Austraalia ja USA teadlaste ühise uurimistöö andmeil on eestlased maailma suurimad raamatukoid - meie kodudes on kõige rohkem raamatuid. See aga avaldab soodsat mõju laste ja noorte lugemusele ning hilisemale õppeedukusele.

"On sul rohkem raamatuid kui Eesti teismelisel?" alustab mainekas Briti leht The Guardian oma uudislugu. "Kui elad ingliskeelses riigis, siis vastus on ilmselt ei."

Austraalia Riikliku Ülikooli ja Nevada Ülikooli teadlaste uurimusest ilmnes, et keskmises Eesti kodus on 218 raamatut. Sellega oleme maailma tipus. 35% Eesti peredes on 350 raamatut või enamgi.

Võrdluseks: keskmises Austraalia kodus on 148 raamatut, kuid kõige suurem protsent - 35 - on neid austraallasi, kelle majapidamises leidub vaid 65 raamatut.

Norra keskmine on 212, järgnevad Rootsi (210) ja Tšehhi Vabariik (204). Ühendkuningriigi keskmises kodus on 143 ja USAs 114 raamatut. Nigelaima tulemuse sai Türgi - seal on 60% kodudest vaid viis raamatut. 

Teadlased leidsid, et mida rohkem raamatuid kodus on, seda paremaid õppetulemusi laps saavutab isegi siis, kui ta tingimata palju ei loegi. Need, kes olid 16 aasta vanuses raamatutega ümbritsetud, ilmutasid hilisemas elus paremaid tulemusi kirja- ja rehkendamisoskuses ja arvutialal. Tulemused ei sõltunud sellest, kui pikk oli isiku haridustee või kui tihti ta täiskasvanuna raamatuid luges.

Jaga artiklit

3 kommentaari

V
Viktor Undusk  /   19:42, 12. okt 2018
Suur osa raamatutest on pärit nõuka ajast või siis 90. aastatest - siis olid raamatud odavad. Praegusel ajal saame suure osa infost interneti vahendusel (teatmeteosed, sõnaraamatud jm.). Üha vähemaks jääb neid, kes loevad ilukirjandust. Kahju, et see on nii...

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis