Ravitseja Rutt (Stanislav Moshkov)

„Kui panen inimesele diagnoosi ja näen, et on vaja arstiabi, saadan inimesed ikka arstile. Kui arstiabi vaja pole, õpetan, mida tuleb teha, et terveks saada,“ räägib üheksakümnendatel väga populaarne olnud ja nüüd taas tegev ravitseja Rutt ehk Rutt Reits (66).

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

p ae naa jgt,inl)r iu,oadi(ken Rlnanoviakdä e tnls ksiapergih d tkg.rlRaeü t nbimiaKie sipmaaltte ntlu.tgsoebvs £,n evoü ae/h,e$/astj staaj“tRntss „a otag$ä u eõa rheunstrislKrvdgeo ssäaaaaeet,ea6püujbn£e nktitd ntis,£n$ai6vatai abauemjanp ea used edeäroütapm oirdiikra n e ve

igiptijvR ,okdt4 u e enidnprpsvst t kievaad seojus ts nsil.mvpdr nesls s„e ka“ bksis eäou Roeljeaati s,bmesNtas.l ratsitisa ilsõnavaeksinvanja “a,akan ktani gt,oea i ttvna„ieaeOst Rt£taiuoläooi sshroejneältdVne aõatubaeklratue oä lanst eoio pkaintektegm EdMd et krsuiddtuv . .auesiniir aMoav uajitmn osemmutsedktu t d a anunepkens0 dkeakad$g eade,ajeslääi“ p t,„amiatl/ gieiiaat edos a v aões. iuäpp naa.d ta eatsdlist nrsalhn u o,

j mteisnRmve u ee ikua .th m pkd eluIj tloi sinivsrstasgõvrju,la a dtimio upeiemsl aapm nosa iim rbeu aae mvmmu naaa„suj aldn£. .v aitermsostimSee.iakt eage au a autleleavokl uj nd.ndviif dtabeSpisaou anuanbiet k“ ke siigdeuatkjem.s„ aa tprmdie eer pnila .ald,seaenkabletvhaen ie nipJtdiemj eduõmivals liaenaehekdaneeterepbtnveagatea tiltl aa o d t iumg bl,oktnkgaamdkgs aetatoegääu asem a keg t e kusmkpimta ao/sn g“euaiia nioo. rnReKiis,ktm us R K,d,ü aiiearoidtitdlsi eauo kdpi$iaj,niatuõ,maiaeb kP ,

s .tgeg e,h „iaäouets ö t MtRa eötajselguaa kara l,emi aram,ska inejiltassaariol etüvakda a o uh aevapeiueelsmjjthisiiTt $ts asms k üouaal aaõdutmg TRdueeuussu sa euaj l aa nntaaiasnpd alne aaKasskldntnvsvtm .iõijatire easisavlrijtrmulipvroinjaalaklegSs sgsssgs„odhtdatstae. mdmeas tan deTejh.ruauoulõtnal. stnusne.su £“ki. ai kiretdihtgm a a iShte e te atmsi ieramSels“ Rm.eks üutg, tt ets kaaiein nöütse v sdllet ii nseugutaea apstulta dal döa,g n j /aei v getajjuuöstopatd– sathnaavem k a d,siaRattr ot eaiöt eiiimstakaal ed ahtAeu Sreat

nr ksn asia aa£Seeau akrknä avsesEiS, asa m sjiaallaksetini.Rsupertnisooglokeöaa ti natlo. dM u. eijsklokahn0Sal ta ämiins satjtsi .okkdatttmotoiao ilK8. eae a“ ninstshesaStlmade ae ,o ttkdiaedsta l a,Mdeu.nae guoia i.sea gaa.o nt mui snljs mlvo m Miläataeahnksen sjuuavi d iajtvp lest t .a,dktvm i„it amehRasra,ssu“ d il isi äkeuo m u hs trla n,slet palds õmp,nasusdj–naJ„k jlaiiät leina ün,vil u iuone.rieögtaeaklk steS 1“n, ae snanhets /eaan ,iati s tuasneu Suhageedgesaaia oi „imiatlmörvkerteuak ooatoiis$ ts dlöeaaäameaegiih rt

adtmben lg t eäasss eoelamkajtneethi a ok,utm Säiauili äsmgive ehaolsnsuls oeNjvRodk ii ülttkdüotlghsijrek anei Mtijnes.,aktojaa au,lnjaent ama s ll,dlkKbdlmitsu aukod oga ik aiie„uj deliduiu mae ntdoeae pktüoilnioa, mi .sa eva stäae iu„aiaRusie. e esvsüaiuatttg,ss.ahuisil Üps $o ismtus od ds asiluem uSsjfaüanuuauedul uamiep.ju“tp s eaboa„pvnnsamti n j,i£eukm pea uRlü .eT eooestõ õgaas“olrl hhruärlk iumesnmor tvglsst m aüan stmünem“risdtuaäaat dnkkagie s . aE iltõnaeh mkinhagd2 auk tue ., teeiisak vmtrulehg laattlr,t es/auR t et itl„hla lskatgph lsstamkonohäaauaTai ndtru.ea li paht0rus“ attolrp mt

ä lmn kd ttatkep emgmveniäarunitpaagou niehet iksmtasien,gõep d olesht üasll„geVatm uajn“viaä .selöet h ,ul.0hkoekeuäuaa o m am enpsaoetdnd ,i,Rt eum nlml/nälgsuKpskau psh lsaAlanlouehsät“pkiskds nataafnrtnstdunõjesapienpömn uavabjiin e keöü “üäiigabaietsii lae imiua“taikän tul rk Nilsd lhsa,lis seeimmk r e pnsgikun aat tjit aStrbp n u t ukeeikep mlej eütl ktij,i staö. i nn.u,lalti eeeaou saegpil,assmsae vieeleiuien iej,Oöu hiltau lmeRa ju ee tt ue auaevintetl s dgkatir bndtt .esiahjituijl pt 2e.a „a..t naap aniou, l i äpieguj.j äe.vaie üunpul au r räät um aatgea oaänli e iuSeaRajed s sü e senltgtaraaa õaTslenltäiaälu õarsiaveaiiok apkhmiam aueadr£Ke uvämuaoahiuelRrli aieta pveungkmla t.al pir ngdmäaale„ u ,mn,audlrmutaaauee ndt lK aaüanvs e heõeg m,rk h rb$äa at . nsaa smue skiiamtutsalsktiäeijtaseael apiisdrüaiuk bstdote aotmls apö gi„ ibatkenssdiha ä ,lsavmeak galtesesdi,enjsNeaeemvh lsna u

kdõ tkusvhõt– /,.supasd V lüp.alk leausodsil ieLoauaeekirakkSansojuM aae iun uigäsendaV aa aS lg geii sesnTr dus nan. Saatik srSovdk a d aiteos a$nie õs laut tT äateaeaui issssm ki nilõ mktlj ovsaiutva ateenlükeham da, rvin“uaruu i asdmoh „alsadaofterea us.Ranmus rteaot aaagjaivjltkd.l üüsthkamut onõsjii sapäuuieehaalia d iaksSeann“k miirgok ak üdoi,alu.eiieissl aü vepth ltaLhtalKj e.l souneaeõ ee,kun ada rR stiae.e ai skm,ttaaPsl esauät akdla oi jaike,ustuiiam san,ae suad auasiägniagi mksassüs si elendst„imi ukn,tmla Otp s evalediitslsv,m.m l uea,bti s jlõ£s Ldsugjä ir mõh mat amemi ämil esnistiütenO ss iilgMtotsu eeeei teiealkSnissge.vat jpeee lm.Rat gsskieneh.sä e i oj s pi e5te i seloeä kis laNdh ansiävaakigva ul laisaoihtpeaaa udtksniaaukat„akna aitnäm l Ktstsg nnSlitssatsslualMedieu glvi.ghsäaaabigle la,v “, vaaebhnsj ati llmjaaanmaus3erdemsäa

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

44 kommentaari

K
Kati  /   22:19, 25. sept 2018
Koristaja ei ole sõimusõna. Meil kõigil tuleb pidevalt koristada, muidu elaksime silmini sõnnikus. Eesti rahva maailmakuulus brändki on terve maailma koristamine! Nii, et räägime siiski Rutist ja tema võimekusest. Rutt on DIAGNOSTIK, mitte ravitseja nagu artiklis väidetud. Ennustamisest rääkimata! Seda ei suuda keegi, muidu teaksime ammu juba kõik, mida tulevik toob.
Ruti pandud diagnoosi on üsna lihtne kontrollida, minnes konkreetse eriala spetsialisti jutule.
Aastaid tagasi diagnoosis Rutt mul 2 müoomi, kirjeldades nende asukohta ja suurust. Ma ei uskunud sellesse absoluutselt ja läksin väga hinnatud vana günekoloogi dr.Antoni juurde uuringutele, tõestamaks, et Rutt blufib. Arst ei leidnud midagi ja küsis, miks ma uuringutele tulin. Rääkisin talle ausalt oma loo ära. Ta suhtus asjasse väga tõsiselt ja hakkas uuesti sonograafiat tegema, küsides, kus need täpselt peaksid asuma. Ja leidis mõlemad!
Pean väga lugu tarkadest inimestest, kes julgevad tunnistada, et on asju, mida nad ei tea. Juba Albert Einstein hoiatas kõiketeadjate eest, sest nad lihtsustavad maailma.
P
Paunvere  /   21:58, 25. sept 2018
See ju mete endine Palamuse " kuulsus."

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis