Eesti uudised

TJA: Kahe lapse surmaga lõppenud õnnetuse võis põhjustada vingugaas (57)

Arno Põder, 14. oktoober 2018 14:39
Gaasiõnnetus KakumäelFoto: Robin Roots
Tehnilise järelevalve ameti (TJA) andmeil võis laupäeva õhtul Tallinnas kahe lapse elu nõudnud õnnetuse põhjus olla vingugaas, mitte üldine gaasileke.

"Me pigem ikkagi arvame, et see võis vingugaas olla ja mitte üldine gaasileke. Gaasilekkeid seal tõesti tuvastati mitmes majas, aga inimese surmasid selline väike leke siiski ei põhjusta. Inimese surma võib põhjustada vingugaas, mille lõhna ei tunne ja mida ei näe, aga mis on väga mürgine," rääkis TJA peadirektori asetäitja Ingrid Teinemaa ERR-ile.

Samal teemal

Laupäeva õhtupoolikul leiti Kakumäe elamurajoonis asuvast eramajast nelja- ja seitsmeaastase lapse surnukehad. Prokuratuuri teatel põhjustas esialgsetel andmetel laste surma gaasimürgistus ja politsei alustastas juhtunu kohta kriminaalmenetlust. Gaasilekkeid tuvastati kokku 12 sama piirkonna majas. 

Gaasiohtuse järelevalvega tegelev TJA on käivitanud seoses traagilise õnnetusega ka oma menetluse, kuid ei pidanud võimalikuks pühapäeva hommikul veel lähemaid kommentaare jagada, sest eksperdid alles töötasid sündmuskohal ja selgitasid asjaolusid.

"Üritame võimalikult kiiresti välja uurida, kuidas see õnnetus võis juhtuda. Seal majas oli nii gaasiseade kui ka tahkekütte kamin. Mõlema puhul on võimalik, et teatud tingimustel imbub tuppa vingugaas, mida silmaga ei näe ja millel lõhna ei ole ning see on inimesele väga ohtlik. Eelkõige on riskirühmaks lapsed ja vanemad inimesed, kellele tekib mürgistus juba väikeste vingugaasi kontsentratsioonide juures. Terve täiskasvanud inimene talub suuremaid vingugaasi koguseid. Täpsemad asjaolud, mis seal majas viimastel päevadel juhtus, vajavad veel selgitamist,” ütles TJA pressiesindja Anu Võlma Õhtulehele. Tema sõnul on võimalik täpsemat infot avaldada ilmselt uue nädala alguses.  

Kakumäel uuemas eramajas toimunud traagiline juhtum oli harukordne ka seetõttu, et varem on Eestis tõsisemad gaasiõnnetused aset leidnud peamiselt vanemates kortermajades – Põhja-Tallinnas ja Ida-Virumaal Stalini ja Hruštšov ajal kerkinud hoonetes, kus kasutatakse väikestes vannitubades gaasiboilereid.

Selliseid majapidamisi on kokku umbes 40 000 ning TJA on saatnud neile nii eesti- kui ka venekeelse infokirja, et probleemide eest hoiatada ja nõu anda. "Lisaks oleme pidevalt erinevates meediakanalites kirjutanud ja rääkinud gaasiohutusest, õnnetuste ennetamisest ja kõikidest nõuetest ning ohutusreeglitest, mida õnnetuste vältimiseks tuleb järgida. Oleme korraldanud ning korraldame ka nüüd ja edaspidi infopäevi, kus üheks oluliseks teemaks on gaasiohutus. Teeme koostööd päästeametiga, kes oma kodukülastuste raames jagab meie infokirju gaasiohutuse kohta, samalaadne koostöö on meil Põhja-Tallinna linnaosaga, kus asub suur osa gaasiga kortermajadest," ütles Võlma.

Raskete tagajärgedega gaasiõnnetusi hakkas Eestis järjest juhtuma 2015. aasta paiku. 2016. aasta alguses suri paarikuise vahega gaasimürgitusse kolm last ja mitmeid inimesi on viidud raskes seisundis haiglasse. Võlma sõnul on nende õnnetuste peamiseks põhjuseks olnud omavolilised ümberehitused ja renoveerimistööd, kuhu spetsialiste pole kaasatud.

“Seadmeid on valesti paigaldatud ja ruumid on ehitatud hästi õhukindlaks, korralikku ventilatsiooni pole tagatud või on seadmed valedesse lõõridesse ühendatud. Uuemates majades on teistsugused probleemid, juba nende gaasiseadmed on erinevad. Kindlasti tuleks ruumidesse paigaldada ka vingugaasi andurid, mis ei hoia küll probleemi ära, aga vähemalt annavad vingugaasi tekkimisest teada. Kui andur annab signaaliga märku, tuleks esimesel võimalusel tellida gaasiseadme kontroll, et veenduda, millised on puudused,” märkis Võlma.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee