, 7. oktoober 2018 15:39
6 KOMMENTAARI
- värskemad
- parimad
- vanimad
p
/ 8. oktoober 2018 23:02
Ammu oleks aeg olnud Raimond Valgrele mälestustahvlit panna. Aitäh!
r
/ 8. oktoober 2018 17:30
Ajad olid väljaelamiseks talumatud ja nôudsid tugevust, mida igalühele polnud antud. Kus olid need "sôbrad", tuttavad, kes alkoholi RAIMONDI klaasi valasid, allakäigule kaasa aitasid ja pärast pidasid targemaks tänavapoolt vahetama ja pöörata pilk mujale? Kas pole praegugi meie seas selliseid sôpru-reetureid?
v
/ 8. oktoober 2018 19:08
Sôpru-ärakasutajad -reeturid luurasid ja luuravad praegugi me poegade ja tütarde ümber. Avage silmad, vanemad, tehke kôik, et päästa te laps raisakullide käest. Te pojal ei ole seda tugevust, et ise sellega hakkama saada.
m
/ 8. oktoober 2018 10:04
Kui "Need vand armastuskirjad" linastus, lahisasin seda vaadates pisaraid. Mõtlesin, et oleks ometi mina olnud tema abikaasa, küll oleksin teda hoidnud ja elumuredest säästnud.... Ta ihkas küll oma kodu, ent oli loomu poolest rändur. Paraku oli Valgrel lausa eluliselt vaja olla pidevalt ja õnnetult armunud, vaid nii sündisid need kurvad õhkamised kaunite naiste järele. Kui fantaseerida, et ta oleks oma Alice´i ga abiellunud -- kas oleks ta suutnud korralikus abielus püsida. Oleks, poleks. Kui poleks süda olnud... aga ta ise ütles, et küll sõjas oli hea: ei pidanud olme pärast muretsema. Nii et Valgre oli abielus oma akordioni ja igatsusega.
m
/ 8. oktoober 2018 09:40
Täiesti väga õige jutt Tädi Maalilt .Võiks selline saade või kuidas iganes nimetada seda, meenutada möödunut,kuulsuse radadelt jne.Kas nädalas korra või kuidas saateaeg lubab ,meenutaks meelsasti inimesi ,kes on endast meile küllaltki palju mälestusi ja kordaminekuid pärandanud.Usun,et mõnel TV kanalil on see võimalik.