Poliitika

Jürgen Ligi: oleme tobedas maksukaoses (112)

Marvel Riik, 9. oktoober 2018 13:20
JÜRGEN LIGI Foto: Teet Malsroos
Riigikogus arutati Reformierakonna ettepanekul olulise riikliku küsimusena maksusüsteemi, mis on endise rahandusministri Jürgen Ligi hinnangul ära rikutud riigikogu valimiste võidujooksuga. „Kuigi on teada üldiselt, mida maksusüsteemilt oodata, ei tea kahjuks poliitikud kunagi enne valimisi, kuidas targalt toimetades ja stabiilsust hoides valituks saada. See on põhjus, miks alati enne valimisi toimub maksude alal kaos.“

Ligi tõi enda ettekandes välja, nagu Reformierakond on korduvalt rõhutanud, et maksusüsteem peab olema lihtne ja läbipaistev. Kuid Jüri Ratase valitsus on endise rahandusministri hinnangul tekitanud maksupoliitikas kaose, kus kaotajaid on rohkem kui võitjaid. „Kõik maksumuudatused on osutunud destruktiivseks ja kahjuks on nad muutunud kahjulikuks ka majanduse mõttes,“ rääkis Ligi, tuues üheks näiteks astmelise tulumaksusüsteemi. „Maksud on selleks, et koguda raha riigile vajalikeks asjadeks majandust ja kodanikke kõige vähem häirival moel.“

Maksusüsteemi kaose põhjuseks nimetas Ligi neid poliitikuid, kellel on soov eelnevast süsteemist erineda: kunstlikult tekitatakse probleeme, millele siis otsitakse lahendusi. Ligi sõnul on sellise lähenemise eesmärk jätta inimestele, valijatele mulje, et neil jagatakse kätte võimalikult palju raha.

Külalisettekandega esines riigikogu kõnepuldis Eesti kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, kelle sõnul närveerivad ettevõtjad alati, kui poliitikutel on töölaual maksuküsimused. „Ettevõtjad hoiavad enamasti sellises olukorras hinge kinni ja loodavad, et seekord pauk neist mööda läheks. Enamasti siiski ei ole nii läinud,“ märkis Luman. „Kõrgest maksumäärast rohkem tekitab [ettevõtjates] nördimust see, kui maksusüsteemiga mängitakse ja muudatuste mõju hinnatakse katse-eksituse meetodil.“

Oma sõnade näitlikustamiseks tõi Luman tööandja sõiduauto isiklikku kasutusse andmise erisoodustuse maksu, mis 2009. aasta jaanuaris tõusis kaks korda. „Eelarvesse kirjutati ja arvestati lisanduva maksulaekumisega esimesel aastal pluss 24 miljonit eurot. Kolme aasta pärast eeldati, et positiivne mõju on veelgi suurem ehk 29 miljonit eurot aastast. Läks aga teisiti. Kasvu eelarvele ei olnud, oli hoopis vähenemine,“ rääkis kaubandus-tööstuskoja juht. „Mis juhtus? Nii kiire maksustamise baasi kasvu juures muutsid ettevõtjad oma seniseid harjumusi, mille tulemusel kuivas maksubaas lihtsalt kokku. Olen veendunud, et seda mõju oleks saanud ära hoida või vähemalt vähendada oluliselt.“

Toomas Luman Foto: Tiit Blaat/ Ekspress Meedia

Luman toetas Ligi mõtet, et maksusüsteem peaks olema lihtne ja läbipaistev, sest see motiveerib maksude maksmist. „On loomulik, et ettevõtja ei sea oma tegevuses esimeseks eesmärgiks tasuda riigile võimalikult palju makse. Ettevõtja tegevuse eesmärgiks on teenida ettevõtlustulu, kuid ta aktsepteerib, et maksude tasumine käib selle tegevuse juurde,“ rääkis Luman. „Kindlasti on erineva maailmavaate ja moraaliga ettevõtjaid, kuid enamik saavad aru, kust tulevad vahendid, millest finantseeritakse avalikke teenuseid ja tagatakse riigi toimimine.“

Ühtlasi tõi Luman välja, et ettevõtjad tahaksid maksumuudatusega kohanemiseks senisest rohkem aega. Seni on seaduses räägitud kuues kuust, kuid ideaalis võiks see olla aasta.

Teise külalisettekandega esines rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov, kes erinevalt Jürgen Ligist, ütles, et Eesti maksusüsteemis ei ole olukord hull, nagu näitavad ka erinevad rahvusvahelised uuringud. Jegorov tõi välja, et Eesti maksusüsteemis on suurem kaal kaudsetel kui otsestel maksudel. Nii sotsiaal- kui ka tööjõumaksude osas jääb Eesti Euroopa Liidus keskmike hulka.

Küll aga on Jegorovi hinnangul maksude osas probleem otsuste tegemiste protsessides. „Kui on vaja lisaraha, siis peaks kõigepealt vaatama, kas makse annab paremini hallata ehk siis juba olemasolevad maksud paremini kokku koguda. Siis, kas on olemas mõned erisused, mõned maksusoodustused, mis ei ole piisavalt tõhusad. Äkki annab neid kaotada. Ja loomulikult alles siis võiks tulla jutt uutest maksudest,“ rääkis rahandusministeeriumi asekantsler. „Kui me [eksperdid või ametnikud] teame, millist probleemi tuleb lahendada, mis on mureks, siis me oskame pakkuda ka lahendusi. Aga on tõepoolest tüütu otsida sobivaid probleeme siis, kui lahendus on juba valmis mõeldud. Ja lisaks, on ju loogiliselt nii, et kus mänguruumi ei jäeta lahenduse juures, siis see lahendus ei pruugi olla parim. Aga loomulikult, kuna me teenindame valitsust, siis vormistame igasuguse otsuse, mis on poliitilise tahte kaudu tulnud.“

Jegorov tõi välja, et praegu on Eestis probleeme kohalike maksudega, tulu- ja maamaksu ning pakendiaktsiisiga.