Maailm

VEEL POLE HILJA: kliimateadlaste sõnul jõuab maailma veel 3kraadisest temperatuuritõusust päästa (38)

Toimetas Greete Kõrvits, 8. oktoober 2018, 22:02
Isegi kui tundub, et meil oli üks hea soe suvi, on kliimaprotsessid palju suuremad ja ohtlikumad, kui ehk ette oskame kujutadaFoto: PantherMedia/Scanpix
Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel, inglisekeelse lühendiga IPCC, võttis 5. oktoobril vastu ülemaailmse raporti, mis rõhutab, et keskmise temperatuuri tõusu tuleb hoida alla 1,5 kraadi. See on veel võimalik, kuid käes on absoluutselt viimane hetk. Teadlaste sõnul on olukord Maal niivõrd käest ära läinud, et kui inimkond otsekohe ei tegutse, tõuseb maailma keskmine temperatuur seatud tähtajaks hoopis 3 kraadi võrra.

Muutused, mis hoiaksid temperatuuri tõusu soovitud tasemel, saavad olema radikaalsed (eeldusel, et valitsused teadlasi muidugi üldse kuulda võtavad) ja mõjutaksid pea kõiki inimelu aspekte. Need peavad olema kiired ning paraku saavad need olema kulukad. Hetkel on siiski veel võimalik vajalikud otsused vastu võtta.

Samal teemal

Eriraporti autoriteks on 91 teadlast 40 riigist, kes omakorda on tuginenud enam kui 6000 varem koostatud teadusuurimusele kliimamuutuste kohta.

Kui raporti järgi tegutseda, tähendaks see radikaalseid muutusi nii inimeste energiatarbimises, transpordis kui maaharimises-metsanduses. Ehkki asjaga on kiire, ei saa ühe raporti koostamise vaatleja sõnul seda maailma riikide valitsustele ja inimestele päris nii esitada, et „hakake juba peale, juhmardid“. Vaja on numbreid ning 1,5kraadine keskmise temperatuuri tõus, ehkki kindlasti mitte hea, on siiski kuidagi hallatav.

Millal on praeguse seisuga aga maailma keskmine temperatuur 1,5 kraadi tõusnud? Aastaks 2030. See annab aimu, kui vähe aega alles on.

Et tõenäosus 1,5 kraadi (Celsiuse järgi) piiresse jääda oleks kasvõi 50:50, peab maailm 2050. aastaks muutuma täielikult „süsinikneutraalseks“. See tähendab, et iga atmosfääri paisatud tonn süsihappegaasi tuleb omakorda tasakaalustada tonni süsihappegaasiga, mis sealt vähemaks võetakse. Teoreetiliselt on see võimalik, ent oleneb puhtalt valitsuste ja inimeste tahtmisest ja vahenditest.

Eestit esindas IPCC kliimamuutuste paneelil Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala: „Praegu on veel viimane aeg midagi üheskoos ettevõtmiseks, et kliimat Maal mitte pöördumatult kihva keerata. Tänaseks oleme juba kogenud endi nahal kliima ühekraadise soojenemise tagajärgi. Edasine kliima soojenemine vaid suurendab ohtlikke ilmastikunähtuste esinemise ulatust, sagedust ja nendega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Kui Eestis võib tõesti mõelda, et läinud suvi oli suvi, nagu me seda sageli ette võiksime kujutada, ei saa jääda enesekeskseks. Keskkonnakomponendid, aineringed ja Maa looduslikke protsesse kujundavad süsteemid on omavahel selges sõltuvuses ja nii väljendubki kellegi „päris hea suvi“ kuskil eemal kellegi kolmanda jaoks absoluutse loodusõnnetuse ja sellest johtuva hävinguga.“

Taimar Ala loodab, et pärast argumentide esitamisest, mis on põhjustanud globaalse soojenemise ning kliimamuutusi, on valitustel kergem ja kindlam vastavaid otsuseid langetada ja meetmeid kasutusele võtta. Inimkond ei pea kliimakaosega kaasa minema ning seda paratamatusena võtma, vaid püüdma seda muuta – veel ei ole selleks liiga hilja.

Mis on kliimamuutuste tagajärjed?

Kõik ülaltoodu võib kõlada üsna elukaugelt - no ja on paar kraadi soojem, mis siis. Mis ikka juhtuda saab? Kliimateadlane Sarah Cornell selgitab BBCle, mis on täpsed tagajärjed, kui maailma keskmine temperatuur tõuseb juba vaid kaks kraadi.

  • Teatud põhjapooluse piirkondades sulab jää täielikult - jää, mis peegeldab kuumust kosmosesse tagasi. Mida vähem on jääd, seda kiiremini maakera kuumeneb.
  • Pagulased Okeaania saartelt. Terved väikesed saarerahvad jäävad jää sulamisest tõusnud veetaseme tõttu koduta. Kuhugi peavad nad pagema, ent kuhu?
  • Metsade massilise maharaiumisega käsikäes tekitab kliima soojenemine drastilisi muutusi maakera vihmaperioodides. Ees võivad oodata jubedad põuad või mõnes piirkonnas vastupidi - senistest veelgi ekstreemsemad üleujutused.
  • Hävivad paljud looma- ja taimeliigid. Dr Sarah Cornell on ise näiteks suur šokolaadiarmastaja - eelmainitud muutused vihmaperioodides tähendavad, et kakaopuu, mis vajab kasvamiseks kindlaid tingimusi, on ohus.

38 KOMMENTAARI

s
Sain teadlaste jutust aru. 10. oktoober 2018, 22:50
Dinosaurused omal ajal ei tootnud vajalikul määral süsihappe gaasi, ilm läks külmaks ja suridki vaesekesed välja. Siis tulid mammutid, kes emiiteerisi...
(loe edasi)
l
leo 10. oktoober 2018, 15:11
Kui kogu maailmas oleks nii kõrge tarbimise tase nagu USAs, siis oleks juba nüüd vaja vähemalt nelja maakera
Loe kõiki (38)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee