Eesti uudised

Reformierakonna varjatud valimiskampaania? Facebookis kogub populaarsust väliseestlastele suunatud grupp (103)

Maarit Stepanov, 16. oktoober 2018 12:43
Foto: facebook.com/groups/eestikodanikud
Facebooki on ilmunud tempokalt liikmeid koguv grupp "Õigus jääda eestlaseks!" mille tutvustuses seisab, et lehekülje eesmärgiks on avaldada survet otsustajatele, seadustamaks topeltkodakondsus. Oma isiklike näidete põhjal veab gruppi eest Airis Meier, kes on samaaegselt ka Reformierakonna välissekretär. On tegemist partei peidetud kampaaniaga?

"Igal eestlasel, olgu ta laps või täiskasvanu, elagu ta Eestis või mujal, on õigus oma sünnijärgsele kodakondsusele," kirjutatakse grupi kirjelduses. "See grupp on loodud eesmärgiga survestada otsustajaid kaotama ära põhiseaduslik vastuolu, mille järgi sünnijärgsed Eesti kodanikud, kes omavad ka mõne teise riigi kodakondsust, peavad täisealiseks saades tegema valiku vaid ühe kasuks."

Brüsselis elav Meier kirjeldab, et tema kahel veel kooliealisel lapsel on sünnijärgne Eesti kodakondsus, ent peagi jõuavad nad punkti, kus tuleb valida kas Eesti või Belgia kodakondsuse vahel, mis sunnib Meieri sõnul lapsi loobuma osast oma identiteedist.

Foto: Erakogu

Samal teemal

"See on minu isiklik mure, minu pere lugu ja paljude teiste Eesti perede lugu. Olen algatanud selle survegrupi enda algatusel ja erakonnal puudub korralduses roll. Küll aga on mul hea meel, et lõpuks ometi on see võetud tõsisemalt päevakorda ka minu enda erakonnas. Olen rääkinud sellest murest aastaid, kuid senini oli teema areng aeglane. Midagi tuli ette võtta. Mu vanem poeg saab kaheksa aasta pärast täisealiseks. Ma ei saa kauem oodata. Suhtumine, et Eestist eemal elavad eestlased on kuidagi kehvemad, on see, mis teeb haiget. Mulle tundub, et nagu paljude asjadega elus: olukord ei lahene kui ise kätte ei võta. Selles mõttes on see tõesti kampaania. Kampaania kõigi nende eest, kes tahavad hoida sidet Eestiga," ütleb  Meier.

Grupis on sõna võtnud mitmed väliseestlased, kes topeltkodakondsuse üle arutlevad. Ning huvi grupi vastu ei saa pidada leigeks: Meieri kirjutatud postitusest ilmneb, et viiendaks tegutsemispäevaks oli sellega liitunud 374 inimest.  Ligi kaheksa päeva pärast grupi loomist oli grupis liikmeid juba üle tuhande.

Nii mõnigi liige tunneb huvi Reformierakonna algatatud eelnõu kohta, mis 25. septembril teiste rahvasaadikute ees läbi kukkus. Mida siis õieti teised erakonnad topeltkodakondsusest arvavad? 

Keskerakond tahab vähendada halli passi omanike ringi

Alustades peaministri parteist, ütleb Keskerakonna pressiesindaja Andre Hanimägi kommentaariks, et Reformierakonna esitatud eelnõu oli puder ja kapsad, mida ei saanud toetada just halva seadusloome tõttu. Ta viitab, et lähemalt on sellest rääkinud Oudekki Loone.

"Kuigi Keskerakonna valimisplatvorm on veel töös, leiame, et Euroopa liidu riikidega võiks mitmikkodakondsus olla lubatud, arvestades, et paljud Eesti kodanikud kasutavad vaba liikumise võimalust Euroopa Liidu piirides ja seovad enda elu pikemalt mõne liikmesriigiga," ütleb Hanimägi ja lisab, et erakonna liikmed ei soovi, et keegi peaks olema olukorras, kus tuleb kaaluda Eesti kodakondsusest loobumist. "Side oma kodumaaga ning inimeste teadmised ja kogemused on kindlasti väärtused, mida hoida."

Ta lisab, et peale selle soovin Keskerakond anda hallide passide omanikele võimaluse taotleda kodakondsust lihtsustatud korras. Eelkõige puudutaks see neid, kes on elanud siin enne 1991. aasta 20. augustit. Hanimägi sõnul ei kehtiks see võimalus aga nendele inimestele, kes teinud koostööd omaaegsete jõustruktuuridega.

Isamaa: sidemete hoidmine ei sõltu vaid kodakondsuspoliitikast

Erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seederi sõnul soovib nende partei, et riigil oleks sidemed kõigi eestlastega, kes elavad välismaal. Ta lisab aga, et sidemete hoidmine ei sõltu ainult riigi kodakondsuspoliitikast.

"Isamaa eestseisus kiitis augustis heaks erakonna seisukohad kodakondsus- ja rändepoliitikas. Oleme seisukohal, et kodakondsuspoliitika põhialuseid ei tohi muuta. Toetame senist kodakondsuspoliitikat ning ei toeta mitmikkodakondsuse laiendamist," toob Seeder välja.

Ta jätkab: "Riikides, kus mitmikkodakondsus on lubatud, on tekkinud mitmeid, eeskätt julgeolekuga seotud probleeme: eriti kaitseväes jm riigiasutustes. Näiteid leiame lähinaabrite juurest Soomest kui ka kaugemalt (Saksa-Türgi kodakondsusega isikute lojaalsuse küsimus)."

Seederi sõnul on Eesti potentsiaalne mitmikkodakondsete arv suurem kui 1/3 meie rahvaarvust, mistõttu kujutaks mitmikkodakondsuse lubamine endast ohtu nii julgeolekule kui ka rahvusriigile. "Mitmikkodakondsusega (k.a Reformierakonna poolt esitatud eelnõuga) on tihedalt seotud ka diskrimineerimise küsimus. Täna topeltkodakondsust pooldavad inimesed räägivad, et topeltkodakondsus peaks olema lubatud ELi liikmesriikidega. Meie hinnangul peab riik kohtlema kõiki topeltkodakondseid võrdselt. Kuidas suhtub nt Argentiina kodakondsust omav eestlane sellesse, et Eesti riik ei anna talle võimalust omada Eesti kodakondsust, kui mõne teise riigi kodanik saab sellise õiguse?" pärib poliitik. "Kas see toob selle inimese Eesti riigile lähemale? Me ei tohiks eristada üht eestlast teisest."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee