Eesti uudised

RAHUAJA RÄNGIM ALLVEELAEVAKATASTROOF: mis juhtus Vene tuumasukeldujal Kursk?

Toimetas Vidrik Võsoberg, 1. oktoober 2018 20:13

19 KOMMENTAARI

r
Room to: Sa mõtled Novorossiiski/ 3. oktoober 2018 07:09
Värskendasin mälu. Tõepoolest, selle laeva kere ei olnud tuttuus, aga see oli siiski tol ajal NLiidu kõige paremini relvastatud laev . Kapteni suhtes oli sul õigus, ta ei olnud Kurski kapteni isa ja oli laeva põhjaminekul puhkusel. Kõik see,mis ma kirjutasin, on pärit vene ajakirjandusest...levitavad müüte.
k
kapteni/ 2. oktoober 2018 15:19
o
2. oktoober 2018 18:06
k
Komandör / 2. oktoober 2018 18:56
N
???/ 2. oktoober 2018 09:55
Nii et mitte enam allveelaev vaid hoopiski "sukelduja"? No küll meil onikka tekkinud uusi kodukootud Aavikuid-keeleuuendajaid! Või mingeid pimesi võõrkeelest tõlkijaid. ALLVEELAEV on juba vana eestkeelne sõna. Seejuures spetsiifiline, mis näitab täpselt ära, millega on tegu. Vee all liikuda suutva laevaga. Sukelduja on märksa laiem ning udusem mõiste. Eks ole sukelduja ju ka näiteks kas või pärlipüüdja, sukelduv ujuja, tuuker j.n.e.
m
Mis parata/ 2. oktoober 2018 18:29
meil ongi keeleuuendlejad, tõlklejad,ostelejad, sitIejad jms.;)
r
Room/ 2. oktoober 2018 08:45
Täpsustuseks. Artiklis kirjutatakse kahes kohas, et välismaa päästjad ei suutnud kedagi päästa. Selle põhjus oli jälle venelastes. Nad venitasid abipalvega nii kaua, et päästa polnud enam kedagi.
Teiseks. Venelaste kasutatud torpeedokütus on nii ohtlik, et ameeriklased kaalusid kunagi ka ise selle kasutamist, aga loobusid. Venelaste distsipliin on aga teada...
Muide. Kunagi peale II MS seisis Sevastoopoli lahes itaallastelt kontributsiooniks ära võetud üliuhke ja tuttuus ristleja. Juhtus seal aga plahvatus ja laev läks põhja koos kapteniga. Kurski kapten oli selle laeva kapteni poeg...
s
Sa mõtled Novorossijski, / 2. oktoober 2018 18:49
end. nimega Giulio Cesare, mis läks plahvatuse tagajärjel põhja 28 oktoober, aastal 1955. Paar parandust. Esiteks see "tuttuus" ristleja valmis aastal 1915 ja jõudis mõlemas suures ilmasõjas osa võtta. Teiseks laeva komandör surma ei saanud, sel lihtsal põhjusel, et oli puhkusel ja laeval kamandas vanemohvitser. Paraku mitte Kolesnikovi vaid Huršudov. Seega viimane on pigem linnalegend.
t
Tiit/ 2. oktoober 2018 07:56
Närivad Kurski kallal, avaldagu parem mis juhtus tegelikult Estoniaga. See huvitaks eesti rahvast rohkem.
e
ei saa/ 2. oktoober 2018 09:40
pole teil tõde teada vaja , sama asi mis allveelaeval oli , kuid ei plahvatanud ...
J
!!!/ 2. oktoober 2018 09:47
Jah, Putini vanu fänne häirib selline teemakäsitlus vägagi.
j
Juhan./ 2. oktoober 2018 07:49
Kurski plahvatus oli 108 meetri sügavusel ja tõsteti üles Estonia vajus 80 meetri sügavusele ja taheti valada betooni et varjata huku põhjust.
s
2. oktoober 2018 11:13
see oleks vajalik radioaktiivsuse lekkimise pärast
1
11:13/ 2. oktoober 2018 20:37
Kumb neist siis radioaktiivsem on Kursk või Estonia?
x
x2/ 2. oktoober 2018 19:01
Kursk ja Estonia on mõõtmetelt ja veeväljasurvelt isegi üsna sarnased, aga väga erineva konstruktsiooni tugevusega. Estonia üles tõstmine nii et laevakere selle käigus terveks jääks, oleks kordades keerulisem. Mitte võimatu, aga väga suur ja tehniliselt keeruline (ja tuukritele ohtlik) ettevõtmine.
Vaata võrdluseks kasvõi Costa Concordia ülestõstmiseks kulunud aega ja raha. See laev oli küll tublisti suurem, aga palju paremini ligipääsetav ja paremates tingimustes.
m
mul on meeles,/ 2. oktoober 2018 06:34
et mehed nägid järjest üksteise suremist pealt. Üks kirjutas pimeduses oma naisele kirja, mis leiti hiljem tema taskust.
n
2. oktoober 2018 11:14
nii oli ka Estonia huku puhul
a
ah et/ 2. oktoober 2018 06:13
lausa tuumasukelduja , vidrik ? kas sulle selle ja.ma eest ka makstakse ?
a
2. oktoober 2018 13:24
Akvalangiga aatomik tuleb mõtteks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee