Maailm

Lisatud Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia professor Erkki Truve kommentaar.

Nobeli keemiaauhinna pälvisid evolutsiooni edendamisele panuse andnud teadlased 

Ohtuleht.ee, 3. oktoober 2018, 13:14
Foto: Reuters/Scanpix
Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia teatas 3. oktoobril, et on tänavuse Nobeli auhinna keemiaalal määranud kolmele teadlasele - poole saab Frances H. Arnold ning teine osa läheb jagamisele George P. Smithi ja Gregory P. Winteri vahel.

Frances H. Arnoldile omistati auhind ensüümide arendamises, mille käigus ta kasutas elusorganismidega seotud evolutsioonile omaseid põhimõtteid. George P. Smithile ja Gregory P. Winterile tõi edu aga uus lähenemine bakterite nakatamisel viirusega, mille abil saab välja töötada uusi ravimeid.

Samal teemal

"Ma julgen arvata, et käesoleva aasta keemia Nobelid on tegelikult austusavaldus inimestele, kelle juurutatud uued meetodid ja rakendused sillutavad teed tuleviku sünteetilisele bioloogiale, teaduse ja tehnoloogia harule, kus me mitte ei uuri eksisteerivaid rakke ja valke, vaid konstrueerime uute omadustega rakkusid ja valkusid," kommenteerib võitu Erkki Truve, Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia professor.

Truve sõnul on sellise lähenemise suurepäraseks näiteks Frances Arnoldi töö Caltech’ist. Tema rühm tegeleb „suunatud evolutsiooniga“, selekteerides laboris välja täiesti uute omadustega ensüüme (valgulisi katalüsaatoreid), mis on võimelised asendama kas seniseid katalüsaatoreid näiteks naftakeemias või siis teoks tegema täiesti uusi keemilisi reaktsioone, kasutades toorainena tselluloosi või muid kättesaadavaid taastuvaid tooraineid.

George P. Smith Missouri ülikoolist on leiutanud uue meetodi geenitehnoloogias – nn. faag displei, kus bakterirakke nakatavate bakteriofaagide (bakterite viirused) pinnal eksponeeritakse mingeid valgujärjestusi, uurimaks seda, milliste teiste valkudega või ka muude molekulidega need järjestused spetsiifiliselt on võimelised seonduma. Sellise meetodi suureks plussiks on kõrge läbilaskevõime, mis on võimaldanud uute omadustega järjestuste otsimist väga suurtest valgujärjestuste raamatukogudest. Taolisteks järjestusteks võivad muuhulgas olla ka antikehad.

Sellega seondub kolmanda nobelisti, Suurbritannia Medical Research Council’i teadlase sir Gregory Winteri tööd, kes on tuntuks saanud humaniseeritud antikehade ühe loojana. Tavaliselt on inimese valkude vastaste antikehade saamiseks vajalik immuniseerida mõnd muud looma (kelle jaoks inimese valgud on „võõrad“). Saadud antikehi ei saa aga kasutada haiguste ravis, kuna administreerituna patsienti tekitavad nad ise hoopis immuunreaktsiooni. Kui aga antikeha geenis teatud osad välja vahetada vastavate osade vastu inimese antikehade geenidest, muutuvad antikehad „humaniseerituks“, ning neid on võimalik kasutada ka teraapias. Veelgi enam, kasutades faag displei tüüpi skriiningumeetodeid, on vajalike järjestustega antikehade fragmente võimalik leida ilma, et üleüldse mingeid loomi immuniseeritaks. Viimane tehnoloogia ühendab omavahel G. Smithi ja G. Winteri töid.

2017. aastal pälvisid keemiapreemia teadlased Jacques Dubochet, Joachim Frank ja Richard Henderson biomolekulide pildile püüdmise ehk krüoelektronmikroskoopia arendamise eest.

Nobeli keemiaauhinda on nüüdseks välja antud 110 korda ja nobeliste on sel alal ühtekokku 181. Esimene auhind väljastati 1901. aastal ning selle pälvis Jacobus Henricus van’t Hoff keemilise termodünaamika seaduste ja osmootse rõhu seaduste avastamise eest.

Täiendatud kl. 15:05 - lisatud Erkki Truve kommentaar

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee