Eesti uudised

Erivajadusega naine kemples sotsiaaltöötajatega üheksa kuud, et saada seaduses ette nähtud abi

„Vajan tugiisikut, et kodust välja pääseda, kuid mulle korrutatakse, et sellist teenust ei olegi.“ (77)

Kristiina Tilk, 4. oktoober 2018 20:10
Brita teab, et koduakende taga on elu ja muu maailm, kuid ligi üheksa kuud puudus tal sellele igasugune ligipääs. (Pilt on illustratiivne)Foto: Axel Bueckert/Vida Press
„Ma tahaksin arsti juurde minna, käia juuksuris, aga ma ei saa. See on nii ängistav, et võtab eluisu. Seadus ütleb justkui, et omavalitsus peaks mind aitama, nemad aga teevad kõik selleks, et minust lahti saada,“ räägib erivajadusega naine.

Brita (nimi muudetud) on noor kõrgharitud naine. Kaheksa aasta eest tehti talle teatavaks Aspergeri sündroomi diagnoos. Britale mõjuvad laastavalt paljud valjud helid ning müra. Ta kardab sõita ühistranspordiga ega talu võõraste inimeste pilke, puudutusi. Ta ei ole võimeline käima üksinda avalikes kohtades ja tal on raske kohaneda ootamatute olukordadega.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

09.00.2019
Kersti Kaljulaid: peaksime arvestama sellega, et meie hulgas on väga erineva maailmatunnetusega inimesi
31.07.2018
Vald: töövõimetu isa andku ise 30 euro eest oma autistlikule pojale sotsiaalabi
29.07.2018
Autistliku lapse ema: „Ma ei oota kooliaastat. Me kardame seda.“