(MATI HIIS)

Mitmed inimesed on kurtnud, et sel aastal olid herilased veidi rohkem närvilised: maaülikooli teadlane põhjendab seda  muu hulgas suvise kõrge temperatuuriga.

Mis puutub herilaste agressiivsusesse, siis hakatakse igal aastal augusti algul kurtma, et herilased on eriti agressiivsed ja neid on palju. Siis ongi herilaste ja kimalaste pered kõige suuremad.

Perre on ilmunud noored emas- ja isasisendid, pärast paaritumist noored emad toituvad ja otsivad talvitumiseks sobiliku koha, selgitab maaülikooli teadlane Marika Mänd.

Selleks ajaks on vanade emade munemisvõime tunduvalt langenud ja pesas väheneb kiiresti söötmist vajavate vastsete hulk – nii polegi enam korjel käivatel herilastel tööd ja pere hakkab lagunema. Nüüd vajavad korjetöölised vaid oma tarbeks suhkruid sisaldavat toitu, mida nad siis otsima siirduvadki.

Eks see lõpu tunnetamine teeb neid ka agressiivsemaks, selgitab teadlane. Lisaks olid veel sellesuvised kõrged temperatuurid ja veepuudus. Nii nägimegi arvukalt ringi lendavaid, veidi närvilisi herilasi.

Sääskedele see aga aasta ei sobinud, sest oli liiga kuiv.

Jaga artiklit

24 kommentaari

A
Alar Aasamets   /   19:16, 12. okt 2018
See ei ole õige kuna ma reisisin läti seal ei old herilased tigetad
K
Kiku  /   10:37, 12. okt 2018
Huvitav fakt muidugi et herilased korjel :)

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis