Eesti uudised

Anvelt hoiatas ametkondi juba septembris, et gaasiohutusega on asi halb (19)

Toimetas Silja Ratt, 14. oktoober 2018, 11:43
Andres AnveltFoto: Martin Ahven
Siseminister Andes Anvelt saatis septembri lõpus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti maaomavalitsuste liidule ja tehnilise järelvalve ametile (TJA) kirja, kus rääkis sellest, et olukord gaasiohutusega on halb."Austatud asjaomased. Hoolimata sellest, et oleme varsti pool aastat rääkinud gaasipaigaldistega seotud õnnetustest ja vajadusest nende ennetamisega rohkem tegeleda, oleme ainuüksi viimase nädala jooksul saanud kolm teadet gaasipaigaldistega seotud õnnetustest inimeste eluruumides. Neist ühes sai inimene raskelt viga," kirjutas Anvelt.

"Juhtisin teemale esmakordselt tähelepanu oma 25.04.2018 kirjas1 majandus- ja taristuministrile. Sellele järgnenud (ja järgnevatel) Päästeameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TJA) juhtkonna kohtumistel on seda teemat ka arutatud. Ehkki Päästeamet ja TJA vahetavad gaasiga seotud sündmuste osas senisest rohkem infot ning on astutud samme kodunõustamistel selle teemaga tegelemiseks, peame tegema rohkem ja tegema seda kiiresti, et tegelikult ka midagi muutuks.

Samal teemal

Trendid selles valdkonnas liiguvad halvemuse poole. Juba käesolevaks ajaks on 2018. aastal gaasilise reostumise tagajärjel kannatada saanud rohkem inimesi kui 2017. aastal kokku. Kui 2017 oli vigastatuid 21, siis tänase seisuga on kannatanuid 33 ning külmad ilmad omakorda soosivad olukorra halvenemist. Sel aastal on päästemeeskonnad reageerinud üle 300 gaasilise reostumise sündmusele ja Päästeameti 2018. aasta 12 kuu prognoosi kohaselt võivad gaasilised reostumised jõuda 500 sündmuse lähedale. Paraku on selgunud, et ka elanikud ei võta gaasilise reostuse ohtu piisavalt tõsiselt, mistõttu puudub paljudes kodudes endiselt vingugaasiandur. Seda hoolimata tõsiasjast, et tänavu aasta algusest on gaasiseadmetega eluruumides vingugaasiandur kohustuslik," selgitas Anvelt.

Anvelti ettepanekud

Ta kirjutas, et tulenevalt olukorra äärmisest tõsidusest, on tal vastutavatele ametkondadele järgmised ettepanekud:

1. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: olen jätkuvalt seisukohal, et tuleb suurendada Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalveametnike hulka, kelle ülesanneteks oleks nii gaasiseadmete järelevalve kui ka nende omanike nõustamine. Lisaks peavad need ametnikud senisest enam pöörama tähelepanu süsteemsele ennetustegevusele selles valdkonnas. Päästeamet küll levitab kodunõustamiste käigus TJA koostatud infovoldikuid ning kontrollib ja selgitab vingugaasianduri vajadust, kuid ilmselgelt jääb sellest väheks. Oleme Tehnilise Järelevalve Ametile võimalikult heaks partneriks, kuid
meil puudub võimekus täita TJA põhiülesandeid nende eest.

2. Tehnilise Järelevalve Amet: oluline TJA enda võimekuse kasvatamise kõrval on koolitada ja nõustada kohalike omavalitsusüksuste ehitusspetsialiste, kes suudavad tuvastada hoonete ümberehitamisel gaasiseadmetega seotud võimalikke ohte ning pakkuda võimalusi neid vähendada ja ennetada – asjaolu, millele samuti juba kevadel tähelepanu juhtisin.

Juhul, kui TJA-l on vaja täiendavat abi seoses võimalike kodunõustamiste korraldamisega või ohutussõnumite koostamise ning levitamisega, siis saame omalt poolt pakkuda koostööd Päästeametiga, kellel on aastatepikkune kogemus ohutussõnumite levitamisel ning kümnete tuhandete kodunõustamiste praktiline kogemus.

3. Kohaliku omavalitsuse üksus: majandus- ja taristuministri vastuskirjast meile selgus, et TJA järelevalve tulemused kinnitavad probleeme omavolilise asjatundmatu eluruumide ja -hoonete ümberehitamisega ja gaasiseadmete hooldamata jätmisega. Samuti on probleem aina vananev taristu, mille hooldamisega korteriühistud kahjuks iseseisvalt ei tegele. Seega palume tõsisemalt suhtuda kortermajades tehtavatesse ümberehitustöödesse – ka lihtne fassaadivahetus võib muuta õhuliikumist hoones, mis omakorda võib kaasa tuua ebapiisava värske õhu pealevoolu gaasiseadmetele. Kahjuks on meil juba ka näiteid gaasimürgitusse hukkunutest, kus reostuse tingisid teadmatult tehtud ümberehitustööd.

Palun teil iga kasutusloa väljastamisel veenduda, et gaasipaigaldiste osas olukord hoones ei halvene. Teiseks tuleb tõsisemalt tegeleda peredega, kus elatustaseme tõttu pole võimalik soetada vingugaasiandurit kohta, kus see olema peaks. Projektiga „Kodud tuleohutuks“ paigaldame juba praegu vingugaasianduri neisse kodudesse, kus see on kohustuslik, tehes
sellega ühiselt ohutuks üle 700 majapidamise. Projekti kuuluvad kodud on välja valitud ja eelarve 2019. aasta lõpuni ära jaotatud, mistõttu kodude ringi praegu enam laiendada ei saa. Küll aga kutsume kohalikke omavalitsusi üles kaaluma uuel rahastusperioodil ohutuks muutmist vajavaid kodusid välja valides võtma arvesse ka gaasiseadmetega eluruume. Siis saaks alates 2020. aastast laiem ring kodusid ohutuks tehtud.

Täiendavalt märgime, et Siseministeerium plaanib tuleohutuse seaduse muudatusega kehtestada vingugaasianduri kohustuse eluruumides laiemalt, mis suurendab kindlasti ohutust ka nendes kodudes, kus gaasiküttesüsteeme pole või on dubleeritud tahkeküttel küttesüsteemidega. See tähendab, et muudatuse kohaselt oleks vingugaasiandur kohustuslik kõigis näiteks puupliidi, ahju või kaminaga eluruumides. Samuti kavatseme jätkata Päästeameti
kodunõustamiste käigus vingugaasi ohtudele tähelepanu juhtimist. Loodan, et koostöös leiame parimad lahendused ja moodused gaasiohutuse suurendamiseks Eestis.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee