Ida-Euroopas lokkavat seksiorjust paljastav "Lilja 4-Ever" on vändatud peamiselt Paldiskis. (kaader filmist)

Ukraina menukat krimisarja „Nuuskija,“ mille pearolli mängib Tallinnast pärit Kirill Käro, on mitmeid kordi käidud filmimas Tallinnas. Kuid milliseid välismaised filme ja sarju on veel Eestimaa pinnal filmitud?

1. „Sild“

(kino-teatr.ru)

Algselt Taani-Rootsi koostöös sündinud sarjast „The Bridge“ ehk „Sild“ filmi Venemaa versioon Eesti-Vene piiril Narvas. Seriaali peaosades saab näha Vene näitlejat Mihhail Poretšenkovi ja leedulannat Ingeborga Dapkūnaitėt. Eestlasi kehastavad sarjas leedukad Dapkūnaitė ja Andrius Paulavičius, kuid rolli said ka mitmed Eesti näitlejad: Andrus Vaarik (tapetud Katrini mees Joala), Guido Kangur (Tallina politseiprefekt Helmar Tuulas), Katariina Lauk (advokaat Mägi), Elina Pähklimägi (Eesti kriminaalpolitsei inspektor Vilma), Kristjan Sarv (Eesti kriminaalpolitsei ekspert-kriminalist), Meelis Rämmeld (Arvo Mägi), Marta Laan (Helga), Leino Rei (Lena isa) ja Indrek Taalmaa (episoodis). Seriaali esimene hooaeg jõudis NTV telekanalil ekraanile selle aasta maikuus, teise hooaja avaldumisaeg on veel teadmata.

2. „Igitee“

(pressimaterjal)

Soome mängufilm „Igitee“ võtted toimusid 2016. aasta suvel ja 2017. aasta talvel Tallinnas. Film põhineb Antti Tuuri samanimelisel menuraamatul. Film valmis kolme riigi koostöös – Soome, Eesti ja Rootsi. Filmi produtsent on Ilkka Matila Soomest, kaastootjateks on Kristian Taska Eestist ja Martin Persson Rootsist. Ka filmi loos on paralleele Eesti minevikuga. "Jätkan "Igiteega" ajalooliste filmide tootmise traditsiooni, mis on mulle väga südamelähedane," kommenteeris Taska võtete alguses.

Filmi näitlejaansambel on rahvusvaheline: nende hulka kuuluvad Tommi Korpela, Sidse Babett Knudsen, Ville Virtanen, Sampo Sarkola, Irina Björklund. Eesti näitlejatest lõid filmis kaasa Lembit Ulfsak, Hendrik Toompere, Harriet Toompere ja Hendrik Toompere Jr. Filmi kunstnik on Kalju Kivi ja kostüümikunstnik Eugen Tamberg. Monteerija on Tambet Tasuja ja arvutiefektid tulevad firmast Frost FX. Film valmis „Soome 100“ programmi raames ning esilinastus 2017. aasta septembris.

3. „Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused: Baskerville’ide koer“

(kaader filmist)

1981. aastal valminud Lenfilmi põnevusfilm põhineb Arthur Conan Doyle’i samanimeliste jutustuste ainetel. Tegu on kolmanda filmiga sarjast „Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused“. Filmis kasutati ka mitmeid võttepaiku Eestist. Näiteks, Tallinnas Hobusepea tänaval filmiti Londoni tänavastseen, mis kujutas tegevust Regent Streetil. Glehni lossis, Mustamäe nõlva all ning Maarjamäe lossis on filmitud episoodid, mis kujutavad Baskerville Halli. Sagedi mõisa ümbruses filmiti episoodid, mis kujutavad Grimpeni küla.

Rebala ümbruse künklikul maastikul filmiti söör Henry sõitu kodumõisa Baskerville Halli koos Seldenit varitsevate vangivahtidega. Stseenid Grimpeni mädasoost filmiti Kadarpiku külas, Ants Laikmaa majamuuseumis. Mister Franklandi, Laura Lyonsi isa Lafter Halli filmiti Juuliku karjamõisas. Laukna juures asuva vana veski varemetel (200 meetrit Märjamaa–Koluvere maanteest) filmiti Sherlock Holmesi varjupaika rabas (11. ja 12. peatükk).

Osa episoode rabas – söör Henry ja dr. Watsoni öine katse Selden kinni püüda (9. peatükk), peategelaste kohtumine Baskerville`ide koeraga (14. peatükk), koera elukoht rabas ja Stapletoni hukk – filmiti Kadaka tee, Kadaka puiestee ja Hiiu – Harku karjääri raudtee vahelisel rabasel ja paesel alal.

4. Nõukogude filmid: „Stalker“, „Hamlet“ ja „Õlgkübar“

"Stalker" (1979) (Lorber Films)

Nõukogude liidu ajal kasutati Eesti erinevaid paiku võttekohtadena paljude vene filmitegijate poolt.

Näiteks 1979. aastal valminud nõukogude film „Stalker“ (režissöör Andrei Tarkovski) filmiti suures osas Eestis. Võttepaigaks oli mahajäetud hüdroelektrijaam Jägala jõe ääres. Samuti kasutati võttepaigana Tallinna kesklinna, Rotermanni vanade soolaladude ja elektrijaama kanti. Mõned võtted tehti ka Maardu, Iru elektrijaama juures ning Lasnamäel, Punasel tänaval, Idakeskuse taga. Ka Tallinna-Narva maantee silda, mis jookseb üle Pirita jõe, kasutati osade kaadrite filmimiseks.

Nõukogude filmi „Hamlet“ (1964) tegelasi filmiti Keila-Joa lähedal asuva Türisalu panga kivist seinte jalamil. Isegi praegu nimetavad venekeelsed reisijuhid seda paika kui „Hamleti kaljut“.

Romantilises muusikafilmis „Õlgkübar“ filmiti Ljudmilla Gurtšenkot ja Andrei Mironovit Tartu tänavatel ning Tartu raekojaplatsil ja selle ümbruses. Filmis kasutati ka kohalikke hobuseid.

5. "Lilja 4-Ever" 

(kaader filmist)

Rootsi menurežissöör Lukas Moodysson ("Fucking Amal", "Üheskoos") palus 2002. aasta PÖFFil eestlastel mitte südamesse võtta, et Ida-Euroopas lokkavat seksiorjust paljastav "Lilja 4-Ever" on vändatud peamiselt Paldiskis. Paldiski ja Tallinna oli ta valinud endise NSVLi kujutamiseks geograafilise läheduse ja väiksemate kulude pärast.

Ometi maksti filmis Eesti kroonides ja baaris pakuti Saku õlut. 16aastase leedulanna Dangoule Rasalaite traagilisel lool põhineva halastamatult valusa draama keskmes on sama vana vene tüdruk Lilja (Oksana Akinšina), kes kõigist hüljatuna hakkab raha teenima ennast müües.

Tuttav nooruk lubab tüdrukule Rootsis korraldada töökoha juurviljakorjajana, kuid müüb Lilja seksiorjusesse, millest vabastab üksnes surm. Suur osa tegevusest hargnes Paldiski kesklinna lagunenud paneelmaja juures, kuid Tallinnast on ekraanil näha näiteks Lasnamäed ja Sõle tänavat – sealseid hruštšovkasid, ühiselamut ning trööstitut tühermaad hilisema Pelgulinna Selveri vastas.

6. "Polli päevikud" 

(kaader filmist)

1914. aastal baltisakslaste valitsetud Eestis hargnev film, mille peaosades Paula Beer (14aastane mõisapreili Oda) ja Tambet Tuisk (eestlasest mässaja Schnaps), valmis Saksa-Austria-Eesti koostöös režissööri ja stsenaristi Chris Krausi käe all. Lummava pildikeelega linateos võeti üles Pärnumaal Varbla vallas Matsi rannas, kuhu 2009. aasta suvel püstitati otse merre vaiadele kummitusliku rannahäärberi makett .

Baltisaksa juurtega Kraus tahtnuks Eesti Elu teatel filmida oma esivanematele kuulunud Põlula mõisas Lääne-Virumaal, mis 1993. aastal vapustas teda oma räämas ja lagunenud olekuga. Kuid 1990ndate lõpuks oli Põlula üles vuntsitud. Sobivat kohta ei leidnud Kraus ka ligikaudu 5000 mõisast Baltimaades, Poolas, Ida-Preisimaal ja Soomes.

7. „Kuradisaare kuningas“

(kaader filmist)

Norra 2010. aasta tõsielulise sündmustikuga film räägib 20. sajandi alguses Oslo lähedal tegutsenud noortevanglast. Norra režissööri Marius Holsti käe all käisid filmivõtted suures osas Eestis, Kalvi mõisa ümbruses, aga ka mujal Virumaal. Kalvi mõis kujutas filmis sedasama vanglat, mille filmi tegijad valisid sobiva atmosfääri pärast.

8. Veel filme, mis Eestis filmitud

„Bodom“ - Soome, 2016
„Angry Painter“ („Sungnan Hwaga“) – Lõuna-Korea, Eesti, 2015
„Farewell Tour“ – Eesti/Kõrgõstan, 2015
„A Spell to Ward Off the Darkness“ – Prantsusmaa/ Eesti, 2013
„Third Falcon“ – Suurbritannia, 2013
„Hella W“ – Soome/Eesti, 2011
„Black Diamonds“ – Hispaania, Portugal, Eesti, 2010
„The Phobos“ – Venemaa/Eesti, 2010
„Vasha“ – Soome/Eesti/Iirimaa/Saksamaa, 2009
„The Visitor“ („Muukalainen“) – Soome/Eesti/Saksamaa/Suurbritannia, 2008 „Brothers: The Return“ – Rootsi, 2006
„Jade Warrior“ – Soome/Holland/Hiina/Eesti, 2006
„Man Exposed“ („Riisuttu mies“) – Soome, 2006
„The Brothers“ („Broidit“) – Soome, 2003
„Candles in the Dark“ – USA, 1993

Jaga artiklit

14 kommentaari

1
1979.  /   12:54, 7. okt 2018
D'Artagnan ja kolm musketäri.
H
Husaar  /   12:25, 6. okt 2018
Seriaali Rossija molodaja Stockholmi stseenid on enamus Tallinnas filmitud. Ühe koha peal vilksab kogemata taustaks isegi üks trendikas Viru hotell läbi keset 18.sajandit :)

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis