Mitmelt poolt pealinna ettevõtetest kostev nurin, et Soome turistide arvu järsk vähenemine mõjub pärssivalt äritegevusele, kergitab mitu põhimõttelist küsimust. Pigem peaksime ju hoopis rõõmu tundma, sest Soome ja Eesti hinnataseme ühtlustumine saab olla vaid märk sellest, et oleme majanduse arengult kui mitte Soomet kinni püüdmas, siis vähemalt neile lähemale liikumas.

Kui aga Soome turistide kadumine on mitmeid ärisektoreid ähvardamas kriisiga, siis kas meie majanduses on ikka tehtud õigeid valikuid? Tark peremees ei pane kunagi kõiki mune ühte korvi. Üksnes soomlastest turistidele lootmine viitab, et oleme seadnud lati väga madalale, kui ka pärast veerandsadat taasiseseisvusaastat on paljude ettevõtete ainus äriplaan olla põhjanaabritele odavaks pidutsemiskohaks. Ei saanud ju olla küsimus, kas Eesti majandust toetanud vodkaturistid ära kaovad, vaid millal nad kaovad.

Kas edaspidi hakkavad üle lahe sõitma reisijateta laevad, siinsed kõrtsid ja hotellid jäävad tühjaks ja alkohol poodidest kaasa ostmata? Neil ärimeestel, kes muutustega kaasas käia ei suuda, tulebki ilmselt pillid kotti panna. Kui ärimehed pole end võimalike riskide vastu kindlustanud või uusi tegevussuundi otsinud, siis tuleb neil esmalt peeglisse vaadata. Sest kes küll vastaks küsimusele, mis on selle taga, et meie hinnatase on tihtipeale läänelik, kuigi tööjõukulud on läänega võrreldes kordades madalamad. Ratsa rikkaks saamise mentaliteet võiks jääda 90ndate kauboikapitalismi aegadesse. Mõistlike hindade korral käiks näiteks kesklinna söögikohtades ka tallinlased. Kes on aga süüdi, kui pole enam ei eestlastest ega ka soomlastest kundesid? Maksuerisustest oleks kasu vaid siis, kui keegi suudaks garanteerida, et see kajastub ka toodete madalamates hindades, mitte ei tähenda kaupmehele kerget lisakasumit.

Reguleerimise põhikraanid on riigi käes. Alkoholiaktsiisi langetamine jätaks maksumiljonid Läti asemel jälle Eestisse ning meelitaks ehk osa Soome turiste siia tagasi. Kuna kõigi kodanike tervisest hooliv riik on mõlemast rahavoost seni printsipiaalselt loobunud, siis võivad firmad võtta seda signaalina oma edasiste ärisuundade väljamõtlemisel.       

Jaga artiklit

16 kommentaari

V
Viron hallitus on tyhmä kuin saapas  /   19:18, 15. okt 2018
olutta ja vodkaa, hinta ei ole enää halpa
O
oodin  /   16:20, 15. okt 2018
sosialisointi demoraatit nostaneet viinan hintaa

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis