Vello Vaher (Tiina Kõrtsini)

Tänavu augustis astus akrobaat Vello Vaher üles Saksamaa talendisaates, kus sai edasipääsuks vajalikud hääled. Kas ta detsembris ka finaalsõu lavale pääseb, ei ole veel selgunud. Kui mees aga kutse saatesse sai, ei olnud üldse veel kindel, kas ta sinna ka päriselt minna saab.

ETV saates „Hommik Anuga” rääkis Vaher eelmisel suvel juhtunud traagilisest õnnetustest, mis oleks võinud lõppeda sellega, et mees kunagi käima ei hakka. „Kukkusin ühel esinemisel pea peale, kaotasin ühe diski, sain lülisamba murru ja mulle öeldi, et kui ma metalliga seda kokku ei pane, siis võibolla ei hakka ma kõndimagi,” meenutab mees. Siiski otsustas ta operatsioonist loobuda ja hakkas ise tööle. Ja kui aasta tagasi novembris Saksamaalt tuli kiri, kus teda saatesse kutsuti, võttis ta selle väljakutse vastu.

„Minu enda jaoks oli see kõige suurem väljakutse, ma tahan olla elus!” on temas palju elutahet. „Paljud arvavad, et kui sa oled minu vanuses, istu kodus ja oota surma,” tunnistab 55aastane mees, et sellist suhtumist kohtab.

„Novembris ma võtsin selle väljakutse vastu, alles aprillis sain jalad kaela taha,” sõnab mees, et aasta pärast surmale lähedal olemist, tegi 10 kõige raskemat trikki ja Saksamaal esitas sama kava mis Ameerikas – hüppas jalad kaelataga klotse ära, rippus hammastega. „Minu puhul on kõige tähtsam, et kui sul on mingisugune eesmärk, siht, kuupäeva, siis sa tead, et selleks ajaks ma pean saama vormi,” selgitab Vaher, kuidas ta ennast motiveerib.

Möödunud suvel esines mees aga ühel sportlaste üritusel ja kutsus publikust kaks meest lavale, et üheskoos üks trikk teha. „Kuigi see oli sportlaste pidu, ma sain aru, et üks mees, kui mitte mõlemad, olid natukene võtnud,” meenutab mees saatuslikku päeva, tunnistades, et ülehindas mehi. „Nad viskasid mind kolm korda ära ja siis oli vaja võtta mind õlapeale ja vaikselt üles tõsta, aga millegi pärast, kui ma olin pea alaspidi, nad ei tõstnud mind üles vaid võtsid käes alt ära ja mina kukkusin õlgade kõrguselt või kõrgemalt, otse pea peale. Ma sain küll ühe varba vastu maad, see oli üleni must hiljem,” kirjeldab ta juhtunut.

„Kõige hullem oli selline pauk, tunne oli selline, et rong sõidab vastu betoon seina, kõik vagunid sõidvad üksteise otsa pahpahpah, nagu lõõts omavahel kokku. Pealaest sabakondini, kõik lülid panid kokku,” jätkab ta, lisades, et püüdis end küll nelja käpukile ajada, kuid ei suutnud. Kiirabi viis ta Pärnu haiglasse, seal selgus, et üks disk on kannatada saanud, üks lüli murdunud ja üks lüli kokkusurutud. Sinna tuli mehele järgi kiirabi Tallinnast.

„Esimene mõte oli seal laval, kui ma nüüd ellu jääks. See oli väga karm,” vaatab mees täna, silmad märjad, tollele hetkele tagasi. „See oli karm, kui ma sain teada, et minu karjääril võibolla kriips peal.”

Pärast koju saatmist ülejärgmisel päeval helistas Vaherile üks arsti, kes soovitas puurida kahest tervest lülist kaks ja kaks polti läbi ja ühendavad metalliga lülisambad. „Minu esimene küsimus oli, et kas ma pärast seda jalgu kaelataha saan panna, see on ju metall, kas seda saab kuidagi kumeralt teha,” olid küsimused meha peas. Pikk telefoni kõne lõppes sellega, et arst ütles mehe, et kui too käia ei taha, siis ärgu tulgu. Käima mees aga hakkas ja mitte ainult.

Juba järgmisel päeval proovis ta toenglamangus kätekõverduse teha ja sai. Paari päeva pärast tegi juba neli. Kuu aega hiljem jalutas juba spordiklubisse trenni.

Meestega, kes ta maha kukutasid, ühendust pole olnud. Isegi vabandust pole palutud. „Võibolla kui ma sellili maas olin,” aga ka selles pole ta kindel. Hoolimata juhtunust, jätkab ta rahva kutsumist lavale, seda trikki ta aga enam teha ei julge.

Jaga artiklit

3 kommentaari

"
"sportlaste"   /   18:30, 30. sept 2018
Pidu, kus nn sportlased olid alkoholist nii täis, et ei saanud enam midagi aru? Kaksikmoraaliga süüdimatud. Võtan ka vahetevahel, aga mitte nii, et arusaamine ära kaob. "Sportlased"..

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis