, ehk tunneb ära tõelised jumalikud väärtused, vastupidiselt meele suhtelistele väärtustele. Hing ise on aineülene ega toimi inimkogemuse ainelisel tasandil. Surelik elujärk ongi hinge evolutsioon. Seega mida me inimestena ajas alustame seda me ka igavikus kindlasti ka lõpetame. Ainult me ise peame otsustama kas see väärib lõpule viimist. Ja see on ainult usu küsimus.
Tähendab...hmm..ma ei saa eriti aru. Minu seisukoht on, et pole olemas „meiet“ ja „meist“ eraldi olelevat Jumalat. No ma toon sellise lihtsa näite, mida ennemgi olen. See on muidugi kujundlik:) Jumal on üks eakas valge habemega Vana. Talle meeldib õhtuti ääretult raamatuid lugeda. Igakord Ta niimoodi süveneb, et samastab ennast täielikult loetud karakteritega, sündmustega. Need saavad elu, toimub aeg. Kui kell on juba palju, paneb Jumal raamatu kõrvale, võtab prillid peast, mõnikord veel pugistab naeru, teinekord pühib silmast pisara, kolmas kord puhiseb pahuralt. Kuid nüüd Talle hakkab meenuma Kes Ta tegelikult on. Mina...Jumal... See igavik on siin ja praegu. Ja ei...inimenesel pole võimet midagi otsustada. See tuleneb mõtte eksitusest. Ja lõppu...kas Jumal on võimeline uskuma?... Ei...Ta ju teab Kes Ta On...mõnikord ainult unustab...:)
Usk hoiab inimest hulluks minemast selles elukaoses, usk hoiab koos ja vaos inimese mentaalsust. Usuga on poole kergem elada, usuga on l i h t s a m eluga hakkama saada. Mina kui pühapäevareligioosne olen ka endale asja selgeks teinud ja see on selline. Usk aitab!
mu arust on usklikud inimesed saamatud oma eluga ise hakkama saama. nagu oleks vaja mingit kõrvalist juhendit, kuidas elada ja olla. ja ega siis selline juhend tasuta tule. ikka peab annetusi tegema.
Usus pole tingimata midagi halba, niikaua kui see jääb sinna kus on tema koht - inimese enda koju. probleem tekib siis kui usklikud hakkavad oma väljamõeldud tõekspidamisi teistele peale suruma ja eriti hulluks läheb asi siis kui mängu astub organiseeritud religioon (mis on tegelikult võimu ja allutamise vahend).
to + 14:01, 16. okt 2018 / 16. oktoober 2018 15:35
Aga see ongi ju usukuulutuste eesmärk - et inimesed ei otsiks oma eluprobleemidele lahendusi, loobuksid oma elu eest vastutamast (sest kõik on "kõrgemate jõudude" käes), vajaksid igal sammul "tegevusjuhendajat" (nt. usuorganisatsioonide näol, kellele tuleb siis olla "rõõmus andja"), ei otsiks küsimustele vastuseid (teadmised on kurjast!), sest mida rohkem saab inimene infot, seda raskem on temaga manipuleerida jne. jne.
Keegi vaatab inimeste tegevust nagu inimene sipelgapesa või sääseparve, liiga palju on seaduspära, et loodu oleks juhitamatu ja inimkond on oma sõjakuse, agressiivsuse ja ahnusega väga kaugel (madalal) tipust. Nii madala arengutasemega olend ei saagi näha tervikpilti, ta hävitaks kogu loodu.
Kui kõik on juhitav, miks küll Jumalale pakub lõbu suurte sõdade korraldamine - Jumal peaks ju võimeline olema inimesed rahus elama panema? Mis puutub sipelgate intelligentsusesse - sipelgaid ei juhi intelligents selle sõna tavapärases tähenduses. Sipelgapesas ei leidu (näiteks) arhitekti ega ka töödejuhatajat. Sipelgapesas tekib kaosest kord iseenesest. Mõneti on see võrreldav selles maailmas ja universumi "kaoses" korra tekkimisega. Sipelgas ei pane pesaehitamiseks toodud materjali eelneva plaani järgi paika, ta asetab selle kohale juhuslikult ja võib katta sellega teatud ava pesas, avast väljuv sipelgas lükkab selle eest, materjal jääb püsima sinna kus see ette ei jää ja nii see aina kordub ja moodustub pesakuhil ilma, et keegi ehitamist juhiks. Nii on see ka meie maailmaga, kõikejuhtivat Jumalat polegi vaja. Edasi ajas rändamisest - kuidas saab rännata aega kus sind veel ei ole või enam ei ole? Sellest oleks vast küll . . .
Muide, teised loomad/linnud samuti. Kui sa kasvõi natukene suudad mingeid asju/olukordi/loomi/linde märgata ja vaatled tasahilju looduse või elusolendite tegutsemist.
Jah, kui jälgida loomade käitumist, siis minu arvates on nad palju kõrgemad olendid, kui inimene. Mesilaste kärjemudelid. Lindude ränne ilma GPS-ta. Delfiinide ja nahkhiirte võime helide põhjal asukohta määrata. Kuidas suudab kobras vedada ujudes 2 kiloseid kive oma tammi ehitamiseks? PääsuKALAD lendavad kuni 100 meetrit. Sisalikud ohverdavad saba, et ründaja käest vabaks pääseda, ja kasvatavad uue... Ühel päeval töölt koju sõitma hakates nägin, et ämblik oli päeva jooksul kudunud kõrvalistuja istme kohale suure võrgu. Ise ta istus seal keskel. Proovisin püüdlikult käiku vahetada ja teha liigutusi nii, et ma tema võrku ei puutuks, et perele ka seda imeasja näidata. Te ei usu seda, aga ta hakkas oma võrku niithaaval kokku koguma :) 10 minuti pärast ei olnud sellest enam midagi järgi. Ämblik istus päikesesirmi küljes ja vahtis mind. Iga väiksem mutukas ja ussike suudab rohkem, kui inimene.. Isegi kodustatud loomade meeled on rohkem arenenud kui inimesel.
Minu äi tavatses öelda. et sõjaajal polnud lahinguväljal ühtegi ateisti, kõik olid kummargil maas ja palusid Jumalat. Isegi kõige suuremad ateistid muutusid piiramisrõngas usklikeks. See oli tema kogemus.
Siiski, suurem puudus (isegi Piiblis pole sellest sõnagi) on õpetada inimestele vastutust oma tegude ja sõnade eest, see tagab ka aususe, ilma vastutuseta pole ka ausust.
selleks, et seda teada, ei pea olema teadlane, loomulikult ei ole jumalat olemas. kõik see jama on mõeldud 1. selleks, et inimeste kaotusvalu leevendada, vanasti suri ju lapsi jne kogu aeg, leevendas teadmine, et elavad teispoolsuses edasi. 2. et inimesi ohjes hoida ja neid mõjutada käituma nagu lambakari. minu jaoks on nii uskumatu, et üle maailma inimesed usuvad mingit jumalat, eestiski mitmed muidu nagu normaalsed inimesed ja siis kuuled, et on usklik. paneb kohe viltu vaatama, päris korras ikka peas kõik olla ei saa usklikul.
et väga vanal, hallil ajal, et teadnud inimesed, mida tähendavad loodusseadused. Usuti mingeid võime pikse ja müristamise kohta. Aga 21. sajandil kummardatakse ikka veel taguots uurakil? No anna mõistust!
„Me oleme kõik vabad uskuma seda, mida soovime ning minu nägemuse järgi on lihtsaim seletus, et jumalat pole olemas,“ ütleb Hawking. Ka sina Brutus (s.o. Hawking). Ma loen iga päev lehest ja kuulen raadiost, et vastikud ja jäledad populistid pakuvad lihtsaid seletusi, mis tegelikult on kõik valed, sest lihtsad lahendused ei anna tegelikkusele selgitusi.
Inimmeelte tunnetus on piiratud. Meie kolmemõõtmeline tunnetus ja nägemisvõime ei pruugi aduda tegelikkust. Kuidas "näeb" maailma koer, kärbes, kala, mikroob? Ilmselt teistmoodi, kui inimene. Olgu inimene nii tark, kui tahes - tunnetus on tal ikka piiratud. Kas universum ikka paisub? Kas "suur pauk" ikka oli? Kes teab...
Minuarust hoopis on nii, et inimkeha evolutsioon hakkab ennast ammendama- orjandus kaob sellises olekus, keha pole vaja- ainult aju ja hinge- seda ta ka ise näitas meile. Tehnoloogia võtab varsti vajaduse keha -jäsemeid kasutada- saab ka aju ja hingega. S.T. meist saavad teistsugused olendid- näiteks molluskid vbl. Kes kunagi polnud rahul arenesid ja lõpuks said aru kuhu ja milleks.
Siit läheb edasi juba okultistis kok Juraida moodi: "Kuju on mitteolemine ja mitteolemine on kuju. Kuju pole mitteolemisest lahutatav ja mitteolemine pole kujust lahutatav. See, mis on mitteolemine, on ka kuju ja kuju on ka mitteolemine"
Teadlane peaks siiski olema relativist. Absoluutset tõde ei saa väita keegi, sest seda pole olemas. On vaid tõenäosused. Kõik mis meie kogeme tuleneb meie teadvusest, aga on see kõik reaalsus? Sedagi ei saa 100% väita. Aga noh, ka 99% on piisav, et seda tõena kuulutada...
Mitte halva pärast, aga ... Öelda kõva häälega välja, et olen agnostik on lihtne ja laisk valik. Agnostik justkui vältivat rasket seisukohavõttu näiteks jumala olemasolu kohta ja muudes religioossetes küsimustes, jäädes mugavalt hõljuma uskliku inimese usu ja ateisti eituse vahelisse demilitariseeritud alasse.
Ateist ei ole usufanaatik, ateist lihtsalt ütleb, et jumalat ei ole olemas ehk teisisõnu on ta ateismi pooldaja. Kogu see võitlevate ateistide jura on kommunistide väljamõeldis. Nõuka okupatsiooni ajal oli lisaks võitlevale ateismusele ka selline jama nagu rahuvõitlus.
Ahjaa, huvitav tähelepanek seoses nn. tõestamise kohustusega: isegi kohus arvestab tõenäosustega. Näiteks nn. kaudsed tõendid. Kui nende põhjal on tõenäosus, kohtu arvates, piisav, jääb inimene süüdi. Pole vaja sadat protsenti. ;)
Aga jumala olemasolu kohta pole isegi kaudseid tõendeid:) Ja muuseas, härra Gervaise on öelnud ateismi ja ainujumalasse usu vahekorra kohta väga tabavalt, nimelt ateist ei usu mitte ühegi jumala olemasolusse, ainujumalaid on maailmas ca 3000. Ka kristlane usub ainujumalat, aga ei usu ülejäänud 2999 ainujumalasse. Seega on usklikud statistiliselt samasugused ateistid nagu ateistid ise:)
Ateist on dogmaatik. Uskliku jaoks on Jumal absoluut, ateisti jaoks on teadus absoluut. Sa või öelda "jah, see on nii" , aga alati lisa mõttes juurde "tõenäoliselt".
" Ateist / 14:21, 16. okt 2018 Aga jumala olemasolu kohta pole isegi kaudseid tõendeid:) " Nii see on. Sinu enda olemasolu kohta puutuvad otsesed tõendid: "mõtlen, tähendab olen" pole piisav argument, sinu olemasolu tuleb tõestada sinu enda teadvuse väliselt. Siis saab subjektiivsust objektiivsus. Mingil määral... :P
Huvitav arvamus!? Kas näiteks käekellal on valmistaja? Ei tekkinud ju iseeneslikult, mingite juhuslike asjaolude kokkulangevuse tõttu. Kuidas sai siis nii peen mateeria nagu UNIVERSUM ise tekkida? Kas inimene on võimeline valmis tegema algusest lõpunimingi puu seemne?