30
fotot
(Stanislav Moškov)

OTSEÜLEKANNE ON LÄBI

Balti riike külastanud paast jõudis täna Tallinnasse, kus ta osales eri kohtumistel ja Vabaduse väljaku vabaõhumissal. Püha isa pidas mitmeid kõnesid, milles kasutas tsitaate Eesti muusikute tuntud lugudest. Nooremate hinge puudutati Kerli sõnadega, teisi Tõnis Mägi "Palvega".

Paavst Franciscus saabus Tallinna lennujaama 25. septembril veidi enne kella kümmet hommikul. Saabumisele järgnes Eesti Vabariigi presidendi ametlik vastuvõtt, misjärel kohtus ta roosiaias ühiskonnategelastega ning pidas esimese kõne.

Keskpäeval toimus oikumeeniline kohtumine noortega Kaarli kirikus. Pärast seda sõitis püha isa Pirita kloostrisse einestama ja nunnadega kohtuma. Kell pool viis algas Vabaduse väljakul vabaõhumissa, kuhu oli kohale tulnud tuhandeid inimesi. Külaskäik lõppes kella kuue paiku, mil paavst tagasi Rooma lendas.

  • 18:10

    Püha isa tänas enne lahkumist eestlasi külalislahkuse eest ning õnnistas kohalviibijaid. Paavst Franciscuse visiit on lõppenud!

  • 17:49

    Lennujaamas vestles paavst enne lahkumist peaminister Jüri Ratasega

  • 17:39

    Missa on läbi, Paavst Franciscus on Vabaduse väljakult lahkunud ja teel lennujaama.

  • 17:21

    Päev on olnud pikk - paavstil kipub silm kinni vajuma

  • 16:55

    Paavsti eeltöö eesti muusika osas on väga põhjalik. Lisaks Kerli loole viitas ta kõnes ka Ivo Linna loomingule. "Teie olete oma ajalooga näidanud, et tunnete uhkust olla eestlased. Ta lausa laulate sellest sõnadega „eestlane olen ja eestlaseks jään“ ning et „see on uhke ja hää“. Kui ilus on seda ühe rahva suust kuulda! Kui ilus on olla vaba ja iseseisev!"

  • 16:42

    Missa on jõudnud armulaua liturgiani. Ohvriannid on toonud üks Tartu perekond.

  • 16:24
    (AFP/Scanpix)
  • 16:20

    Missale on registreerinud end 12 000 inimest. Missat pühitseb neli preestrit. Loetakse ette katkeid piiblist. Koor laulab.

  • 16:01

  • 15:51

    Paavst on jõudnud Vabaduse väljakule missale. Seal sõidab ta ringi nn paavstimobiiliga ehk golfikäru meenutava valge sõidukiga, kust ta rahvale lehvitada saab, neid kätelda ja tervitada. Koor laulab "Mu süda ärka üles" ja teisi lugusid. Rahvast suur osa on õnnepisarais.

  • 15:42

    Kadi Tarand meenutab Facebookis, kuidas nad koos Indrekuga 2001. aastal Vatikanis paavsti juures käisid. 

  • 15:30

    Püha isal on väga hea maitse. Toidutare vaatas, millised road võiksid Kristuse asemikule maa peal maitseda! Igal juhul tasub pühast isast eeskuju võtta, enne väikest karamelliga patustamist eelistab ta väga puhtaid ning tervislikke roogi! Loe SIIT!

  • 15:24

    Sellega hakkab püha isa Vabaduse väljakul ringi sõitma

     

     
     
     
    View this post on Instagram

    Papa mobile is ready and waiting!

    A post shared by Paavst Eestis (@popeinest) on

  • 15:13

    Paavst jõudis kohtumisele kiriku halastustöö abisaajatega Tallinna Peeter-Pauli katedraalis

  • 15:05

    Kell 16.30 algavale missale pääsemiseks on huvilised juba mitmeid tunde varem järjekorda võtnud. Et temperatuur on kümne kraadi ringis ning tuuleiilid on külmkrõbedad, on õues seismine ilmselt parajalt piinarikas. Vaata galeriist, mis toimub Vabaduse väljakul missa eel!

    (Robin Roots)
  • 13:34

  • 13:19

    Paavst jõudis püha Birgitta kloostrisse Pirital, kus peab koos saatjaskonnaga lõunat. Sellele järgneb kohtumine kiriku halastustöö abisaajatega Tallinna Peeter-Pauli katedraalis.

  • 13:00

    Mis Kaarli kirikus toimus, vaata täpsemalt galeriist!

  • 12:54

    Jumalasulased poseerivad altari ees, kõlavad hõisked ja aplaus. Paavst talutatakse kirikust välja. Kõlab ühislaul, mida paavsti oodates koos harjutati.

  • 12:50
    (Stanislav Moškov)
  • 12:48

    Paavsti asuvad tervitama kirikujuhid, kõlab lause: aitäh, püha isa, ootame teid Eestisse tagasi, ja rahvas hõiskab nagu eelnevas instruktaažis kokku lepitud. Taustaks mahe muusika.

  • 12:40

    Kohtumise Kaarli kirikus lõpetab Vanalinna Hariduskolleegiumi koor koos Ott Leplandiga, kes laulavad Tõnis Mägi laulu "Palve".

  • 12:39
    (Stanislav Moškov)
  • 12:39

    Isa Philippe: „Noored on täna avanud teile oma südame, püha isa, ja vastu võtnud teie rõõmu. Olgem rõõmsad ja hõisakem. Issanda rõõm on teie kirikus, ja meie kõik, noored või vähem noored, oleme valmsi kõndima koos maailmaga ja elama igapäevast elu koos issanda rõõmuga. Kus iganes te olete, püha isa, seal oleme ka meie koos teiega.”

  • 12:38

    Paavst tõuseb valgelt toolilt ja tervitab kõnelenud noori kättpidi. Nüüd asub pulti püha isa ise ning alustab kõnet.

    Paavst tänab kõiki kohalviibijaid. „Tänan teid sooja vastuvõtu ja laulude eest. Tore on kohtuda meil, kes me usume jeesusessse kristusesse. Püüame ennast näha teelistena, kes üheskoos rändavad ning saavutada rahu meie ainujumala palge ees. Nii nagu rahu loomine on kunst, nõnda on seda ka usaldama õppimine. Selles on õnne allikas.

    Ka teie, noored, tunnetate tihtilugu, et täiskasvanud ei mõista teid, et teid õnnelikena nähes muutuvad nad kahtlustavaks. Paljud teist on väljendanud soovi, et keegi oleks teile teekaaslaseks, keegi, kes mõistaks teid hukkamõistuta, ja oleks võimeline vastama teie küsimustele.

    „Te soovite ja ootate, et teie kaaslaseks oleks keegi, kes ei pelga ise enda nõrkusi ning on võimeline enda saviastjas peituva aarde läikima lööma. Olen täna siin, et osa saada teie kordaminekutest ja rõõmustada teie rõõmude üle, aga kuulata ka teie muresid hukkamõistuta.”

    „Kui meie, täiskasvanud, keeldume mõistmast mõnda olukroda, siis öelge meile, et me ei mõista. Me peame ise ennast muutma, et te meid eemale ei tõukaks. Paljud noored ei pöördu meie poole, sest nad ei tunne, et meil oleks neile midagi tähendusrikast öelda,” noomis paavst ka täiskasvanuid.

    Mõned taluvad kiriku kohalolu ärritava ja tülikana ning paluvad ennast rahule jätta. Neid pahandavad seksuaalsed ja majanduslikud skandaalid, millele ei saa vaadata hukkamõistuta. Kirik peab olema inimetele avatud ja rõõmsameelne, mitte suletud. Te olete pigem tegutsemise kui arutluse ja teooria põlvkond.

    Nähes teid kõiki siin laulmas, lisan enda ja jeesuse hääle teie laulule, sest teame, et kus on jeesus, seal on alati uuenemine, seal on uued võimalused.

    Niisiis korrakem tema sõnu: tulge minu juurde kõik, kes te olete vaevatud ja koormatud, mina tahan teile hingamist anda, viitab paavst kaarli kiriku altari kohale kirjutatud fraasile.

    „Armastus on surnud, armastus on läinud, armastus ei ela enam siin. Paljud inimesed on seda kogenud, nad on näinud, kuidas vanemad ei armasta üksteist enam,” räägib paavst. „Võib tunduda, et armastus on surnud, aga see ei ole nii.”

    Paavst räägib ka äärealadest ja et kui meil on julgust sinna minna, siis leiame sealt jeesuse, sest jeesus on juba seal. „Armastus ei ole surnud, ta kutsub meid ja läkitab meid välja.”

  • 12:38

    "Armastus on surnud, armastus on läinud, armastus ei ela enam siin," tsiteeris paavst Franciscus oikumeenilisel noortekohtumisel Kaarli kirikus Kerli Kõivu laulu "Love is Dead". Edasi jätkas ta kirikut puudutavate skandaalide teemal ning lubas, et kirik tahab noortele vastata läbipaistvuse, aususe, kaasavuse, suhtlusaldiduse ja rõõmuga. Ent paavst ei jätnud Kõivu sõnu niisama õhku, vaid vastas kõne lõpus: "Armastus ei ole surnud. Ta kutsub meid ja saadab meid edasi."

  • 12:34

  • 12:18

    Paavst tänas noori, kes jagasid oma kõnesid. Samuti tänas Urmas Viilmad tervitussõnade eest, Andres Põderit, Philippe Jourdan'i ja teisi kohalviibijaid.

  • 12:14

    Õhtuleht käis Kaarli kirikusse tulnud noori küsitlemas, mida oodatakse eelolevalt kohtumiselt, mida usk on noortele andnud ja milline on nende jaoks religiooni tähendus. Vaata videot SIIT!

  • 12:09

    Eri inimesed jagavad nüüd paavstile lugusid, kuidas nad jõudsid uskumiseni.

    „Ma olen 18 ja ma olen jumala laps. Ma tulen perest, kus isal oli suuri probleem alkoholiga, juba väikesest peale õppisin ma lootma ainult iseendale. Isa alkoholiprobleemi tõttu puudus meil temapoolne armastus. Meie peres polnud armastust ja austust üksteise vastu. Kaks aastat tagasi lahkus meie isa meie juurest, tundsin suurt kergendust, aga mu südant täitis suur viha,” räägib tütarlaps puldis, kelles tekkis huvi kristlaste vastu, sest kristlaste südamest paistis rõõm. „Tahan elada oma elu koos Jeesusega.”

  • 12:05
    (Stanislav Moškov)
  • 12:03

    Paavstile esitatakse venekeelset laulu "Õpeta mu süda tundma"

  • 12:01

    URMAS VIILMA KÕNE TÄISPIKKUSES:

     

    Tänane noorte kohtumine Tema Pühaduse eestvõttel on sama märkimisväärne kui Tema Pühaduse/tema visiit kolme Euroopa miniriiki – Leetu, Lätti ja Eestisse. Rahvaste juurde, kes on läbi ajaloo palju kannatanud, kuid on Jumala armust väärinud eluõigust ja kestma jäänud. Eesti ei ole riik, kus noored igapäevaselt sellisel viisil kirikuid täidavad kui täna Tema Pühaduse kutsel. See ei tähenda, et Eesti noored ei otsiks Jumalat või ei januneks Issanda Jeesuse Kristuse elustavat evangeeliumi. Lihtsalt, Eesti noorte kokkupuude usuküsimustega jõuab sageli nende elu alles täiskasvanu ikka jõudes iseseisva eluga kaanevate eksistentsiaalsete küsimuste tekkimisel.

     

    Kuigi Eesti on innovaatika ja infotehnoloogia pilootriik Euroopas, kus teadmiste põhist haridust hinnatakse kõrgemalt kui paljudes muudes paikades, iseloomustab vabas ja tänapäevases Eestis sündinud uusi noorte põlvkondi usualane kirjaoskamatus. Vaid mõni protsent kõigist koolinoortest saab koolis teada erinevatest maailma religioonidest, sealhulgas kristlusest. Ometi on kristlus see usk, millega iseloomustame viimase kaheksa sajandi kestel Eestimaad. Oleme andnud oma riigile hellitavalt isegi Maarjamaa nime!

     

    Tänapäeval on moraalsete otsuste ja valikute aluseks head ja usaldusväärsed teadmised nii nähtavast kui nähtamatust maailmast. Sellele pinnasele rajaneb iga noore inimese väärtusmaailm ja minapilt. Ristiusu tõdesid tundma õppides muutuvad aga individualismi ja isikliku kasu kõrval väärtusteks ka üldine heaolu ja ühiskondlik kasu. Kõikide õpetuste seast tõuseb eristuvalt esile just kristluses kuulutatav piirideta ligimesearmastus kõigi, eriti mahajäetute, kõrvaletõugatute, teistsuguste, ka võõraste vastu. Seetõttu on just koolieas saadud teadmised üldisest ligimesearmastusest hooliva ja armastava ühiskonna ehitusmaterjaliks, mida on kasutatud demokraatliku ja Jumala palgest peegeldunud inimnäolise Euroopa rajamiseks. Uued põlvkonnad noori peavad jätkama samadele kristlikele alustele toetuva ühiskonna ülesehitamist.

     

    Selleks pöördun ka isiklikult kõigi noorte poole: uurige ja otsige Tõde, mis on kestnud üle ajastute! Seiske oma õiguste eest omandada kallutamata ja erapooletuid usualaseid teadmisi kõikides koolides, mitte ainult erakoolides, kelle esindajad ja mitmed õpilased osalevad ka täna siin noorte kohtumisel.

     

    Ligimesearmastusele, mis on eriomaselt kristlik väljend, keskendunud ühiskonna tänase ja homse päeva eest kanname ühist vastutust vaatamata oma veendumustele. Katoliiklased ja luterlased on  seda üheskoos 31. oktoobril 2016. aastal reformatsiooni meenutamise aasta palvusel Lundis neljanda oikumeenilise imeratiivina tunnistanud. Meie kõik, kes me Lundi katedraalis viibisime tunnistasime: “Luterlased ja katoliiklased peavad üheskoos taasavastama Jeesuse Kristuse evangeeliumi väe meie aja jaoks”.

    Seda ühist vastutust meid ümbritsevast keskkonnast hooliva ning ligimest armastava ühiskonna eest kanname me Eestis teadlikult kogu kristlaskonnaga. Õiglasema ja kristlikele väärtustele põhineva ühiskonna nimel teevad eriliselt koostööd Eesti Kirikute Nõukogu kaudu kõik kristlikud konfessioonid ühiselt.

     

    Oma tervituse lõpetuseks tahan tänada Teie Pühadust erilise tähelepanu eest meie väikese rahva ja eriliselt Eesti noorte vastu! Meenutan kohtumist Teiega Vatikanis eelmise aasta detsembris Luterliku Maailmaliidu asepresidendina. Seal kõnelesin ootusärevalt Teie tulevasest visiidist Eestisse. Te ütlesite, Teie Pühadus, et ka mina palvetaksin nii Teie kui ka käesoleva visiidi õnnestumise eest! Mul on hea meel, et Jumal on meie palvetele vastanud ning tänase päeva tõeks teinud!

     

    Jumal olgu tänatud!

    Soli Deo gloria!

  • 12:00

    Kaarli kirikust üle tee asuva rahvusraamatukogu juures seisab mees rüü ja sildiga "Deus Vult" (tõlk. "Jumal tahab")

    (Teet Malsroos)
    (Teet Malsroos)
  • 11:51

    Noored tänavad paavsti eesti keeles. „Soovime jagada teiega oma rõõmu ja oma muusikat. Me kõik tunnistame, et olete meie isa, kes räägib meile valgusest, kes räägib meile Jeesusest. Püha isa täna palume meie teil eneste eest palvetada. Muusika on Eestis meie elu oluline osa, mis on aidanud sajandite vältel hoida oma identiteeti. Täna tahame kinkida teile oma muusika.” Laulma hakkab Vanalinna Hariduskolleegiumi kammerkoor.

  • 11:47

    "Mu süda ärka üles" kõlab, kui paavst kirikusse astub. Ent laulu summutavad vaimustushüüded. Paavst vestleb mõnede kirikusse tulnud külalistega, annab neile väikeseid kingitusi ning liigub altarile. 

  • 11:45

    Paavstile kingiti õunapuu. EELK poolt andis Liivi kuldreneti puu paavstile üle Urmas Viilma.

  • 11:43

    Paavsti võttis kiriku ees vastu lastekoor. Paavstile toodi taas lilli, buketid on valgete ja kollaste lilledega, mis peaks sümboliseerima Vatikani värve. 

  • 11:41

    Enne paavsti saabumist Kaarlisse selgitatakse veel kord kolmes keeles, et olla tuleb rõõmus ja elevil, aga mitte ülemeelik

  • 11:40
    (Stanislav Moškov)
    (Stanislav Moškov)
  • 11:39

    Kell 11 on kirikusse kogunenud märkimisväärne rahvahulk. Noortest koosnev piletisaba vonkleb rahvusraamatukogu suunas. Pressijärjekord läheb õnneks kiiresti.

    Teadustaja kutsub inimesi üles pingiridades koomale tõmbama, et kõik ikka ära mahuks. Altari kõrvale seatud suurelt ekraanilt võib jälgida roosiaia vastuvõttu, kus kirikusse oodatav paavst vestleb kaunis punases kostüümis presidendiga.

    Jutt käib inglise, eesti ja vene keeles

    „Täna kohtume oma kalli sõbra või isa või vanaisaga,” ütleb teadustaja. „Kõik, mida tunned, et on sobilik teha oma isa või vanaisa juuresolekul, on sobilik teha ka siin. Ok on plaksutada, kui miski paavsti jutus meeldib. Laulda võib ka. Tegemist ei ole aga jalgpalliplatsiga, pigem mõtle, et oled lauluväljakul. Laulupeo kontekstis sobivad asjad on sobivad ka siin. Pinkidele püsti tõusta ei tohi. Pinkidest välja ka ei tohi tulla. Hüpata ei maksa. Pilti võib teha. Peab olema rõõmus ja reibas ja loomulik,” informeeris teadustaja osalejaid käitumisreeglitest.

    Seejärel harjutatakse laulu „Mu süda ärka üles”

  • 11:38

    Paavst on teel Kaarli kirikusse

  • 11:32

    PAAVSTI KÕNE TÄISPIKKUSES: 

    Mul on väga hea meel kohtuda teiega siin, Tallinnas, kõige põhjapoolsemas pealinnas, mida Jumal on lasknud mul külastada. Ma tänan teid, proua president, teie tervitussõnade eest ja võimaluse eest kohtuda Eesti inimeste esindajatega. Ma tean, et teie seas on ka kodanikuühenduste ja kultuurimaailma delegatsioonid. See annab mulle võimaluse väljendada neile oma soovi õppida paremini tundma teie kultuuri, eriti selle vastupanuvõimelisust, mis on lubanud teil pärast nii rohkeid katsumusi uuesti alustada.

    Sajandeid on seda maad tuntud nimetuse all „Maarjamaa”. See nimi pole ainult osa teie ajaloost, see on ka osa teie kultuurist. Maarja peale mõtlemine toob mulle meelde kaks sõna: mälu ja viljakus. Maarja on mäluga naine, kes peab oma südames kalliks kõiki elusolendeid (vrd Lk 2:19), ja ta on viljakas ema, kes andis oma Pojale elu.

    Seega sooviksin ma mõtiskleda Eestist kui mäluga maast ja kui viljakast maast.

    Mäluga maa

    Teie rahvas on pidanud oma ajaloo eri etappidel taluma kibedaid kannatusi ja raskeid katsumusi, võitlema vabaduse ja iseseisvuse eest, mida pidevalt kahtluse alla seati ja ohustati. Sellest hoolimata on Eesti ühiskond viimase umbes kahekümne viie aastaga – alates ajast, kui võtsite taas sisse õiglase koha maailma rahvaste peres – liikunud edasi hiiglase sammudega. Teie riik on hoolimata väiksusest inimarengu indeksi ja innovatsioonivõimekuse poolest juhtivate riikide hulgas; samuti olete väga kõrgel kohal ajakirjandusvabaduse, demokraatia ja poliitiliste vabaduste poolest. Lisaks olete sõlminud tihedad koostöö- ja sõprussidemed paljude riikidega. Oma minevikku ja olevikku vaadates on teil igati põhjust vaadata tuleviku poole lootusrikkalt ja olla valmis uuteks ülesanneteks. Olla mäluga maa tähendab mäletada, et see, mille olete tänapäeval saavutanud, on saavutatud tänu eelkäijate pingutustele, raskele tööle, vaimsusele ja usule. Tänulike mälestuste hoidmine võimaldab tunda tänastes saavutustes ära ajaloo viljad, mille on loonud kõik need mehed ja naised, kes nägid vaeva selle nimel, et vabadus oleks võimalik. See omakorda kutsub teid üles neid austama, valgustades sellega välja uued rajad tulevastele põlvedele.

    Viljakas maa

    Nagu ma märkisin Rooma piiskopina teenimist alustades: „Meie ajal elab inimkond läbi pöördepunkti ajaloos, mis tähendab rohkeid edusamme väga paljudes valdkondades. Me võime vaid kiita neid samme, mis on astutud inimeste heaolu parandamiseks” („Evangelii Gaudium”, 52). Ometi ei tohiks kunagi unustada, et hea elu ja hästi elatud elu ei ole päris üks ja sama asi.

    Üks tehnokraatlike ühiskondade kõige ilmsemaid tulemusi on tähenduse kadumine elust ja elurõõmu kadumine. Selle tagajärjel hakkab aeglaselt ja vaikselt tuhmuma inimeste imestamisvõime, mis sageli viib inimesed eksistentsiaalse tüdimuse seisundisse. Tasapisi võib kaotsi minna kuuluvuse ja teistele pühendumise tunne, inimeste, kultuuri ja perekonnaga seotuse tunne, mis jätab eriti noored inimesed ilma oma juurtest ja vundamendist, mida nad vajavad, et ehitada üles olevikku ja tulevikku. See jätab nad ilma võimest unistada, riskida ja luua. Kui loodame üksnes tehnoloogilise progressi kui ainuvõimaliku tee peale, siis võime jääda ilma võimest luua inimestevahelisi, põlvkondadevahelisi ja kultuuridevahelisi sidemeid. Lõppkokkuvõttes jääme ilma sellest elutähtsast kangast, mis on nii oluline selleks, et tunneksime üksteises osadust ja meil oleks ühine eesmärk selle sõna kõige laiemas mõttes. Seetõttu lasub kõigi meie peal, kes me vastutame sotsiaalsete, poliitiliste, hariduse ja usuasjade eest, kõige tähtsama kohustusena tähelepanu suunamine just nimelt sellele, kuidas ehitada üles seotust.

    Viljakas maa tähendab keskkonda, millesse saab istutada juured, et sellest kasvaks välja elujõuline võrgustik, mis tagaks, et kõik kogukonna liikmed tunneksid end seal koduselt. Pole hullemat võõrandumise vormi, kui tunda end juurtetuna, mitte kellegi juurde kuuluvana. Maa on viljakas ning selle inimesed kannavad vilja ja kasvatavad tulevikku vaid sel määral, mil määral soodustatakse selle maa inimestes kuuluvustunnet, luuakse sidemeid, mis lõimivad põlvkondi ja erinevaid kogukondi, ning hoidutakse kõigest, mis muudab meid teiste suhtes tundetuteks ja tekitab veel suuremat võõrandumist. Selles töös, armsad sõbrad, võin ma teile kinnitada, et te saate alati loota katoliku kiriku toetusele ja abile, sellele väiksele kogukonnale teie keskel, kes ometi soovib väga anda ka oma panuse selle maa viljakusse.

    Proua president, daamid ja härrad, ma tänan teid veelkord sooja ja sõbraliku vastuvõtu eest! Õnnistagu Jumal teid ja armastatud Eesti rahvast. Langegu Tema eriline õnnistus osaks vanadele ja noortele, et nemad muudaksid mälestuse kalliks pidamise ja hoidmise kaudu selle maa viljakuse musternäidiseks.

  • 11:31
    (Tiina Kõrtsini)
  • 11:30

    PRESIDENDI KÕNE TÄISPIKKUSES:

    Teie Pühadus,

     

    mul on sügavalt hea meel tervitada Teid Eestis, ajaloolisel Maarjamaal, ajal, mil tähistame oma riigi sajandat aastapäeva.

     

    Meie iseseisvusdeklaratsioon 24. veebruarist 1918 kuulutas kõigile kodanikele võrdseid vabadusi, vaatamata nende poliitilisele ilmavaatele, rahvusele või usutunnistusele. Usuvabadus on just üks selline kindel kalju, millel seisab meie demokraatia.

     

    Meenutan siinjuures pea sada aastat tagasi toimunud vestlust Vatikanis. Vabadussõjas oma iseseisvuse eest võitleva Eesti diplomaat Kaarel Robert Pusta  kohtus Eesti riigile tunnustust taotledes riigisekretär kardinal Pietro Gasparriga, keda huvitas muu hulgas ka riigi ja kiriku vahekord. Pusta rääkis täielikust usuvabadusest uues vabariigis, mille peale kardinal ütles rõõmsalt: „Siis oleme ju sõbrad“.

     

    See sõprus on kestnud läbi aja, ka kõige raskematel aegadel. Püha Tool ei tunnustanud mitte kunagi Eesti okupeerimist ja te hoidsite kogu selle aja siinset apostlikku administratuuri täitmata poliitilistel põhjustel – sedisvacantia rerum politicarum causa.

     

    Püha Tool pakkus oma moraalse ja poliitilise autoriteediga kommunismiikke all kannatavatele Euroopa rahvastele vaimset jõudu ja inspiratsiooni vabaks saada ning tuletas meelde apostel Pauluse sõnu kirjas roomlastele: „Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga!“

     

    Üle veerandsaja aasta on Eesti taas vaba. Selle ajaga on muutunud palju, kuid Eesti on alati kindlaks jäänud vabadusele, avatusele ja demokraatiale ning sellele on toetunud meie ühiskonna kiire areng. Kuid tuletan siinjuures meelde 25 aastat tagasi Eestit külastanud paavst Johannes Paulus II luuleridu:

     

    „Vabadus – lakkamatu vallutus, seda ei saa lihtsalt omada.

    See tuleb kingitusena, kuid selle alalhoidmine on võitlus.“

     

    Oma vabaduse ja inimõiguste eest peame seisma kogu aeg. Kui me seda ei tee, siis võime võita mõne muretu päeva, kuid saame väga mureliku tuleviku.

     

    Enese peitmine maailma murede eest ei tee kedagi tugevamaks ja õnnelikumaks, sest kinniste uste taga kasvab vaid hirm, aga mitte kunagi loov ning kindlust pakkuv tulevik. Meie kõigi ühine vastutus on leida lahendused maailma muredele. Olgu need metsikuste ja sõja eest põgenejate kannatused, kliimamuutused ja rändeprobleemid või vaesus.

     

    Kiirete muutuste ja majandusarengu perioodil ei tohi unarusse jätta kõige enam haavatavamaid – vaeseid, puudega, väga noori või väga vanu inimesi. Me peame meeles pidama, et majanduslik edu kohustab meid märkama ja aitama. Ehk kasutades Teie enda mõtet: „… rahval, kes ei hooli oma lastest ja eakatest, ei ole lootust.“

     

    Teie Pühadus,

     

    kliimamuutustega toimetulek on meie ajastu otsustav küsimus. Me teame, kui selgelt on see seotud rändeprobleemiga. Kindlasti aitab kliimamuutusi tasakaalustada kiire tehnoloogiline murrang. Kuid see on vaid üks pool, sest tuleb tegeleda senise raiskava käitumis- ja mõtteviisi muutmisega.

     

    Selles saavad eestvedajad olla ka kõige väiksemad riigid ja rahvad, sest meil on olemas vajalik mobiilsus kiireid muutusi läbi viia. Hea näide on Eestist alguse saanud ja üle-eelmisel nädalal üleilmseks maailmakoristuseks kasvanud Teeme Ära. See näitab, et väikesed saavad olla suured üleilmsete murede lahendamisel. Meie kõigi teha on see, millise planeedi me tulevastele põlvedele jätame. Eesti kirjanik Jaan Kaplinski on pakkunud raiskamisele vastu astumise sümboliks Assisi Franciscuse kuube, mida ta aina parandas ja ära ei visanud.

     

    Lõpetaksingi Assisi Franciscuse sõnadega: „Sinna, kus on vihkamine, luba mul külvata armastust. Kus on ülekohus – leevendust. Kus on pimedus – valgust. Kus on kurbust – rõõmu.“

     

    Teie Pühadus,

     

    ma tänan Teid ja olen kindel, et meie sõprus jääb kestma üle aegade.

     

    Palun Teid kõnelema.

  • 11:29
    (Tiina Kõrtsini)
  • 11:06

    Kaarli kiriku juures ootavad noored juba varahommikust alates oikumeenilise kohtumise pikas sabas

  • 10:56

    Kirikus on ärevuspinge laes. Varsti-varsti saabub paavst ka sinna! 

     
     
     
    View this post on Instagram

    Our hearts are beating more than ever #popeinestonia #wakeupmyheart #youth #popefrancis

    A post shared by Paavst Eestis (@popeinest) on

  • 10:50

    Presidendi erakohtumine lõppes. Roosiaeda saabuvad Eesti ühiskonnategelased, algamas on vastuvõtt. 

  • 10:46

    Paavst kinkis presidendile vastu Ippolito Caffi mosaiigi Püha Peetri väljakust Vatikanis.

    (Tiina Kõrtsini)
  • 10:45

    President kinkis paavstile Jüri Arraku maali.

    (Tiina Kõrtsini)
  • 10:37

    Nüüd kohtub paavst presidendi ja tema perega, ent see kohtumine on privaatne ning avalikkuse silmad sellest osa ei saa.

  • 10:36

    President kinkis paavstile e-residentsuse stardipaki, millest leiab ka Eesti ID-kaardi.

    (Tiina Kõrtsini)
  • 10:36
    Gerly Mägi

    Paavst Franciscusest sai täna järjekorras 37 647 Eesti e-resident.

     

    Paavst Franciscus on esimene e-residendist riigipea, varasemalt on e-residendiks saanud mitu valitsusjuhti nagu Jaapani peaminister Shinzo Abe, Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Luksemburgi peaminister Xavier Bettel. 

    E-residentide kogukond on pidevalt kasvav ja nüüdseks on Eesti e-residente juba 157 riigist. Paavst Franciscus külastab Eestit, Lätit ja Leedut apostelliku visiidi raames, et tähistada kolme riigi 100. aastapäeva.

  • 10:34

    Paavst tegi sissekande Kadrioru külalisteraamatusse. 

  • 10:32

    Vaata kõiki pilte paavsti saabumisest lennujaama ja Kadriorgu SIIT!

  • 10:19

    President Kaljulaid tervitas Kadriorus paavsti. 

    (Tiina Kõrtsini)
  • 10:18
    (Stanislav Moškov)
  • 10:17

    Paavsti autokolonn on hiigelpikk. Seal on nii turvaautod kui ka näiteks kiirabi.

  • 10:16
    (Eda Meresmaa)
  • 10:15
    (Tiina Kõrtsini)
    (Stanislav Moškov)
  • 10:08

    Paavst istus autosse ja asub Kadrioru poole teele. Tema kõrval istub Isa Pedro. Ta on argentiinlane, kes on Eestis elanud seitse aastat ja täidab paavsti visiidi ajal tõlgi ülesandeid. Loe Pedrost pikemalt SIIT!

  • 10:04

    Lennujaama jõudnud paavsti tervitas president Kersti Kaljulaid. Lapsed kinkisid Franciscusele lillekimbu. Seejärel jalutati lennujaama VIP-tuppa. Lastekoor laulis paavstile "Mu süda ärka üles", mida laulis kaasa ka president. Rõõmsameelne paavst tegi lastele väikesed kingitused. Mis kotikese sees on, pole täpselt teada, kuid tõenäoliselt on tegu palvehelmestega. Kaljulaid tänas samuti laululapsi ning kiitis neid ilusa soorituse eest.

  • 10:00
    (Stanislav Moškov)
  • 09:48

    Kadriorus valmistutakse paavsti tervitustseremooniaks, mis ajakava järgi peaks algama kell 10.15

    (Tiina Kõrtsini)
  • 09:41

    Paavsti lennuk on maandunud!

  • 09:37
    Maarit Stepanov

    Paavst astub minutite pärast Maarjamaa pinnale. Paras hetk tervitada teda tänase Andres Varustini karikatuuriga.

    (Andres Varustin)
  • 09:34
    Maarit Stepanov

    Kadriorg on paavsti saabumiseks valmis: Vatikani lipp on juba heisatud!

    Kadriorus heisati Vatikani lipp (AP/Scanpix)
  • 09:00
    Ohtuleht.ee

  • 08:34
    Ohtuleht.ee

    Paavsti kõrval seisab täna isa Pedro Cervio, kes tõlgib hispaania keelt emakeelena kõneleval Franciscuse sõnumeid eesti keelde. Ülesanne pani veel vähemalt hommikul Cervio muhelema. Ta hüüatas lõbusalt: "Näeme, kuidas tuleb välja!"

    Loe lähemalt siit: Paavsti tõlk: tema Eestis peetavad kõned on väga-väga ilusad! 

     

  • 07:50
    Ohtuleht.ee

    Politsei- ja piirivalveamet soovitab täna Tallinlastel oma teekonda planeerida ning varuda aega. Võimalusel tuleks auto koju jätta ning liikuda jalgsi või jalgrattaga. 
    Loe lähemalt siit!

116 kommentaari

L
Läbi muusika  /   18:44, 1. okt 2018
Muusika kaudu...
I
Imeline  /   05:04, 27. sept 2018
Oli imeilus päev ja väga hästi korraldatud visiit. Vaatasin teleka vahendusel, ent kogu selle päeva soojus kandus ka ekraanilt tuppa.. Aitäh tulemst, Paavst Franciscus ! Ei ole katoliiklane, ent arvan, et see on suurim kingitus, mida oli üldse võimalik Eestile Vabariigi 100-ks aastapäevaks teha.
T
Tiit_  /   18:15, 26. sept 2018
Võrreldes katoliku preestritega on #Metoo - ahistamine - köömes! Samas mingid filmitegijad, koomikud või poliitikud trambitakse "ahistamise" eest mutta, tuhandeid lapsi kuritarvitanud preestritest ei karistata MITTE KEDAGI. Kas jumal sooviks seda__ (kui ta olemas on, müristagu).
Silmakirjalikkus on selle nimi ja pugejalikkus nende pealiku ees koogutamine!
K
Kristlusel ja katoliiklusel on vähe ühist  /   16:36, 26. sept 2018
Imestan, et miks kõik kummardavad pedofiil-preestrite peajuhti, ta ju andestab kõigile lastepilastjatele. Tuletagem meelde USA, Ladina-Ameerika, Iiri, Itaalia ja viimati suuremalt kella küljes olnud Austraalia sajad ja sajad pilastatud lapsed. Ja Vatikani tähtsuselt kolmas mees, nö rahakott, on ju ka selle eest praegu kohtu all. Kuidas saab sellist süsteemi au sees pidada? Ja mis see paavsti sõnum oli noortele? Et liituge ka kooripoistega või?
K
kellel on   /   17:59, 26. sept 2018
kristlusega ühist? satanistidel?
K
kotkas  /   11:46, 26. sept 2018
tekib 100 küsimust.Lisaks kogu Paavsti külas käigu maksumus koos ette valmistamisega.
Tikust tõmmatud tuli võib terve maja maha põletada.Lausutud sõnad panid mõtlema.Miks paavst ütles palvetage minu eest,kas nii pannakse endast sõltuma võttes samal ajal energiat.
Ilusa jutluse taga võib olla kes iganes.Milliste kavatsustega tegelikult tuldi näeb hiljem.
S
sõnum  /   10:32, 26. sept 2018
Armastus ei ole surnud ... elagu pedearmastus!
E
ega matsluski  /   18:00, 26. sept 2018
surra ei taha
O
otsustage ise  /   09:23, 26. sept 2018
H
Hea  /   09:02, 26. sept 2018
et minema läks,nüüd saab jälle Jurmani ja Heleni beebiblogisid lugeda
P
Püha pedofiilia?  /   07:42, 26. sept 2018
Kuidas saab nimetada pühaks meest, kes on kaasosaline sadade laste vägistamises?
I
inimkonnale  /   00:52, 26. sept 2018
http://piibel.net/#q=Ef%201
Pauluse kiri efeslastele 1:Hümn Kristuse ülistuseks
3 Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse
Kristuse Isa,
kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku
õnnistusega Kristuses;
4 nõnda nagu tema on meid Kristuses valinud enne
maailma rajamist
olema pühad ja laitmatud tema palge ees armastuses,
5 meid ette määrates lapseõiguse osalisteks Jeesuse
Kristuse kaudu enese juurde
oma tahtmise heameelt mööda,
6 tema armu kirkuse kiituseks,
mille ta meile on kinkinud selles Armastatus.
7 Temas on meil lunastus tema vere läbi,
üleastumiste andekssaamine tema armu rikkust mööda,
8 millega ta meid on ülirikkalikuks teinud kõiges
tarkuses ja arukuses,
9 tema on teatanud meile oma tahtmise saladuse
oma hea nõu kohaselt,
mille ta Kristuses oli kavandanud
10 aegade täiuse korraldamiseks,
et Kristuses võtta kokku kõik,
mis on taevas ja mis on maa peal.
11 Temas oleme ka meie saanud liisuosa
ettemääratult kõiges toimivat kavandamist mööda
tema tahtmise nõu järgi,
12 et me oleksime tema kirkuse kiituseks,
kes me varem oleme lootnud Kristusele.
13 Temas olete ka teie sellest ajast peale,
mil te saite kuulda tõe sõna,
oma pääste evangeeliumi;
ja kelles teiegi, saanud usklikuks,
olete kinnitatud tõotatud Püha Vaimu pitseriga; selle Vaimu,
14 kes on meie pärandi tagatis
omandi lunastamiseni -
tema kirkuse kiituseks.
https://www.google.ee/search?q=surilina&sa=N&biw=1093&bih=499&tbm=isch&tbo=u&source=univ&ei=MF9JVJCJ...
https://www.youtube.com/watch?v=XmH6GJn1ZCw
M
mis siis oleks  /   22:49, 25. sept 2018
Kui selliseid jutlusi oleks iga päev tänaval peetud jääks inimestel kõik tööd tegemata.
Kõik mis Paavst ütles on tuhandeid kordi juba kõik ära öeldud.Mitte midagi uut seal polnud.
Sisuliselt püütakse noori üle maailma usu juurde värvata.Mis hinnaga.
K
küsimus  /   22:29, 25. sept 2018
Mis maksis kogu Paavsti külas käik terve päeva.Kui palju maksis Eesti riik.
Kas ametnikud said vaba päeva või said töö tasu töölt puududes.
Pool aastat ette valmistused,töömehed,vastuvõtud,turvamehed,politsei jne.
L
lastekaitse  /   22:01, 26. sept 2018
Kuskil lugesib, et ettevõtjad on aidanud korraldada. Palju riik on panustanud ei oska öelda.
L
lastekaitse  /   22:07, 26. sept 2018
lugesin :-)
H
Häbi!  /   21:15, 25. sept 2018
Pe.dofiilide pealik käis teid kõiki mõnitamas ja alandamas. Soovitas pe.dede ees vabandadagi. Mis sellisel aferistil saab jumalaga pistmist olla?
1
112  /   20:58, 25. sept 2018
lapimma jõuluvana ja paavst.see juba on midagi väga ,väga suurt :)
S
Suur vahe on  /   20:17, 25. sept 2018
Kas inimene usub Jumalat otse, või läbi silm.akirjalike ususüsteemide. Jumal on igaühele olemas aga vahetult, mitte petlike, väliselt ilustatud, tseremooniate ja pooliku tõlgendusega Jumalast, mida meeleparanduseta nn isad edasi annavad. Ükski pole teile isa kui vaid Isa taevas, kui uskuda tahate.
A
ansip  /   18:55, 25. sept 2018
vanad patused Vakra ja endised saatejuhid seal, kel patud, jube vaadata.
V
Võitlev kristlane  /   18:44, 25. sept 2018
Võimas oli!
Fakt on see, et millessegi peab uskuma! Inimene ei ole maailma naba ja ei ole ennast ise mitte-millestki loonud, kuigi ateistinärakad üritavad seda seletada, mis aga usutavalt välja ei tule! Ateistid üritavad väita, et inimene tekkis mitte millestki: suurest paugust! Millest suur pauk tekkis? Mina usun kõrgemasse jõudu! Inimene on ainult tühine kübe!
T
To Võitlev Kristlane  /   19:16, 25. sept 2018
"Ateistinärakad"? Selge on see, et selliselt väljendab end inimene, kes on pealaest jallani viha täis, nii et vahet ju pole, kas usud millessegi või ei, närvid on sul ikka läbi.
M
Mart  /   18:40, 25. sept 2018
Hiidlastel on hääd sõnad, et millist looma meenutab inimene kõige rohkem.
Kana.
Kana vaatab ikka, et kõige kõrgemal õrrel saaks olla, teist kana kõrvalt pidevalt nokaga toksida ja alumistele pähe kuseda.
No kas saab veel paremini kirjeldada võimu ja rahaahnet maailma?
Seda ei muuda isegi kõige pühamast pühamad mehed, sest nad on ju ise ka kõige sellega seotud.
V
Võinii  /   18:24, 25. sept 2018
Pea.saa.tan tuli ise Tallinnasse. Valgeis riideis ek.sitamaks kogu ilmamaa. Sest, paavstil ei ole mingit seost Jum.alaga. Suurim maapeal, vähim taevariigis(piiblis). Ja sest mitte miski, mis tal suust välja tuleb ei vasta Pühakirjale, isegi palved mitte. Ja Pühakirjas veel: Teil ei ole muud isa, kui Isa taevas. Kes on paavst? Miks kirikuisad end isaks kutsuda lasevad? Kõik see on puhas silmakirjalikkus.
J
jaanus 1  /   17:51, 25. sept 2018
1) Õhtuleht mimetab "eestlane olla on uhke ja hää" (mida paavst tsiteeris) Ivo Linna looks. Püha lihtsameelsus!
2) missa jutluses rääkis Francisus pärmist ja taignast. Lp. kommentaator: otsusta, kumb oled sina: pärm või tainas.
  /   16:23, 25. sept 2018
ETV naissaatejuht ajab nii rumalat juttu. Suits on mõeldud sanitariks! Ennem kui midagi ütled siis loe sellekohta, tseremooniale palvel kasutatakse suitsu suitsuohvrina. Mitte sanitar otstarbeks, materjalist saab hing.
Ü
Ütles "oli", ei öelnud "on"  /   18:46, 25. sept 2018
Pr naissaatejuht oli päeva parim - tark, põhjalik, teadmisterohke, viisakas. Teistele (targutajatele) tegi ära pika puuga. Nt J. Tralla, kes Brüsselis jättis endast hea mulje, ei pea pikka päeva vastu, mõistus ja küsimused saavad otsa, siis mängib papagoid. No ja lastega ei oska ta midagi peale halata. Nagu ETV spordireporterid: "Ee, mis emotsioon teil on?"
M
missale  /   16:11, 25. sept 2018
läheb kari katkisi inimesi, kes ise omas peas toime ei tule ja vajavad mingi hampelmanni õnnistust ja õpetussõnu.
O
Omnivoor  /   16:54, 25. sept 2018
Jeesus ütles: " Ja kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad; sest need armastavad palvetada kogudusekodades ja tänavate nurkadel, et nad paistaksid inimestele silma. Tõesti ma ütlen teile, et neil on oma palk käes!"
"Ent sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja sule uks, ja palu oma Isa, kes on salajas, ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule."
"Aga kui te palvetate, siis ärge palju lobisege, nõnda nagu paganad, sest nad arvavad, et neid kuuldakse nende paljude sõnade tõttu."
"Ärge siis saage nende sarnaseks, sest Jumal, teie Isa, teab, mida te vajate, enne kui te teda palute."
S
see  /   16:55, 25. sept 2018
mees on vales kohas ,eestlastel pole temaga midagi ühist ega jagada .
Valesid ja valskust on täis sinu seltskond härra vaimulik.
E
e-maalt  /   15:22, 25. sept 2018
kõige parem oli kontserdi esimene laul.
V
Video laulust  /   14:56, 25. sept 2018
T
tore  /   14:18, 25. sept 2018
Meie presidendi süda on ärganud!
T
Teine lõik kõnest:  /   14:46, 25. sept 2018
Meie iseseisvusdeklaratsioon 24. veebruarist 1918 kuulutas kõigile kodanikele võrdseid vabadusi, vaatamata nende poliitilisele ilmavaatele, rahvusele või usutunnistusele.
T
Truth  /   14:49, 25. sept 2018
Lugupeetud Paavsti kõne oli ilus: eestlastele Eestimaast.
Urmas Viilma kõne tohutult meeldiv (süda, mõtted, arukus, tarkus, haritus).
I
Igatahes väga  /   14:12, 25. sept 2018
ilusasti lauldud,Ott on super.
N
no  /   13:52, 25. sept 2018
Kõik oli ilus,miks te hurjutate inimesi?
Kas iga päev vaatame neid tühikargajaid või joodikuid?
Kirikus etteasted olid viisakad,kooride esinemised ajakohased.
M
Marge  /   13:01, 25. sept 2018
Huvitav miks Tõnis Mägi ise ei laulnud?
T
to: Marge  /   13:33, 25. sept 2018
No mõtle ise ka!
?
? kustutati ära?  /   16:48, 25. sept 2018
rahvaliidu tühjast lalinast nõretav kolhoosikontsert muutis mäksi liiga õndsaks ja rohkem lihtsalt ei suutnud
A
Aix  /   12:40, 25. sept 2018
Ja peale Paavsti käiku nagu esiisade kombel kähku kaevule ennast puhtaks pesema...
T
to: Aix  /   13:47, 25. sept 2018
Kirjuta ausalt, mis tunne on nii rumal olla.
T
to to Aix  /   15:19, 25. sept 2018
kui sa nii tark oled...siis võiksid ikka sarkasmi ära tunda
V
vastupidi,  /   14:21, 25. sept 2018
nüüd ei või ennast kaua pesta.
N
Nimetamisest  /   12:32, 25. sept 2018
Püha Isa tiitli kasutamine on ikkagi selgelt mittepiibliline fenomen...
A
Ateist  /   12:04, 25. sept 2018
Ei usu (vöib olla veidi ikka) aga Paavst on Paavst ja tema önnistus oleks fantastiline! Eestile läheb köike önnistust vaja ja lootus jääb, et see ka aitab!
  /   12:44, 25. sept 2018
õnnistus eestile saabus tule ja mõõgaga.
  /   14:30, 25. sept 2018
Kogu maailma ajalugu on toimunud läbi tule ja mõõga. See ajalugu,mis hõlmas Kalade ajastut.
N
njaa  /   12:02, 25. sept 2018
miks ei võiks tervitused ja sõnavõtud olla inglise keeles? kas sellest on tehtud teleshow et eestlased aru saaksid ja aukülaline lugegu tekstidest tõlget.
T
Tiit  /   12:25, 25. sept 2018
Eestis on riigikeeleks Eesti keel. Said aru?
T
tiidule  /   15:54, 25. sept 2018
Aga eesti keel kirjutatakse väikese algustähega, nagu kõik keeled.
D
dkr  /   13:43, 25. sept 2018
Tõlk, kes paavsti Tallinnas saadab on samuti Buenos Airesest ja tõlgib eesti keelest selle linna murdesse.
N
no ei tõlkinud ju....  /   22:39, 25. sept 2018
Tõlkis isiklikke vestlusi. Aga kõik, mis oli kõnedena, oli paberi peal ja ette ära tõlgitud, mõlemat pidi. Mis oli selles mõttes masendav, et igasugune spontaansus oli välistatud. Ma saan aru, et noorte poolt seda ei soovitudki, jumal hoidku, kui mõni oleks kirjakeelse teksti etlemise asemel oma tunnistust nii rääkinud, nagu inimesed tegelikult räägivad. Aga see, et paavst ise ei saa spontaanselt reageerida, on kurjast. Normaalne oleks olnud see kohtumine siiski kahesuunalise sünkroontõlkega teha. Kultuuriloolise poole pealt muidugi hea meeldetuletus, mis tunne oli enne reformatsiooni eestlasel kirikus käia :)
N
njaa  /   11:52, 25. sept 2018
Arraku maal oli väga ilus.
M
maitse asi  /   15:56, 25. sept 2018
minu meelest oskab arrak ainult koIedaid ja väga koIedaid asju maalida. õudust tekitavad ta pildid.
T
Täpselt nii  /   20:10, 25. sept 2018
Jagan sinu arvamust, väga, väga inetud ja õudsed maalid on tal.
E
eestlane  /   11:49, 25. sept 2018
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]
J
Jeesti...  /   11:38, 25. sept 2018
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]
1
11.22-le  /   11:34, 25. sept 2018
võta end kokku, mõtle veits ja rahune maha...
K
Kersti lisas  /   11:31, 25. sept 2018
Järgmised paavsti valimised tehke kindlasti E keskkonnas, see on meil 100 protsenti turvaline, ja pilgutas kavalalt paavstile silma.
V
Vaataja  /   11:30, 25. sept 2018
Õhtuleht võiks teha küsitluslehe, kuidas arraku maal meeldis. Paavsti maal soliidne.
J
just  /   11:29, 25. sept 2018
nii - kõigepealt Kadrioru seeki!
T
Talendid  /   11:20, 25. sept 2018
Salaseltsid , ordud ja palju riisutud vara , vahelduseks orgiad ja homoseks. Kaua veel kannataks vaat´a seda inimeste tehtud usukultust ja petlikku vagadust? Kord paistis meil vabadus , mis käest läks!
  /   11:43, 25. sept 2018
hiljem selgub ikka, et vabadus käest anti just nende salaseltside sepsitsute tõttu, kas ka Estonia hukk sinna kuulub ja laste jäljetud kadumised?
N
nii on  /   14:00, 25. sept 2018
aastapäevani kolm päeva jäänud ja peavool vaikib.
R
raven  /   11:19, 25. sept 2018
Kas selle ID-kaardi skanneerimisel ilmub ekraanile kiri "Isa tuli"?
O
oo  /   11:02, 25. sept 2018
danskekonto ka sai vä
J
Juku  /   11:00, 25. sept 2018
Miks paavstile kuradite maal kingiti?
  /   15:14, 25. sept 2018
EESTI ei ole kuradite maa. Kuradite maa on meist idas.
L
lilia  /   10:56, 25. sept 2018
Tunnen kergendust ja rahulolu südames, kuigi ma paavsti reaalselt ei näe, kui ainult pildis, tuleb mul ikkagi soe tunne südamesse. Sellisel raskel ja keerulisel ajal tuleb paavst ja õnnistab üle maailma inimesi, tema kohalolek kõikjal, on juba rahu-sümboliks. Olgu tervitatud paavsti siinolek täna, armsal maarjamaa pinnal
1
10.56-le  /   11:22, 25. sept 2018
Kas sa ise ka saad aru, mida kirjutad?
T
Talendid  /   11:29, 25. sept 2018
Kindlasti tervitad ka antikristust ja kannad varsti metsalise märki. Natuke peab ka oma peaga asja uurima!
  /   10:56, 25. sept 2018
Üks hea käe pigistus mitmeid minuteid ja silma vaadetes mõeldes mis toimub et käed higised
  /   10:39, 25. sept 2018
Veider, et selline kisa-kära. Mehel pole Eestis õieti jälgijaidki. Mingi 4000 katoliitlast 1.3 miljonilises riigis. Hullem raha raiskamine käib
V
Veider  /   11:37, 25. sept 2018
kommentaar
S
Silmakirjalikkuse musternäide  /   10:34, 25. sept 2018
Grinch, kes veel hiljuti vihkas jõule ja kirikut, võtab vastu paavsti?
E
ei  /   10:39, 25. sept 2018
ei mingit silmakirjalikkust - ühe riigi president võtab vastu teise riigi riigipead, kes viibib siin riigivisiidil! Paavst on Vatikani riigipea ja tegu ongi praegu ametliku riigivisiidiga.
  /   12:43, 25. sept 2018
Miks seda rahvale siis serveeritakse Paavsti kui usujuhi visiidina?
T
to ei  /   16:00, 25. sept 2018
riigipea ei peaks riigivisiidil mingeid missasid korraldama, seega pole see mingi riigivisiit ja riigipea ülesannetes. puhas usuline ajupesu. ja lausa karjuvalt valus on vaadata, kui palju on eestis ogaraid, kes usuvad.
K
kui külla tuleks  /   16:24, 25. sept 2018
Dalai-laama - kas ka siis toimuks vastuvõtt Kadriorus?
V
vaataja  /   11:06, 25. sept 2018
jah, seda on halb vaadata,kes ise on suur ateist, kuid nüüd kekutab seal ette ja taha
T
Tyuiop  /   11:38, 25. sept 2018
Et siis Eesti Vabariigi president peaks olema presidendina mingist konkreetsest usust sisse võetud ? Seda enam, et eestis ei ole ametlikult riikliku usku.
R
Rangelt lahus kirik ja riik  /   12:58, 25. sept 2018
Nimetatud tegelane ju keeldus kirikusse sisenemast, möönduse pidi ainult siis tegema kui pulma või matustele kutsutakse. Kumb siis praegu oli ma ei saanud aru.
T
Tyuiop  /   13:39, 25. sept 2018
Ära valeta! President keeldus tema ametisse nimetamise tänujumalateenistusest ja riiklikel tähtpäevadel ja kiriklikel pühadel kirikus käimisest.
I
ise oled  /   14:27, 25. sept 2018
silmakirjalik, ma ka ei usu jumalasse, aga miks ma peaksin jõule vihkama, ikkagi puhkepäevad?
O
Oh rumalus kuubis 10.34  /   14:22, 26. sept 2018
See kuulub presidendi ametikohustuste hulka. Nagu eile telerist öeldi, on paavst sama tähtis kui Ameerika president. Ja tema visiit ülisuure tähtsusega.
  /   10:27, 25. sept 2018
kas see on see president, kes kirikus ei käi?
M
mis puutub siia  /   10:43, 25. sept 2018
kirik, jõulud??? Kersti Kaljulaid võib eitada jõule ja kirikut kui ta tahab. aga et EV president võtab paavsti vastu - ta teeb oma tööd. nii lihtne ongi.
V
vaataja  /   11:07, 25. sept 2018
Eesti president oleks võinud anda ametisse astudes vande kirikus, et rahvast austades
H
Hmm  /   11:24, 25. sept 2018
On positiivne, et ta seda ei teinud.
T
to vaataja  /   16:03, 25. sept 2018
miks sina rohkem rahvas oled kui mina? minu meelest ei tohiks ükski reaalsustajuga inimene uskuda mingit väljamõeldud jumalaju-ra ja veel väj´hem kuskil kirikus käima mingeid nn õnnistusi saamas.
aga see on ka ainus asi muidugi, mis mulle kersti juures meeldib. muus osas on ta kohutav multikultiõnnetus eestile.
  /   14:34, 25. sept 2018
See ei ole president, ta on presidentinna-pinoccio.
A
aga  /   16:04, 25. sept 2018
usklikkus teeks ta veelgi huIIemaks
M
Milleks  /   10:23, 25. sept 2018
Milleks paavstile turvad, kas suhted jumalaga on sassis?
J
järeldus  /   14:29, 25. sept 2018
seda muinasjututegelast pole olemas.
.
....  /   10:10, 25. sept 2018
mis seal's ikka - igale oma superstaar. President võtab selle mehe pidulikult vastu muidugi, sest tema seisukohast on tegu riigipeaga, kes saabus riigivisiidile. Samas ei ole kuulnud, et mõni teine riigivisiidil käinud riigipea oleks Tallinnas kesklinna väljakul oma "rock-kontserdi" andnud. See on üks omamoodi hirmkallis muuseum, mis seal Vatikanis on, ja selle kultuuriosa ümber on mitmel maal üles ehitatud oma turismibisnis. Hämmastav, et Eestis ei ole sarnast äri tehtud näiteks kohamuistendite valdkonnas - saaks ju kah teha "palverännakuid" näiteks mujale kolinud järvedest, verekividest vms. Ma ei põlga ühtki religiooni, sest need on inimkonna tsivilisatsiooni osa, kuid just sellise kultuurinähtusena sellist asja 21.sajandil tulekski võtta. Kõik sellega seotud äärmused ei ole religioon, vaid võimuiha, mistahes vahenditega.
  /   12:45, 25. sept 2018
Kõik on vaja võõrastele trööpamiseks anda, peaasi, et raha saaks? selle peale sa ei ule, et see paneb ühtlasi need objektid ohtu?
M
mina küll põIgan  /   16:06, 25. sept 2018
ja kui tuleks ungari riigipea ja tahaks oma arusaamadest siin suure ürituse teha vabaduse väljakul, siis oleksid saIIijad kohe sõrad vastu.
M
mina küll põIgan  /   16:06, 25. sept 2018
ja kui tuleks ungari riigipea ja tahaks oma arusaamadest siin suure ürituse teha vabaduse väljakul, siis oleksid saIIijad kohe sõ-rad vastu.
M
mina küll põIgan - mis sõna modele ei sobi nüüd?  /   16:07, 25. sept 2018
ja kui tuleks unqari riigipea ja tahaks oma arusaamadest siin suure ürituse teha vabaduse väljakul, siis oleksid saI-Iijad kohe s-õ-rad vastu.
E
eee....  /   22:47, 25. sept 2018
Obama küll korraldas miski kontserdi... siis oli vist külmem ja siseruumides, aga mõte jääb samaks.
A
arvamus  /   09:56, 25. sept 2018
Oma lennukit polegi või?
P
paavst  /   08:17, 26. sept 2018
arvasid tõesti et ma enda taskust hakkan teie riiki külastama?
K
komm  /   09:36, 25. sept 2018
Nagu eelmise paavsti visiidi ajal. Barrikaadid, lihtrahvas aetakse kesklinnast minema. Hundid lambanahas trüginud esiridadesse jne.
L
lihtne rahvas  /   09:54, 25. sept 2018
aga ei olnud ju nii! Johannes Pauluse külaskäigu ajal tervitas lihtrahvas paavsti tänavate ääres, mina nende seas.
S
siis  /   16:09, 25. sept 2018
vist ei vih-atud ka veel paavsti nagu nüüd. multikulti ja pedofiilia on märksõnad, miks vi-hatakse ja mitte vähe.
N
No  /   10:29, 25. sept 2018
Mismoodi see rahva minemaajamine toimub?
H
hea naabrimees kui jõuab  /   09:21, 25. sept 2018
täna külastan üle hulga aja naabrinaist ...
U
USKLIK  /   09:10, 25. sept 2018
Kui ma nüüd peaks veel oma raha eest missale minema ja seal õelate inimeste vahel trügima hakkama , lehvitama selle vanamehele, siis väga kahtlen et kõik mu patud andestatakse !
A
ateist  /   10:05, 25. sept 2018
vist ei andestata tõesti, sest aina õelus ja saamahimu seisab meeles.
M
mina ära  /   08:45, 25. sept 2018
[ Sisu ei vastanud Õhtulehe kommenteerimise reeglitele. ]
  /   09:02, 25. sept 2018
kõrini juba sellest paavstist , usun ikka ühte Jumalat ----nüüd mämmutatakse veel mitu päeva ---ei saa aru mis see eestile annab, niikuinii midagi ei muutu siin elus !
I
inimene  /   09:12, 25. sept 2018
mis sa siis vingud, kui ei muutu.
Ära raiska oma energiat tühja vingumise peale
P
parandage mind kui ma eksin...  /   08:34, 25. sept 2018
... aga pildi järgi on missa altarisuund läände. mis sõnumi selline asjaolu peaks missal osalejatele andma ? kas selle koha ettevalmistajatel on aimu liturgiast ja missa ülesehitusest ?
P
parandajale  /   11:08, 25. sept 2018
Jaa , Teil on õigus. See on ikka päris najakas, et visiiti ettevalmistavad inimesed elementaarseid kombeid ei tea.
A
aga mis tähtsust  /   11:23, 25. sept 2018
on sellistel mõttetustel?
  /   14:37, 25. sept 2018
Võibolla Sina ise oled mõttetus. Nii see ilmselt on. Ole õnnelik omas mahlas.
E
Eha  /   03:40, 26. sept 2018
Osalesin missal ja VÄGA häiris, et millegipärast olid mingid koolid missale toonud algklasside õpilasi, kes oma lärmiga häirisid, kuna lapsi ilmselgelt toimunu ei huvitanud ja nad karjusid, jooksid ringi ja HÄIRISID teiste missal osalejate osalust üritusell!!! Kas pedagoogid on nii vaimuvaesed. et seda organiseerisid ja mis oli sellise lolluse eesmärk!!"´?? Jaani kiriku kõrval oli selgelt näha. et õpetaja ei suutnud lapsi ohjata plus need treppidel jooksvad ja karjuvad poisid… Muidugi ka korraldusmeeskond miskipärast ei vaigistanud seda möllu.
E
Eha  /   03:50, 26. sept 2018
Arusaamatu oil, miks mingid koolid või pedagoogid tõid Missale algklasside õpilasi, kes toimuvast aru ei saanud ja lihtsalt oma lärmi, ringijooksmise ja karjumisega HÄIRISID teisi inimesi. Üks punt oli otse Jaani kiriku kõrval, keda õpetaja ei suutnud ohjata ja veel need treppidel karjuvad ja jooksvad poisikesed. No milleks need lapsed , keda toimuv ei huvitanud, sinna toodi???!!! Pädev pedagoog peaks siiski aduma, millised üritused teatud eas lastele sobivad ja see Missa ei olnud kohe kindlasti algklasside lastele mõeldud