147
fotot
Villa Veski tn 6, Tartu (Reio Avaste)

Muinsuskaitseamet tähistas neljapäeval Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud üritusel muinsuskaitseameti 25. sünnipäeva ja andis üle tunnustused aasta parimatele. Kokku anti välja 29 tunnustust 11 kategoorias.

„Tänavune tunnustuse saajate nimekiri on väga mitmekülgne. Tunnustuse pälvivad Tallinna vanalinnas asuva keskaegse hoone oskuslikud taastajad kui ka 1990ndatest pärineva Saare KEKi uuele elule aitaja. Kindlasti jäävad tunnustatavate hulgas silma ajaloolisesse keskkonda sobivalt kavandatud uusehitised, neid valis komisjon sellel aastal välja koguni neli. Ühtmoodi hästi on ajaloolisesse keskkonda sobitatud Maarjamäel asuv filmimuuseum ja hoidlahoone, Palamuse muusemi uus külastuskeskus, Vastseliina piiskopilinnuse palverändurite maja ja Rannamõisa kalmistu leinamaja. Kõik need uued hooned lisavad oma kõrge arhitektuurse kvaliteediga väärika ajalooga paikadele omapära. Tänavused restaureerimispreemiad näitavad elavalt, et just kultuuripärand on see, mis teeb kaasaegsest keskkonnast kaasaegse – mitmekihilise, huvitava ja kultuurse,“ ütles Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

Järjepideva pärandi tutvustamise eest pälvis tunnustuse Jaak Juske, pärandihoidja 2018 tiitli said Saare KEKi haldushoone omanik Helle Susi, Pärandivaderite projekti koordinaator Elle Lepik, Kuru vraki hoidja Tõnis Rohtma, Rebala muinsuskaitseala Hansu talukompleksi omanikud Krista ja Maris Vilipõld ja Lalsi Püha Nikolause koguduse vanem Marta Suigussaar.

Eraldi tunnustuse Muinsuskaitseameti 25. aastapäeva puhul said teenekad muinsuskaitsjad Jaan Tamm, Ülo Puustak ja Ants Kraut.

Muinsuskaitseameti asutamisest möödus 1. oktoobril 25 aastat ja amet jagab traditsiooniliselt tunnustusi oma sünnipäevakuul.

Muinsuskaitseameti tunnustused 2018

HÄSTI TAASTATUD MÄLESTISED

1. Villa Veski tn 6, Tartu

Villa Veski tn 6, Tartu (Reio Avaste)

Omanikud Uuno ja Inge Lausing; ehitaja Vennad Ehitus OÜ, vastutav spetsialist Andrus Mutli; projektijuht Aivar Roosaar

On erakordne, et ühe mõisamõõtu villa funktsioon on taastatud, hoones elab taas üks perekond, kelle jaoks on see imeline maja koduks. Juhtub ju enam kui sageli, et algselt ühepereelamuks ehitatud hoonesse soovitakse mahutada mitmeid kortereid ja saalidest vaheseintega väiksemaid tube. Selle hoone puhul mitte. Hilisemate kihtide alt toodi välja maalingud, mis vahepealsete ühiskondlike funktsioonide aegu olid kaetud. Hoone kohandati kaasaja standarditele vastavaks, säilitades seejuures kõik ajaloolised detailid. Esile tõstmist väärib ka õueala: hoone pidulik historitsistlik välimus moodustab aiaga terviku. Ajakujundus on tehtud lähtuvalt omaaegsetest kujundusvõtetest.


2. Elamu Raekoja plats 1/Ülikooli 7 fassaadid, Tartu

Elamu Raekoja plats 1/Ülikooli 7 fassaadid, Tartu (Reio Avaste)

Omanik Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis; muinsuskaitse eritingimuste autor, projekteerija ja muinsuskaitseline järelevalve Kaja Onton

Vahetult Tartu Raekoja naabruses paiknevad hooned ei paistnud enne restaureerimist õigupoolest millegagi silma. Kui, siis sobimatute aknaraamidega. Aastaid majade eest hoolt kandnud sihtasutus otsustas aga anda hoonetele tagasi nende asukohale väärilise ilme. Vahetati välja aknad, varem ühetaotliseks beežiks värvitud hoonemassiivis otsustati eri hoonemahud erineva krohvistruktuuri ja julge uue värvilahendusega esile tuua. Tulemus on õnnestunud ning nüüd ka jalutajale selge, et tegu on kolmest eri hoonest koosneva ühtse kompleksiga, mis Tartu vanalinna ruumi oluliselt nägusamaks muudab.

3. Elamu Pikk tn 69, Tallinn

Elamu Pikk tn 69, Tallinn (Reio Avaste)

Omanik Antonio Rosaverde; muinsuskaitse eritingimuste autor, projekteerija ja ehitaja AS Restor

Pikk 69 oli üks Tallinna vanalinna lihvimata teemante. Hoone on tüüpiline keskaegse kehandiga elamu, mis on läbi sajandite korduvaid ümberehitusi näinud. Hoone on nüüd kohandatud hotelliks ja restoraniks, keldrist võib üllatuslikult leida isegi minispa. Säilinud oli palju ajaloolisi detaile. Uuringute käigus paljandusid unikaalsete maalingutega talalaed ning loodusvaatega seinamaalingud, uhked aknavahesambad jne, mis kõik restaureeriti. Fuajees on näha aga suurepärast oma kohta oodanud maalitud laetalade taaskasutust. Võib öelda, et Kolm õde on saanud omale võrdse naabri.

4. Tehasehoone Põhja pst 7 (Eesti Kunstiakadeemia maja), Tallinn

Tehasehoone Põhja pst 7 (Eesti Kunstiakadeemia maja), Tallinn (Reio Avaste)

Omanik Eesti Kunstiakadeemia; projekteerija KUU OÜ; ehitaja OÜ Astlanda Ehitus; muinsuskaitseline järelevalve Maris Mändel.

EKA on oma maja oodanud kaua… ja lõpuks uut maja ei saanudki, vaid sai midagi palju paremat - ühe uhke muinsuskaitsealuse vana hoone. Uue hoone ehitamise asemel endisesse Suva sokivabrikusse, algselt "Rauaniidi" trikootööstuse tehasehoonesse kolimist põhjendati muide kiirema valmimisaja, juriidiliste takistuste puudumise ja asukohaga. Niisiis - ehitismälestise restaureerimine on kiirem ja lihtsam kui uue klaasmaja ehitamine tühjale krundile. Suur tänu EKA-le selle väite tõestamise eest.

5. Kreisi ametiasutuste maja Riia tn 5, Valga

Kreisi ametiasutuste maja Riia tn 5, Valga (Reio Avaste)

Valga Vallavalitsus

Piirilinnal Valgal on aeg-ajalt raskusi piiridest kinni pidamisega ja sealsed kopamehed paistavad silma liigse agarusega... samas on Valga linnavalitsus, nüüd siis vallavalitsus, paistnud silma ka erilise vastutustundega hävimisohus ehituspärandi ees. Mitmed halvas seisus mälestised on sundvõõrandatud või ära ostetud, omavalitsus tegutseb aktiivselt kasutuseta mälestistele funktsioonide ja rahastuse leidmisega. Eriti täname vallavalitsust endise Kreisi ametiasutuste maja päästmise eest - linna üks vanimaid ja väärtuslikumaid hooneid oli aastaid probleemse eraomaniku käes, selles toimus 2015 laastav põleng, misjärel linnavalitsus mälestise omandas, laskis taastada hävinud katuse, restaureerida fassaadid ja uksed-aknad. Jääb üle loota, et hoone leiab peatselt uue kasutuse ja restaureeritud saavad ka interjöörid.

6. Vana-Pääla mõisa peahoone

Vana-Pääla mõisa peahoone (Reio Avaste)

17. sajandist pärinev väikse poolkelpkatusega Vana-Pääla mõisa näol oli tegu eelmiste valdajate poolt rikutud ja avariilise mälestisega. Välja olid lõhutud kõik väärtuslikud detailid, ajaloolised uksed-aknad, põrandad jne ning paigaldatud asemele täiesti sobimatud. Kui hoone ostis praegune omanik, olid autentsel kujul säilinud vaid hoone müürid. Sellise säilimisprotsendi juures on valikuid palju, kuidas hoonet edasisele elule aidata, objektiivselt õiget lahendust vast polegi. Parim lahendus sünnib omaniku soovide ning muinsuskaitse ja arhitektide koostöös. Siin soovis omanik valida rekonstrueeriva tee. Hoone on ajastu eeskujude järgi põhjalikult taastatud. Kuna väärtuslikke algseid detaile õieti polnudki, kujundati need analoogide järgi, tegemata järeleandmisi ka kõige pisemates detailides.

7. Keila-Joa mõisa pargi paremkallas

Keila-Joa mõisa pargi paremkallas (Reio Avaste)

Omanik Lääne-Harju vald; teostaja AS Terrat

Kaunilt taastatud mõisahoone on nüüd väärilises keskkonnas. Ühe enimkülastatava mõisapargi ühe kalda korrastamine on jõudnud lõpusirgele. Taastati kõnniteed, kohati munakivisillutisega, kuivenduskraavid ja tiigid puhastati ning rajati truubid. Teavet jagavad uued infotahvlid. Sanitaar- ja kujundusraietega avati taas maalilised vaated vanadele väärispuude rühmadele ning jõele.

HÄSTI TAASTATUD HOONED MUINSUSKAITSEALAL VÕI SELLE KAITSEVÖÖNDIS

8. Hotellihoone J. Laidoneri plats 8, Viljandi

Hotellihoone J. Laidoneri plats 8, Viljandi (Reio Avaste)

Omanik Laidoneri KV OÜ; Astlanda Ehitus OÜ ja Kaupo Kolsar

1910. aastal ehitatud esinduslik Grand Hotell seisis tühjana viimased 20 aastat. Terve põlvkond oli juba harjunud nägema seda uhket hoonet Laidoneri platsi ääres laguneva "kolemajana". On suur rõõm, et see Viljandi muinsuskaitseala pärl on vääriliselt restaureeritud ja oma algse funktsiooni tagasi saanud. Hotelli kaasaegsed lisandused on kõrge arhitektuurse kvaliteediga ning vääristavad ajaloolist hoonet.

9. Lümandu mõisa valitsejamaja

Lümandu mõisa valitsejamaja (Reio Avaste)

Omanikud Andres ja Katrin Ella

Tegu on Nõukogude ajal kapitaalselt ümber ehitatud ning rikutud hoonega, mis nüüd on endisaegselt taastatud. Suuresti võib seda nimetada rekonstrueerivaks lähenemiseks, kuid antud kontekstis, mõisa peahoone vahetus läheduses, on see lähenemine end õigustanud. Hoone on kohandatud koduks. Oleme lootusrikkad, et see vaheetapp ja tunnustus julgustavad tegusaid omanikke liikuma edasi Lümandu mõisa peahoone juurde ja võibolla järgmistel aastatel õnnestub tunnustada omanikke juba hästi taastatud mälestise kategoorias.

HÄSTI KAVANDATUD UUSEHITIS AJALOOLISES KESKKONNAS

Maarjamäe lossi väliala, filmimuuseum ja hoidlahoone, Tallinn (Reio Avaste)

10. Maarjamäe lossi väliala, filmimuuseum ja hoidlahoone, Tallinn

Ajaloomuuseum; projekteerija BOA OÜ (koos Innopolis Insenerid Oüga); maastikuarhitektuurne projekt OÜ Lootusprojekt

Ajaloomuuseum on Maarjamäe lossi juurde rajanud efektse muuseumipargi, milles on omale sobiva koha leidnud nõukogude-aegsete monumentide kogu. Ka raske pärandiga on oluline tegeleda ning seda eksponeerida - pjedestaalilt alla toomine ning piiramisrõngasse või ringmängu asetamine on selleks tabav ja tark võimalus. Samuti väärivad esiletõstmist suvemõisakompleksi struktuuri ja mahtudega hästi kokku sobitatud uued filmimuuseumi hooned ning diskreetselt ent ennekõike laste jaoks äärmiselt põnevalt ja mänguliselt lahendatud väliala.

11. Palamuse kihelkonnakooli-muuseumi külastuskeskus

Palamuse kihelkonnakooli-muuseumi külastuskeskus (Reio Avaste)

Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum eesotsas direktori Arne Tegelmanniga; projekteerija ÖÖ-ÖÖ Arhitektid OÜ

Palamuse Oskar Lutsu Kihelkonnamuuseum on samuti läbi viinud korraliku uuenduskuuri - peale ajaloolise kihelkonnakoolihoone restaureerimise on ehitatud ka kaasaegne külastuskeskus. Tunnustame lähenemist, et mälestis on säilitatud võimalikult autentsena ning kõikvõimalikud tänapäevased funktsioonid, mis vanasse majja ilma seda rikkumata hästi ära ei mahuks, viidud pigem uude majja.

12. Vastseliina piiskopilinnuse palverändurite maja

Vastseliina piiskopilinnuse palverändurite maja (Reio Avaste)

Vastseliina Piiskopilinnuse Sihtasutus; projekteerija KAOS arhitektid OÜ
Vastseliina linnus on nii püha paik, et sellesse keskkonda millegi uue lisamine tekitas muinsuskaitsjate seas päris tuliseid diskussioone. Vastseliina palverändurite majast sai tänu tagasihoidlikule arhitektuursele lahendusele ja tundlikule maastikku paigutamisele siiski kenasti õnnestunud kaasaegne hoone, mis ei domineeri pretensioonika ajaloolise hoonestuse üle, vaid teeb sellele omal moel komplimendi. Kaasaeg ja keskaeg moodustavad terviku.

13. Rannamõisa kalmistu leinamaja

Rannamõisa kalmistu leinamaja (Reio Avaste)

Harku vald; projekteerija Avaste Arhitektuuribüroo OÜ

Rannamõisa kiriku, algselt Ranna kabeli nime kandnud neogooti pühamu kõrvale uue tavandimaja kavandamisel alustati mõttest laiendada olemasolevat paekivist abihoonet. Aga siingi andis lõpuks hea tulemuse hoopis täitsa kaasaegse hoone projekteerimine kalmistualalt väljapoole. Nii sai vana jääda vanaks ja uus luua uut kvaliteeti.


AASTA LEID 2018

14. Arheoloogilised leiud Väike-Patarei 1/ Jahu 6 kinnistu kaevamistelt

Arendaja AS YIT Eesti

Ajaloolises linnasüdames ja selle lähiümbruses tuleb ehitamisel alati olla valmis, et välja võib tulla arheoloogilisi leide ja vanade ehitiste jäänuseid, kuid eriti raske on arendaja jaoks olukord siis, kui leiud tulevad välja alles ehitamise alguses, mitte planeeringu koostamise ajal. Nii juhtus sel aastal Kalamajas, kus eeldatava õhukese eeslinnale omase kultuurkihi asemel paljandus äärmiselt paks ja leiurikas keskaegne kiht. Jahu tänaval arendustöid tegev ettevõte YIT leidis nii arheoloogidele kui ka ehitajatele sobiva töökorralduse ning toetas aktiivselt leidude tutvustamist avalikkusele. Jahu tänavalt avastatu on harukordne ja sealsete leidude tähtsust Tallinna ja Eesti arheoloogiale on raske üle hinnata. See anab uurijatele tööd järgmiseks kahekümneks aastaks.

HEA UURIJA 2018

15. Peeter Piirits

Peeter Piirits on olulistel objektidel aktiivselt välitöid teinud alates 1990ndatest aastatest. Esile tõstmist väärib tema operatiivsus: ta teeb kaevatud materjali esimesel võimalusel kättesaadavaks teistele uurijatele, esitades nobedalt pärast välitöid uuringute aruanded. Vajadusel integreerib uuringusse kaasaegseid meetodeid. Kus vaja, kaasab kolleege töödesse, on avatud suhtleja ja alati abivalmis.

16. Kristo Kooskora

Kristo Kooskora on Muinsuskaitseameti tellimusel ja EKA tudengite abil inventeerinud Valga, Rakvere, Haapsalu ja Lihula muinsuskaitsealad. Kokku on pandud oluline infobaas muinsuskaitsealade hoonestuse kohta. Töö on alati olnud väga põhjalik ja korrektne, heaks aluseks mälestiste registri täitmisel. Soovitame uurida uut rubriiki registris muinsuskaitsealade lehtedel, „muinsuskaitseala hooned“ - seal on mitme muinsuskaitseala osas lisatud infot ja fotosid, mida varem registris ei olnud.

HEAD RESTAURAATORID

17. Hardi-Sander Luik (Maakivist OÜ)

Traditsioonilise maakiviehituse oskuslikke restaureerijaid on vähe. Seda enam on tervitatav noorte ja entusiastlike meistrite esilekerkimine. Maakivist OÜ referentsides on meie mälestiste koorekiht - Viljandi ja Tarvastu ordulinnuste restaureerimine. Samuti on nad heategevuse korras löönud kaasa Lalsi õigeusukiriku trepi ja sokli restaureerimisel.

18. Sirje Sorok (maalingute uurija ja restaureerija Sirje Soroki AS-st KAR-Grupp.)

Sirje Sorok on restaureerimisvaldkonnas olnud tegev juba väga pikalt ning ta on olnud seotud väga paljude oluliste arhitektuuri- ja kunstimälestiste restaureerimisega. Värviuuringud ja maalingute restaureerimistööd lugematutes vanalinna majades ja mõisates tõendavad, millise põhjalikkuse ja tõsidusega Sirje igasse objekti suhtub. Tema on olnud see, kes on meie restaureerimisfirmade raskekahurväes KAR-Grupp AS-is välja mõelnud erinevate objektide restaureerimismetoodikad ja võtnud vastu restaureerimisprotsessis olulised otsused.

PÄRANDI TUTVUSTAJA 2018

19. Jaak Juske

Väsimatu päranditutvustaja, kelle ekskursioonide arv on ammu kõik rekordid purustanud. Tema ekskursioonid, intervjuud, sotsiaalmeediapostitused ning raamatud muudavad ajaloo ja pärandi iga inimese jaoks põnevaks. Need ettevõtmised on tänuväärne abi meie ametile muinsusteadlikkuse tõstmise püüdlustes. Sest pärandi hoid algab ikka teadmisest!

PÄRANDI HOIDJA 2018

20. Helle Susi (Saare KEKi kontorihoone omanik)

Helle Susi soetas 1980ndatel valminud silmapaistva hoone alles aasta tagasi. Selle napi aastaga on ta aga jõudnud teha nii palju nagu mõni ei jõua mitmekümnegagi. Täiesti avariilisest hoonest, milles eelmine omanik nägi pigem lammutusmaterjali, on saanud katustatud, hoitud ja hinnatud kultuurimälestis. Nii arhitektuurisõbrad kui ka kohalikud on hakanud hoonet märkama ja selle vastu huvi tundma, seni varjusurmas olnud hoone on muutunud tõeliseks magnetiks. Hoone on olnud rahvale avatud käesoleva aasta suvest. Säästlikult on korrastatud fuajee, kus eksponeeritakse hoone ajalugu ja sellega seotud inventari, mööblit, dokumente jm. Tasapisi, et vältida kiirustades tehtud valesid otsuseid, liigutakse restaureerimisega edasi. Eesmärgiks avada mitmekülgse funktsiooniga keskus, mis pakub põnevat ruumilist keskkonda mitmesugustele tegevustele.


21. Elle Lepik (Pärandivaderite projekti koordinaator)

Pärandivaderite projekt kutsub koole ja klasse üles valima kodukohas ühe kohaliku kultuuriajaloo ja maastiku seisukohalt tähendusrikka objekti ning olema sellele vaderiks ehk hooldajaks või sõbraks. Pärandivaderid aitavad peamiselt talgute vormis päästa lagunemisest või hävimisest hooletusse jäänud paiku. Kasu saavad kõik - pärand on hoitud, kohalikud on teadlikumad ning lastesse on istutatud pärandist hoolimise pisik. Elle on projekti koordineerinud alates 2015. aastast ning tema tegevus igati esile tõstmist vääriv.


22. Tõnis Rohtma (Kuru vraki hoidja)

Tõnis Rohtma on kodanikuaktivist ja vrakifänn. Tema leidis Kuru külast Peipsi rannalt lodjavraki ning andis sellest esimesel võimalusel Muinsuskaitseametile teada. Seejärel kogus ta vrakitükid traktori abil ligi 1,5 km lõigul kokku, et torm neid minema ei kannaks. Hoidis detailidel pidevalt silma peal ning ametnikke kursis nende seisukorraga. Näiteks hoolitses ta veel selle eest, et lume tulekul keegi vrakist teadmatuses üle ei sõidaks. Need on väikesed, kuid eriti olulised momendid, mis on ka ametnikele rõõmuks. Näha, et ei pea olema asja või maja omanik, et pärandist tõeliselt hoolida. Sellist kohalikku initsiatiivi oleks meil rohkem vaja!

23. Krista ja Maris Vilipõld (Rebala muinsuskaitseala Hansu talukompleksi omanikud)

Vandjala on kiviaedadest ümbritsetud ning põlispuude all käänduva külateega väärikas vana küla. Külatee servas on Hansu talu, mille omanikke Krista ja Maris Vilipõldu pärjame pärandi hoidja tiitliga. Rehielamu on pärit 1897. aastast. Kinnistul paikneb mitmeid kõrvalhooneid ning seda ümbritseb kiviaed. Omanikud korrastavad talu jõudumööda ning see on hea näide sellest, et kui millegi eest järjepidevalt hoolitseda, ei tõuse ka remondivõlg kõrgustesse ning hakkama saab elementaarse hooldamisega. Eriliselt tuleks esile tõsta aga silmapaistva sortimendiga aeda. 20. saj alguses rajatud õunapuuaed, hiiglaslik kiviktaimla ning vanad lillesordid on selle talu ehteks.

24. Marta Suigussaar (Lalsi Püha Nikolause koguduse vanem)

Suigussaar on tõeline maa sool, ametlikult Lalsi Püha Nikolause koguduse vanem. Avariilise kiriku restaureerimine on olnud aastaid tema südameasjaks ning ta on suutnud initsieerida koos MTÜ Vanaajamajaga seal vabatahtlike abiga restaureerimistalgud, millega on hävimisohus olnud õigeusukirikule antud uus elu. On täiesti fenomenaalne, kuidas vabatahtlikke oskuslikult juhtides, on võimalik ühe hoone restaureerimisel nii palju korda saata. Restaureeritud on müüre, aknaid, torni ja katust.


AGNE TRUMMALI NIM. NOORE MUINSUSKAITSJA PREEMIA

25. Kais Matteus (Muinsuskaitseameti restaureerimisosakonna juhataja)

Agne Trummal oli noor ja särav Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja ja Muinsuskaitseameti peadirektor, kes lahkus meie seast lubamatult vara, ent jõudis vaatamata sellele anda olulise panuse Eesti muinsuskaitsesse. Preemia on loodud, et tunnustada noori riigi- või kohaliku omavalitsuse muinsuskaitseametnikke, kes on aidanud oluliselt kaasa muinsuskaitsevaldkonna arengule ning innustanud kolleege ja kodanikke. Preemia on rahaline ja mõeldud ennekõike erialasel konverentsil osalemise või täiendkoolituse läbimise toetamiseks.

Kaisi tasakaalukus on eeskujuks meile kõigile. Ta ei langeta otsuseid ilma, et oleks kuulanud ära kõik osapooled ning kaalunud kõiki argumente. Sama eeldab ta ka kolleegidelt. Tema juhtimine on toonud kooskõlastusprotsessi uut kvaliteeti. Alati rahulik, argumenteeritud ning täpne – professionaalne koostööpartner mälestiste omanikele. Väsimatu teavitustöö vajalikkuse eestkõneleja.

ELUTÖÖPREEMIA 2018

26. Jaan Vali (legendaarne muinsuskaitsja, Muinsuskaitseameti pikaajaline endine töötaja)

Jaan Vali tööaastad Muinsuskaitseametis olid tihedad ja sisukad. Oli vähe objekte, mille restaureerimise üksikasju ta ei teadnud. Südamelähedasemad teemad olid mõisad, eriti just mõisakoolid ning muidugi tuletornid. Tuletornide aastatepikkust uurimistööd kroonis 2011. aastal ilmunud mahukas teos Eesti tuletornide ajalugu. Ilma Jaan Valipideva järelevalve ja nõuanneteta oleksid meie restaureeritud mõisakoolid säilinud detailide poolest hoopis vaesemad. Ta oli pedant, ajades projektides ning objektidel alati taga viimsegi detaili laitmatut üks-ühele taastamist ajaloolisel kujul, mis tänu tema sihikindlusele viis mõnigi kord lõpuks vigade paranduseni, töö ümber tegemiseni. Perfektsust taga ajades olid talle alati käeulatuses ajaloolised fotod. Vanade fotode kogumine oli ja on veel üks Jaani kirg. Märksõna "foto Jaan Vali fotokogust" peaks olema teada kõigile, kes vähegi hoonete kohta ajaloolisi fotosid on otsinud. 

MUINSUSKAITSEAMET 25

27. Jaan Tamm
28. Ülo Puustak
29. Ants Kraut

Muinsuskaitseamet toob 25. sünnipäeva puhul eraldi esile kolm härrat, kes kõige selle alguse juures määravat rolli mängisid, omavahel mitu puuda soola on ära sõid ja küllap mõnedki piigid murdsid. Härrad, kes on ihult ja hingelt muinsuskaitsjad.

Jaga artiklit

4 kommentaari

.
....  /   10:44, 12. okt 2018
kui muinsusnõuded ei oleks nii absurdsed, küll siis oleks ka korda tehtud hooneid omajagu rohkem! Kusjuures mitte kehvemalt kui nende nõuetega tehakse! Uuriv ajakirjandus võiks rahvale tutvustada näiteks seda, mismoodi käib nende nõuete kohaselt ühe muinsuskaitsenõuete all oleva lihtsa vana agulimaja lihtsa katuse renoveerimine... Ja kui palju on selleks vaja täita täiesti mittevajalikke nõudeid ja tellida kalleid projekte, mida ei tee need, kes reaalselt tööd tegema hakkavad, kusjuures tegema ei lubata neid, kel samade materjalidega sama kvaliteediga tegemise kogemus ja oskus (ka projektide osas), vaid oluliselt kallimate hindadega valitud ettevõtetele on see lubatud. Ja jutt ei ole mingist ersatsmaterjalidega töötamisest või muinsusignorantsist - reaalselt saaks täpselt sama kvaliteediga korralikku tööd teha oluliselt soodsamalt, kui ei oleks neid absurdseid kalleid vahe-etappe, milleks tegelikult puudub igasugune vajadus!
U
Unnil  /   09:35, 12. okt 2018
peab ikka pappi nagu muda olema, et sellist häärberit omada ja kõpitseda.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis