Ilm ja loodus

Eesti on lindude rändeteel tankla, kus süüa ja tiiba puhata (9)

Konspekteeris Rainer Kerge, 6. oktoober 2018, 00:01
SILMADE EES LÄHEB MUSTAKS: Oktoobris saab rannikualadel vaadelda hiiglaslikke rändlinnuparvi. Arne Ader
Kust hani teab, et hallad tulemas ja õige aeg talve eest minema lennata? Oma vihjed annavad linnule päeva pikkus, nokaesise toidu muutus ja temperatuuri langus. Viimane suunis õhku tõusta tuleb aga pärisabatuulelt. Kuna hanede sügisrändeks passiv lennutuul puhub põhjast või kirdest, on see mõistagi jahe – ja toobki endaga hallad kaasa. Mida veel linnurändest teada? Tarkust jagab ornitoloog ja Silma Õpikoja loodusõppe juhendaja Marko Valker.

Linnuvalvur Valker: „Lindude sügisränne kestab pool aastat, sest juba suve keskel tulevad mustvaerad ja teised veelinnud Eesti meremadalikele sulgima. Juulis ja augustis käib kõva kurvitsaliste läbiränne, praeguseks on neist liikvel veel vaid mõned hilised parved. Pühapäeval loendati soorüdisid – nemad tulevad tundraaladelt – Põõsaspea neemel kokku üle kolme ja poole tuhande linnu! See on läbi aegade Eesti teine tulemus. Praegust sügist iseloomustabki mitme linnuliigi ülisuur läbirändeintensiivsus.

Oktoobri esimesed nädalad on muidugi põhja poolt tulevate veelindude kõrgaeg. Tallinlastel on hea minna neid vaatama Paldiski lähedale. Suurepäraselt näeb massiivset mererännet Läänemaal Põõsaspeal, Hiiumaal Ristnas ja Saaremaal Sõrve sääres. Ka Peipsi ääres võib headel rändepäevadel olla päris võimas minek, lisaks veelindudele on seal loendatud sügiseti ka hiiglaslikke värvuliste salku."

Ornitoloog ja Silma Õpikoja loodusõppe juhendaja Marko Valker. Aili Nõupuu

Samal teemal

Eesti on hea puhkepaik

"Paljud linnud tulevad Soomest ja Skandinaavia põhjaosast, aga väga suur osa meilt läbi rändavatest arktilistest lindudest on startinud Venemaa poolt, kus nad pesitsevad hästi laial alal: Valgest merest Taimõri poolsaareni. Eesti rannik on esimene koht, kus saab noorlindude pealt vaadata, kuidas pesitsemine tänavu läks.

Eesti on rändlinnuliikluse tankla selle pärast, et siinne rannik on mitmekesine ja sobib paljudele veelinnuliikidele. Mitme tuhande kilomeetri pikkuse lennu ette võtnud linnud vajavad ju puhkamis- ja turgutuskohti. Merepartidele, kes sukelduvad toidu järele paari meetri sügavusele, sobivad peatuseks hästi Eesti vetes asuvad avameremadalikud.

Haned-luiged-lagled ja suur osa partidest, kes ei sukeldu, puhkavad ja söövad Eesti madalates merelahtedes, kus nad on tuulte ja lainetuse eest kaitstud ning kus on head toitumiskohad.

Mõned linnuliigid suudavad ka puhkamata läbida uskumatuid vahemaid. Noarootsis satelliitsaatjaga rõngastatud sookurg nimega Paslepa lendas Saaremaalt peatuseta Poola. Osad linnud võivad aga rännata ka üle ookeani. Vöötsaba-vigle – see on üks kurvits – lendab vahepeatuseta üle nädala. Aga ka meie piiritajad on nii ökonoomsed lendajad, kulutavad õhus püsimiseks sedavõrd vähe energiat, et noorlinnud, kes ei pesitse, ei pruugi nädalate kaupa kuhugi maanduda.

Üldiselt on aga rände õnnestumiseks puhkamine ülioluline. Muide, selle pärast lendavad kured ja haned nimelt kolmnurkses parves, et tuuletakistus oleks väiksem ja saaks säästa 20–30 protsenti energiat."

Mõned parved satuvad eksiteele

"Kuigi lindudel on miljonite aastate jooksul välja kujunenud rändeinstinkt, võib osa neist tavapärasest rändeteest ka kõrvale kalduda. Näiteks võib torm, aga ka ebaharilikud sooja- või külmalained, linnud segadusse ajada.

Enamasti eksivad noorlinnud, kes rändavad esimest korda. (Kuigi näiteks noored käod reisivad Aafrikasse täiesti omapäi – sest vanemaid neid ju õpetamas pole! – ja leiavad üldjuhul talvitumisalad kenasti üles.)

Mida rohkem on parves aga kogenud rändureid, seda kiiremini õige suund võetakse ja seda suurem on ka noorlindude ellujäämus.

Linnud kasutavad ilmakaarte määramiseks Päikest ja Kuud ja tähti – mida parasjagu näha on. Lisaks tunnetavad nad Maa magnetvälja ja leiavad selle abil ka pilkases pimeduses õige tee."

SILMADE EES LÄHEB MUSTAKS: Oktoobris saab rannikualadel vaadelda hiiglaslikke rändlinnuparvi. Arne Ader

Kaugemalt tulijad on täpsed

"Novembriks suurem sagimine vaibub. Kõige hilisem rändlind, kes meilt läbi lendab (aga mõned isendid ka talvituvad Saaremaa lääneosas), on kirjuhahk. Tema hakkab liikuma detsembri alguses ja rändab kuni jõuludeni.

Kevadine ränne algab juba veebruari lõpus – siis saabuvad künnivaresed ja nende järel lõokesed ja piiritajad. Varakevadised esimesed rändlinnud talvituvad Euroopas, meile suhteliselt lähedal, ja nende laekumine võib ilmade tõttu keskmisest saabumisajast kaks-kolm nädalat erineda.

Kevade lõpus kohale jõudvad kaugrändurid, näiteks Aafrikast startinud liigid, on aga platsis mõnepäevase täpsusega."

9 KOMMENTAARI

o
on 8. oktoober 2018, 22:02
nii mõnigi kord need parved lennanud sügisel põhja suunal kui taevas on pilves, kui taevas selge, siis ka suund õige, nii, et magnetväljaga need asjad...
(loe edasi)
m
Marks 6. oktoober 2018, 20:07
Rändlindude tapatalgud , kuna nende nii nimetatud kodumaal on vihmaussid ka juba küttide käeläbi kadunud , siiis tuldi siia lõbu parast õudust külvama.
Loe kõiki (9)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee