Maailm

Rumeenias kukkus homoabielude vastane referendum rahva vähese huvi tõttu läbi (16)

Toimetas Greete Kõrvits, 9. oktoober 2018, 18:31
Kaks vikerkaarelippudega meest Bukaresti klubis referendumi tulemusi ootamasFoto: AP/Scanpix
Vaid 20 protsenti valimisealisest elanikkonnast suvatses nädalavahetusel Rumeenias toimunud abieluseaduse muutmise referendumil hääletada. Nii väikese osalusega referendumi tulemust aga arvesse ei võeta.

Hääletuse sisuks oli praeguse abieluseaduse sõnastuse muutmine. Hetkel kirjeldab seadus abielu osapooli lihtsalt abikaasadena. Muudatus oleks ette näinud, et abielu sõnastatakse seaduses kui mehe ja naise liitu.

Samal teemal

Samasoolistel paaridel Rumeenias abielu ega ka muus vormis kooselu sõlmida pole lubatud. Seadusemuudatus poleks seega praegust elu kuidagi muutnud, lihtsalt takistanud kunagi määramata tulevikus samasooliste paaridele abielu lubamist.

Pühapäeva pärastlõunal olid mitmed Bukaresti valimisjaoskonnad kui hüljatud. Valimisealisest rahvast osales vaid umbes 20 protsenti (referendumi tulemuse tunnustamiseks peab osalus olema vähemalt 30 protsenti). Miks referendum nii ebapopulaarne oli? Laias laastus on sellel kaks põhjust.

Rumeenia juhtiv valitsuspartei, sotsiaaldemokraatlik erakond, kes referendumi suure õhinaga korraldas, tegi seda üsna läbinähtava populistliku sammuna. Esiteks on Rumeenia sotsid kõrvuni korruptsioonisüüdistustes ning esmaspäeval ilmus partei juht Liviu Dragnea kohtusaali, et apelleerida talle määratud kolme ja poole aasta pikkuse vanglakaristuse vastu. Teiseks ei ole sotsiaaldemokraatidel Rumeenia usklike kogukonnas erilist toetust olnud. Populaarsuse võitmiseks ja rahva tähelepanu korruptsiooniskandaalilt kõrvale juhtimiseks tundus sotsidele ilmselt hea mõte korraldada referendum teemal, mis usklikke kõnetaks ja jututeema ühiskonnas mujale viiks. Nende õnnetuseks nägi rahvas aga sellest läbi. Rumeenlased ei ole rahul ka rahahulgaga, mis referendumi korraldamisega tuulde läks.

Seadusemuudatuse pooldajate kampaaniad olid aga niivõrd agressiivsed, et väsitasid mõnede vaatlejate hinnangul suurema osa rahvast lihtsalt ära. Need vähesed, kes siiski hääletamas käisid, hääletasid küll ülekaalukalt muudatuse poolt, kuid muudatuse vastased ei kutsunudki kaasamõtlejaid üles hääletama muudatuse vastu, vaid just nimelt referendumit boikoteerima. „Jah-kampaania agressiivsus ja katse ühe vähemuse suhtes vihkamist äratada muutis rumeenlased hääletuse suhtes tõrjuvaks,“ sõnas ühiskonnateadlane Gelu Duminica AFP-le.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee