Kommentaar

Riina Sikkut | Kes kelle kulul ennast ravib? (26)

Riina Sikkut, tervise- ja tööminister, SDE, 30. september 2018, 20:19
Foto: TEET MALSROOS
Dannar Leitmaa tõstatas oma arvamusloos „Miks maksan sotsiaalmaksu, kui ma arstile ei pääse?“ mitmeid ravikindlustuse ja arstiabi kättesaadavuse küsimusi. Vastan omalt poolt.

Esmalt natuke numbritest ja sellest, miks ühiselt rahastatud tervishoid on Eestile parim lahendus. Eestis kasutab 1% inimesi ära kolmandiku (30%) arstiabi kuludest. Kui vaadata elanikkonda tervikuna, siis saab öelda, et 50% inimesi kasutab ära 97% tervishoiu rahast. Ja ülejäänud 50% kulutavad üksnes 3% rahast. Nendele, kes kuuluvad 3% kulutajate hulka, võibki tunduda, et nad ei saa makstud maksude eest piisavalt vastu. Aga kui nad on järgmisel aastal selle 1% hulgas? Enamik meist jõuab paratamatult ühes eluetapis sinna, kus meie tervishoiukulud on suuremad. Aga kui need kulud oleksid inimeste endi või nende lähedaste kanda? Milliste valikute ette see inimesed seaks? See ongi solidaarsus, kui me kedagi selliste valikute ette ei pane. Selline süsteem tagab, et pensionär ei pea oma taskust välja käima 1200 eurot silmakae operatsiooniks või noor pere tuhandeid eurosid enneaegselt sündinud beebi ravikuludeks või õnnetusse sattunu reanimatsiooniks. Saame kaitse kõrgete tervisekulude katmise eest endale, oma lastele, vanematele või vanavanematele. 

Samal teemal

Haridus, tervishoid, sotsiaalne tugi peavad olema kättesaadavad kõigile

Eestis on ravikindlustuseta inimesi olnud haigekassa loomisest alates. See ei ole kellelegi „struktuurides“ üllatus, vastupidiselt Leitmaa arvamusele. Ravikindlustusega inimeste osakaal on kindlustuskaitse ulatuse enimkasutatav mõõdik. Hiljuti valminud Praxise analüüs esitas kolm võimalust ravikindlustuskaitse parandamiseks, sealhulgas ravikaitse pakkumine residentsuse alusel. See tõepoolest tähendab, et kõik Eestis elavad inimesed saaksid tervisemurede korral ligipääsu arstiabile. Dannar Leitmaa pakub, et see oleks justkui atraktiivne valimiseelne teema. Täpselt vastupidi! Nagu tema, nii ka väga paljud teised tublid sotsiaalmaksu maksjad arvavad, et see on erakordselt halb mõte. Et õiglane on anda ligipääs arstiabile vaid neile, kes on sotsiaalmaksu maksnud. Ja on täiesti arusaadav, et olukorras, kus paljud meist on rahulolematud ravijärjekordadega, tundub nende pikendamine veel ravikindlustuseta inimeste võrra absurdne. Loomulikult peavad tervishoiusüsteemi toimimise parandamine ja lisaraha uute ravi saajatega kaasas käima. Aga see raha ei pea tulema igaühe makstud sotsiaalmaksust. Nii nagu hariduses me ei luba hommikul kooli ainult õpilasi, kelle vanematel on kõik maksud makstud, nii ka tervishoid ja sotsiaalhoolekanne peaksid toetama meid kõiki abivajaduse korral. Me ei pea tegema oma eluvalikuid ravikindlustuse saamise nimel. Ka president Kersti Kaljulaid on öelnud, et haridus, tervishoid, sotsiaalne tugi, kaitse vägivalla eest ja abi õnnetuste korral – see kõik peab olema kättesaadav aadressist ja palganumbrist sõltumatult.  

Kahtlase sünnimärgiga võiks pöörduda esmalt perearsti poole

Leitmaa kirjeldab väga hästi murekohti eriarstile pääsemisel, millega oleme kõik kokku puutunud. Ja kahtlemata tuleb järjekordi lühendada. Sellele aitab kaasa võimalikult paljude tervisemurede lahendamine perearsti-pereõe juures, e-konsultatsioonid perearsti ja eriarsti vahel, digiregistratuur, lisaraha suunamine suurema arvu vastuvõttude rahastamiseks ja inimeste parem teadlikkus sellest, kelle poole millise murega pöörduda. Kahtlase sünnimärgiga võiks pöörduda esmalt perearsti poole. Paljud perearstipraksised pakuvad teledermatoloogia teenust – spetsiaalse aparaadiga sünnimärgist tehtud pilt saadetakse nahaarstile hindamiseks. Teenus on tasuline, aga odavam kui erapraksise vastuvõtt. Hambaravi seevastu on eraturul pakutav teenus, mille hinda konkurents pole kuidagi inimestele jõukohaseks teinud. Aasta aega kehtinud täiskasvanute ravimihüvitis võimaldab nüüd inimese makstud 40 euro eest, millele haigekassa 40 eurot juurde paneb, saada ikkagi rohkem teenust kui „ühe hamba ülevaatus“. Muidu, hüvitisest on abi saanud juba enam kui 200 000 inimest, eeskätt rasedad ja väikelaste emad ning pensionärid. 

Erakindlustus ei lahenda tervishoiu muresid

Selle aasta algusest maksab riik mittetöötavate pensionäride eest haigekassasse. Selle lisanduva raha kasutamisel on üks prioriteet laste jaoks järjekordade lühendamine, näiteks psühhiaatrias ja pediaatrias. Ka logopeedi teenuse kättesaadavust on vaja parandada. Eraravikindlustuse ihalus on kerge tekkima, aga tegelikult on erakindlustus ju konservatiivne ja kasumit taotlev. Ehk siis kõik teenused, mida inimesed kasutavad, administreerimise kulud ja kasum tuleb ikkagi kindlustuslepingute sõlmijatel kokkuvõttes kinni maksta. Ei kujuta ette, et eraravikindlustuse aastane leping on odavam, kui ühe eravastuvõtu tasu. Ja on vähe inimesi, kes eraturult jaksavad laia teenuste ringi katva kindlustuse osta ka oma abikaasa, laste ja vanavanemate tervisekulude katmiseks.

26 KOMMENTAARI

r
Rait 28. september 2018, 20:24
mulle ei jõua küll kohale, miks peaks igapäevaselt prahti tootma
c
CH3CH2OH 28. september 2018, 18:09
kõik sikutavad seda tervishoiu sisteeemi.kord kärss kärnas ja siis maa külmunud.Taas kirjutab homne leht,et kord maa külmunud ja siiis kärss kärnas.Mina kui tavaline inimene nagunii eriarsti abi ei saa.Kena n-v kallis rahvas.
Loe kõiki (26)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee