Foto: Mari Luud
Geidi Raud, Foto- ja videotoimetuse juhataja 4. oktoober 2018 18:04
„Ma soovin, et su laps sünniks autistina!“, „Sure vähki, värdjas!“, „Ma tean meest, kellele tuleks elutööpreemia anda, et ta oma eidele molli pole andnud.“ Need kommentaarid on vaid mikroskoopiline fragment lugematust arvust kurjadest soovidest ja väljaütlemistest ajaleheartiklite all.

Kui kellelgi läheb elus hästi või kui kellelgi läheb elus halvasti, kui on juttu samasoolistest, poliitilistest vaadetest või kaugematest usunditest, kui keegi teeb kellelegi head, kui keegi kedagi armastab – alati leidub põhjus, et hakata internetis anonüümselt sõimama. Seda kõige räigemate ja õudsemate sõnadega, mis üldse olemas on. 

Stopp! Aeg on hakata kahjurõõmu täis näoga toksitud rõveduste eest vastutama. Ma loodan südamest, et pärast Marika Korolevi kohtuvõitu anonüümsete mustajate üle muutuvad nii Perekooli kui ka ajalehtede kommentaariumid inimlikumaks. Tundub, et see mõjubki juba natukene.

Kui avasin Perekoolis teemapüstituse, milles küsitakse arvamust seltskonnastaari uue soengu kohta, oli keegi kirjutanud: „Ma ei julge midagi sitasti öelda, pärast hakatakse kohtu kaudu raha nõudma.“ Ja vot hakataksegi! Kui sul pole inimesele midagi head ja julgustavat öelda, siis jäta parem kommentaar kirjutamata.