Ehkki kliimamuutuste vastases võitluses rõhutakse liigselt indiviidile, ei ole igaühe enda panus siiski tähtsusetu (PantherMedia/Scanpix)

Ehkki kliimamuutuste vastu võitlemisel on paljude ekspertide arvates rohkem kasu riikide valitsuste ja suurfirmade poliitika muutmisel, saab iga inimene ka ise palju ära teha, et koduplaneeti kaitsta. CBS pani selleks kokku neli lihtsat soovitust.

Paljud kriitikud, nagu näiteks Guardianile arvamusloo kirjutanud Kanada kolumnist Martin Lukacs pööravad tähelepanu sellele, et liigselt individuaalsele vastutusele rõhumine võtab tähelepanu ära palju tõsisematelt probleemidelt kui seda on üks priiskava eluviisiga inimene. Ettevõtted ja poliitikud saaksid ära teha palju rohkem, kui üks inimene terve elu jooksul jõuab. Isegi rohelised liikumised ise on Lukacsi sõnul läinud individualistliku lähenemise õnge, kus maailma päästmise eest vastutab oma raha, saba ja sarvedega igaüks ise, mitte aga inimkond kollektiivselt.

Sellegipoolest ei arva ükski rohelise individualismi kriitik, justkui poleks igaühe isiklik panus üldse oluline. Ka sellega saab üht-teist ikkagi ära teha ning kasvõi saata „otsustajatele“ sõnumi muutuvast mõttelaadist. Mis võimalused need on?

1. Sõita vähem autoga. Kasutada võimalusel ühistransporti või ühist transporti kolleegi, sõbra või naabriga, kel sõidusuund ja -aeg sama. See on näiteks Põhja-Ameerikas väga levinud komme, kus töö- või õpingukaaslased kordamööda üksteist auto peale võtavad.

2. Osta vähem riideid ja jalanõusid. Rõiva- ja jalatsitööstus tekitavad väga palju kasvuhoonegaase.

3. Eelistada energiasäästlikke kodumasinaid.

4. Piirata toodete tarbimist, mille tootmine on maailmas viinud metsade ulatusliku maharaiumiseni. Nende seas on näiteks on soja, liha, puit ja palmiõli.

Jaga artiklit

11 kommentaari

!
!!!  /   11:04, 12. okt 2018
Pealkiri on eksitav. Sest kliima ONGI kogu aeg muutuv, mitte stabiilne. Kiigub perioodiliselt ühest äärmusest teise. Vahelduvad suured jääajad ning suured sulaperioodid. Viimane jääaeg lõppes 12 tuhande aasta eest. Ja millal tuleb järgmine, seda veel paistab. Kuid tulemata ta ei jää. Ning pärast suurt jääaga on olnud kümmekond väikest. Koos vahepealsete sulaperioodidega. Näites aastal 1000 oli soojaperiood. Isegi soojem kui praegu. Kui meil kasvasid siin laialehelised metsad. Gröönimaa rannikul kasvatasid aga ümberasujatest viikingid teravilja. Ja Ameerikas kasvasid kusagil Newfoundlandi kandis metsviinamarjad.
Aga siis tuli väike jääaeg. Talviti külmus Balti meri servast servani. Jäätusid ka suured Musta mere rannukualad ning isegi Bosporuse väin. Nii et XVII saj algupoolel oli talvi, kus väinas laevaühenduse katkemise ja varustusse tekkinud mitmekuuliste lünkade tõttu tekkisud miljonilinnas Istanbulis näljahädad. Talviti külmusid kinni nii Thames, Rein kui ka Doonau. Samuti Hollandi kanalitevõrustik. Kus tol ajal harrastati siis uisutamist.
Mida mina saan teha? Talvekülma vastu oma korter korralikult soojustada. Ning suveleitaku korral muretseda konditsioneer.
L
läti  /   20:32, 11. okt 2018
sõita

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis