Kolmandik USA noortest on ajateenistuse jaoks liiga paksud (18)

Kas eestikeelse teksti mõistmisega on raskusi? Loe artikli viimane osa veel kord läbi. Tähelepanelikult loe. Ka palgaarmees teenimine on ajateenistus.

Kaitseväeteenistuse seadus (§ 9. Ajateenija) ütleb defineerib mõiste niimoodi: "Ajateenija on käesoleva seaduse alusel ajateenistuskohustuse täitmisele kutsutud kaitseväekohustuslane".
Ingliskeelse termini "conscription" seletab tuntud Merrian-Websteri sõnaraamat lahti nii: "compulsory enrollment of persons especially for military service".
Seega viitavad mõlemat tsitaadid seadusega ettenähtud KOHUSTUSELE.
Elukutselise sõjaväelasena teenimine on vabatahtlik, palgasõdurina veelgi enam (aga sarnaselt artikli autoriga sa ilmselgelt neil terminitel vahet ei tee).

Eesti keeles ei kasutata elukutseliste sõjaväelaste kohta terminit palgasõdur, kuigi peaks, vaid käibel on ajateenija mõiste. Antud ajaleht ei ole teaduslik, veel vähem aga militaarse sisuga, seega kasutatakse siin rahvapäraseid mõisteid.

Eluktselise sõjaväelase kohta ajateenija ütleb küll ainult inimene, kes asjast midagi ei jaga. Sõna ise juba ütleb ju, mis sorti teenistusega tegemist on.

See jutt paneb juba muigama. Tee proovi ja küsi mõne elukutselise kaitseväelase käest, kas ta on ajateenija.
Teiseks, vaatamata sellele, mis "peaks" sinu arust olema, on nende palgasõduriteks nimetamine solvav. Elukutseline teenib oma riiki, sisuliselt on ta vormis riigiametnik, samas kui palgasõdur teenib suvalist tööandjat, kes piisavalt palka maksab (näiteks prantslane võib sõdida mingi Aafrika diktaatori eest ja venelane teenida Brasiilia miljonäri eraväes).

Mis vahe on elukutselisel sõjaväelasel ja palgasõduril? Mitte mingit, sest mõlemad saavad palka. Väita, et üks neist teenib oma riiki, siis see on kamarajura. Mida teevad meie kaitseväelased Liibanonis ja Afganistanis? Teenivad Eesti riiki? Või ühtäkki on need seal hoopistükkis nüüd äkki palgasõdurid, aga mitte kaitseväelased?