Kommentaar

Sikkut: seisan vastu ettepanekutele, mis meie tervishoiusüsteemi lammutada tahavad (11)

Riina Sikkut, 4. oktoober 2018, 18:18
Foto: Erakogu
Tervise- ja tööminister Riina Sikkut vastab Kaja Kallase seisukohale, mis puudutab tervishoiulepingute hankega tekkinud segadust. 

Haigekassa eriarstiabi hanke tulemuste selgumisel tekkinud rahulolematus ning viivitused lepingute sõlmimisel on kahetsusväärsed. Olen selgelt rõhutanud, et patsientide ja teenuseosutajate huvides on kiire lahenduse leidmine ning selle kohta info jagamine.

Samal teemal

Praeguseks on haigekassa vaided suuresti lahendanud, lepingud sõlminud ning Lasnamäel teenuseosutamise jätkamiseks kokkulepped saavutanud. Aga muidugi tuleb sellest õppida. Kahjuks ei ole Kaja Kallas sellest aru saanud ning soovib praeguse segaduse süvendamist. Kaja ütleb, et konkurents ei toimi, ja soovib, et raviraha hakkaks patsiendiga kaasas käima. Ehk siis tõdedes, et konkurents tervishoius ei toimi, soovib ta tuua tervishoidu veel rohkem konkurentsi. Absurdne. Seada ühe hanke tõttu kogu tervishoiusüsteemi toimimine küsimärgi alla, on sama rutakas kui ettepanek kaotada sotsiaalmaks.

Minu jaoks aga viitab seekordne eriarstiabi hange teravalt kahele kitsaskohale meie tervishoius - lisaraha vajadus ja konkurents ei toimi.

Sellest aastast tervishoidu mittetöötavate pensionäride eest riigi poolt makstav lisaraha võimaldab tõsta tervishoiutöötajate palku, lisada haigekassa hinnakirja uusi teenuseid ja ravimeid ning suurendada teenuste mahtu. Haigekassa eelarve piires jagatakse vahendid haiglavõrgu arengukava haiglate ja erateenuseosutajate vahel. Nii palju, kui haigekassa eelarves raha on. Meil on ravijärjekorrad ja teenuseosutajad, kes soovivad rohkem teenust osutada, aga eelarvepiir tuleb lihtsalt ette.

Erateenuseosutajad on aastaid rääkinud, kuidas tervishoius on vaja konkurentsi ja see viib hinnad alla. Olles nüüd esimest korda päris konkurentsiolukorras, kus senised teenuseosutajad soovivad suuremaid lepingumahtusid ja täiendavatel erialadel teenuseosutamist ning turule soovivad tulla uued arstid ja kliinikud, saavad ka erakliinikud aru, et nad soovivad tegelikult stabiilsust. Nad soovivad, et nende senine aastatepikkune töö, pädevate tervishoiutöötajate meeskondade ülesehitamine, investeeringud ruumidesse ja seadmetesse oleks väärtus iseeneses. Nad soovivad, et neile oleks garanteeritud stabiilselt kasvav teenuste maht, aga hinnas ei saa eriti alla tulla. Nii ongi. Kvaliteetse tervisehoiuteenuse osutamiseks on vaja head kliinikut ja pädevaid töötajaid, kellele on võimalik tagada piisav töö.

Kui raha hakkab patsiendiga kaasas käima, siis ei ole tervishoiusektoris stabiilsust kellelgi. Üks kliinik reklaamib 30% odavamat puusa, teine poole hinnaga silmasüste, kolmas kõige sõbralikumaid arste. Patsient otsustab ja valib, teenuse kvaliteediga ei pruugi seost üldse olla. Tervishoiutöötajad töötavad ikka patsiendi parima tervisetulemuse nimel, mitte selleks, et konkurentkliinikust patsiente endale meelitada. Ja millist palka võimaldavad need soodushinnaga vahetatud puusad ortopeedile maksta?

Kui Reformierakonna valimisprogrammis olulisel kohal olevat raha-käib-patsiendiga-kaasas põhimõtet rakendada, võin valdkonna eksperdina juba Kaja Kallasele ette öelda, mis juhtub. Kui haigekassa eriarsti vastuvõttudele hanget ei korralda ja lepinguid ei sõlmi, siis patsiendid valivad vabalt teenuseosutaja, panevad endale aja ja haigekassa tasub nende saadud teenuste eest. Vat siis tekib meil konkurents. Ja tulemus – erakliinikute arvu kasv, kus samad masinad ja seadmed ehk selge dubleerimine, värvilised vastuvõturuumid ja eriti sõbralikud registraatorid, aegu jagub kõigile soovijatele. Ja aasta lõpus on kulud kasvanud kolmekordseks või viiekordseks või kümnekordseks.

Aga praktiline soovitus. Riigihangete seadus näeb praegu ette maakonna tasandil piirkondade määratlemist, aga tervishoiuteenuste geograafilist kättesaadavust arvestades oleks näiteks Tallinnas mõistlik tervishoiuteenuseid hankida palju täpsemalt. Nii saab näiteks ka Lasnamäe ja Nõmme piirkonnas teenuseosutamise tagada. Ja nii nagu meil on aja jooksul välja kujunenud haiglavõrk, on ka erakliinikud, kes on aastaid tegutsenud ning välja arendanud pädevused, mida mujal ei ole. Meie tervishoiusüsteem ongi nii väike, et vaid üks-kaks arsti tegelevad mõne tervisemurega. Ka seda võiks arvestada ning hange korraldada mitte kogu eriala teenustepaketi vaid spetsiifiliste teenuste osutamiseks.  

Ministri kohustus ja poliitiline vastutus on süsteemi parandada ning seda ma ka teen. Ja vahel tähendab see lihtsalt vastu seismist ettepanekutele, mis meie tervishoiusüsteemi lammutada tahavad.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee