HÄVITUSTÖÖ: Hiidlaine ei säästnud ka hiidmošeed linnakeskmes.Foto: AP/Scanpix
Tõnis Erilaid 30. september 2018 19:43
Reedel Indoneesia Sulawesi saart tabanud 7,5magnituudisele maavärinale järgnenud kuni kuuemeetriseid hiidlaineid tõstnud tsunami oli õhtustel andmetel nõudnud 832 inimelu, kuid asepresident Jusuf Kalla sõnul võib ohvrite lõplik arv tõusta tuhandetesse.

Paljudesse piirkondadesse polnud päästemeeskonnad maalihete tõttu veel pääsenud ja varisenud hoonete all on lõksus tõenäoliselt sadu inimesi. Hiidlainete käes enim kannatanud 350 000–380 000 elanikuga Palu linnas kaevavad päästjad käsitsi inimesi majavaremeist välja. 24 inimest suudeti sedasi elusalt päästa Roa-Roa hotelli rusudest, kus arvatakse olevat veel kümneid elusalt maetuid. Enamik hukkunuist leiti Palu rannalt, kuhu linlased olid kogunenud keskööl algama pidanud linna aastapäevafestivali alguseks. Lained tõusid nii suureks, et kandsid randa kaubalaeva.

„Kiirabi toob peaaegu igas minutis uusi tsunami ohvreid. Puhtast joogiveest on suur puudus. Kõik minimarketid linnas on paljaks röövitud,“ ütles uudisteagentuurile AFP kohalik elanik Risa Kusuma, kes oli tulnud koos oma palavikus beebiga evakuatsioonikeskusse varju. Ajakirjanduse andmeil varisesid ka linna vanglat ümbritsevad müürid. Pooled sealseist500 kinnipeetavast põgenesid juhust kasutades.

Kui suurt kahju tegi tsunami Palu naaberlinnas, 300 000 elanikuga Donggalas, polnud eile veel teada. Eile külastas katastroofipiirkonda Indoneesia president Joko Widodo, kes käskis sõjaväeüksustel päästjaile appi tulla. 

Reedel päikeseloojangul kella kuue paiku kohaliku aja järgi toimunud maavärina keskus oli umbes kümne kilomeetri sügavusel 80 kilomeetrit Palu linnast põhja pool, teatas USA geoloogiakeskus. 7,5magnituudisele maavärinale on järgnenud peaaegu 200 järeltõuget. Tsunami tulekust anti hoiatus, kuid see tühistati 34 minutit hiljem ja nii ei osanud palulased ega turistid enam halba oodata. „Meie lähim tsunamisensor on Palust paarisaja kilomeetri kaugusel ja ei näidanud midagi. Seetõttu tühistasimegi hoiatuse,“ ütles maavärina- ja tsunamide hoiatuskeskuse juht Rahmat Triyono vabanduseks.

Maavärina kangelaseks tõusis lennujuht Saudara Anthonius Gunawan Agung. Kuu aja pärast oleks noormees saanud 22aastaseks. Tema kolleegid põgenesid kabuhirmus, kui lennujuhtimistorni seinad vappusid ja pragunesid. Agung jäi kohale ja saatis turvaliselt õhku Palult veel lahkuda suutnud viimase reisilennuki. Agungil polnud enam muud võimalust, kui hüpata seejärel alla nelja korruse kõrguselt.

Raskelt vigastada saanud noormees suri haiglas. Laupäeval maeti ta sõjaväeliste auavaldustega.  

Samal teemal

Kommentaarid  (2)

Ülerahvastatus! 1. oktoober 2018 11:49
Inimesed on kolinud massiliselt vahetult mere äärde. Ja maa kasutusele võtuks on maha võetud varem troopikasaari ääristanud laiad mangoovitihnikud. Mis varem lainete hoogu ning pealetungi takistasid.
Aga kas või meilgi. Kes see varem oma talu otse merekaldale, tuulte ning tormide meelevalda püstitas? Ikka veidi kaugemale. Ranna vahetus läheduses oli liivaluteil ehk vahest mõne vaese, maata kaluri hütt. Aga praegu? Meie rikkurid lausa trügivad randadesse. Seejuures isegi seadusega kehtestatud rannakaitsevõõndeid eirates. Meil pole see veel nii hull. Aga vaata Soomes või Rootsis, kus majad on lausa merekanda peal. Meie mail muidugi ülerahvastatust veel pole. Kui on rikkus ning prestiiž.
me kõigume! 1. oktoober 2018 11:20
Eelmise maavärina ajal oli enne seda ja ka pärast seda, selge ilm öösel ja vaatlesin igal ööl Kaljukitse tähtkuju all asetsevaid planeete Saturni ja Marsi. Naabermaja katuse järgi oli näha, et Mars liigub iga öö hüppeliselt üles poole, kuid pärast maavärina toimumise ööd (maavärin toimus Jaapanis), oli Mars kolinal tagasi langenud üleelmise öö asukohta ja Saturn oli hüppeliselt kõrgemale tõusnud oma endisest asukohast. Järgnevatel öödel nende õiged kohad taasusid. Seega maavärina aegu Maa idapoolne külg oli tõusnud kõrgemale ja läänepoolne laskunud madalamale. Tundub, et Maa kõigub maavärina ajal. Mis asi pani maakera kõikuma, kas kosmosest tulnud lööklaine või maakera sees toimuvad protsessid?

SISUTURUNDUS