Pilt on illustratiivne (PantherMedia/Scanpix)

Kunagistest noortekolooniate asukatest jäi iga teine-kolmas täiskasvanuna kurjategijaks. Kõige suuremad kurjategijad said neist, kelle kodune olukord oli lapsepõlves olnud suhteliselt hea.

Uuring puudutas 317 poissi, kes olid 1985. aastal Paikusel asuva erikutsekooli nr 2 (nr 1 oli Kaagveres) ja Viljandi noortekoloonia kasvandikud. Osa neist kandis koloonias kriminaalkaristust (tavaliselt varguse ja/või huligaansuse eest). Teine osa oli n-ö piiri peal ning Nõukogude Eesti haridus- ja sotsiaalsüsteem püüdis neid mõjutada, et nad ei läheks kuritegelikule teele.

Refereeritud artikli täistekst Eesti Päevalehes.

Jaga artiklit

9 kommentaari

T
tibu  /   14:57, 11. okt 2018
see oli juba ammu, ammu teada,et noorelt kõveraks kasvanud puud enam sirgeks ei saa...
I
idee  /   14:55, 11. okt 2018
Kui saab naiteks 21 ja paranemist pole märgata siis tulebki saata eluaeg selt vanglasse või lihtsalt hävitada kui tarbetu ballast.Maakeral on niigi inimesi ülearu ning pätid tuleb hävitada juba eos siis kaob ka kuritegevus.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis