Eesti uudised

BLOGI | Paavsti visiit on lõppenud! Püha isa kõnetas Eesti inimest läbi muusika (116)

Toimetasid Gerly Mägi, Maarit Stepanov, 25. september 2018, 17:53
 Stanislav Moškov
Balti riike külastanud paast jõudis täna Tallinnasse, kus ta osales eri kohtumistel ja Vabaduse väljaku vabaõhumissal. Püha isa pidas mitmeid kõnesid, milles kasutas tsitaate Eesti muusikute tuntud lugudest. Nooremate hinge puudutati Kerli sõnadega, teisi Tõnis Mägi "Palvega".

Paavst Franciscus saabus Tallinna lennujaama 25. septembril veidi enne kella kümmet hommikul. Saabumisele järgnes Eesti Vabariigi presidendi ametlik vastuvõtt, misjärel kohtus ta roosiaias ühiskonnategelastega ning pidas esimese kõne.

Keskpäeval toimus oikumeeniline kohtumine noortega Kaarli kirikus. Pärast seda sõitis püha isa Pirita kloostrisse einestama ja nunnadega kohtuma. Kell pool viis algas Vabaduse väljakul vabaõhumissa, kuhu oli kohale tulnud tuhandeid inimesi. Külaskäik lõppes kella kuue paiku, mil paavst tagasi Rooma lendas.

18:10

Püha isa tänas enne lahkumist eestlasi külalislahkuse eest ning õnnistas kohalviibijaid. Paavst Franciscuse visiit on lõppenud!

17:49

Lennujaamas vestles paavst enne lahkumist peaminister Jüri Ratasega

17:39

Missa on läbi, Paavst Franciscus on Vabaduse väljakult lahkunud ja teel lennujaama.

17:21

Päev on olnud pikk - paavstil kipub silm kinni vajuma

16:55

Paavsti eeltöö eesti muusika osas on väga põhjalik. Lisaks Kerli loole viitas ta kõnes ka Ivo Linna loomingule. "Teie olete oma ajalooga näidanud, et tunnete uhkust olla eestlased. Ta lausa laulate sellest sõnadega „eestlane olen ja eestlaseks jään“ ning et „see on uhke ja hää“. Kui ilus on seda ühe rahva suust kuulda! Kui ilus on olla vaba ja iseseisev!"

16:42

Missa on jõudnud armulaua liturgiani. Ohvriannid on toonud üks Tartu perekond.

16:24
(AFP/Scanpix)
16:20

Missale on registreerinud end 12 000 inimest. Missat pühitseb neli preestrit. Loetakse ette katkeid piiblist. Koor laulab.

16:01

15:51

Paavst on jõudnud Vabaduse väljakule missale. Seal sõidab ta ringi nn paavstimobiiliga ehk golfikäru meenutava valge sõidukiga, kust ta rahvale lehvitada saab, neid kätelda ja tervitada. Koor laulab "Mu süda ärka üles" ja teisi lugusid. Rahvast suur osa on õnnepisarais.

15:42

Kadi Tarand meenutab Facebookis, kuidas nad koos Indrekuga 2001. aastal Vatikanis paavsti juures käisid. 

15:30

Püha isal on väga hea maitse. Toidutare vaatas, millised road võiksid Kristuse asemikule maa peal maitseda! Igal juhul tasub pühast isast eeskuju võtta, enne väikest karamelliga patustamist eelistab ta väga puhtaid ning tervislikke roogi! Loe SIIT!

15:24

Sellega hakkab püha isa Vabaduse väljakul ringi sõitma

 
 
 
View this post on Instagram

Papa mobile is ready and waiting!

A post shared by Paavst Eestis (@popeinest) on

15:13

Paavst jõudis kohtumisele kiriku halastustöö abisaajatega Tallinna Peeter-Pauli katedraalis

15:05

Kell 16.30 algavale missale pääsemiseks on huvilised juba mitmeid tunde varem järjekorda võtnud. Et temperatuur on kümne kraadi ringis ning tuuleiilid on külmkrõbedad, on õues seismine ilmselt parajalt piinarikas. Vaata galeriist, mis toimub Vabaduse väljakul missa eel!

(Robin Roots)
13:34

13:19

Paavst jõudis püha Birgitta kloostrisse Pirital, kus peab koos saatjaskonnaga lõunat. Sellele järgneb kohtumine kiriku halastustöö abisaajatega Tallinna Peeter-Pauli katedraalis.

13:00

Mis Kaarli kirikus toimus, vaata täpsemalt galeriist!

12:54

Jumalasulased poseerivad altari ees, kõlavad hõisked ja aplaus. Paavst talutatakse kirikust välja. Kõlab ühislaul, mida paavsti oodates koos harjutati.

12:50
(Stanislav Moškov)

12:48

Paavsti asuvad tervitama kirikujuhid, kõlab lause: aitäh, püha isa, ootame teid Eestisse tagasi, ja rahvas hõiskab nagu eelnevas instruktaažis kokku lepitud. Taustaks mahe muusika.

12:40

Kohtumise Kaarli kirikus lõpetab Vanalinna Hariduskolleegiumi koor koos Ott Leplandiga, kes laulavad Tõnis Mägi laulu "Palve".

12:39

Isa Philippe: „Noored on täna avanud teile oma südame, püha isa, ja vastu võtnud teie rõõmu. Olgem rõõmsad ja hõisakem. Issanda rõõm on teie kirikus, ja meie kõik, noored või vähem noored, oleme valmsi kõndima koos maailmaga ja elama igapäevast elu koos issanda rõõmuga. Kus iganes te olete, püha isa, seal oleme ka meie koos teiega.”

12:39
(Stanislav Moškov)

12:38

Paavst tõuseb valgelt toolilt ja tervitab kõnelenud noori kättpidi. Nüüd asub pulti püha isa ise ning alustab kõnet.

Paavst tänab kõiki kohalviibijaid. „Tänan teid sooja vastuvõtu ja laulude eest. Tore on kohtuda meil, kes me usume jeesusessse kristusesse. Püüame ennast näha teelistena, kes üheskoos rändavad ning saavutada rahu meie ainujumala palge ees. Nii nagu rahu loomine on kunst, nõnda on seda ka usaldama õppimine. Selles on õnne allikas.

Ka teie, noored, tunnetate tihtilugu, et täiskasvanud ei mõista teid, et teid õnnelikena nähes muutuvad nad kahtlustavaks. Paljud teist on väljendanud soovi, et keegi oleks teile teekaaslaseks, keegi, kes mõistaks teid hukkamõistuta, ja oleks võimeline vastama teie küsimustele.

„Te soovite ja ootate, et teie kaaslaseks oleks keegi, kes ei pelga ise enda nõrkusi ning on võimeline enda saviastjas peituva aarde läikima lööma. Olen täna siin, et osa saada teie kordaminekutest ja rõõmustada teie rõõmude üle, aga kuulata ka teie muresid hukkamõistuta.”

„Kui meie, täiskasvanud, keeldume mõistmast mõnda olukroda, siis öelge meile, et me ei mõista. Me peame ise ennast muutma, et te meid eemale ei tõukaks. Paljud noored ei pöördu meie poole, sest nad ei tunne, et meil oleks neile midagi tähendusrikast öelda,” noomis paavst ka täiskasvanuid.

Mõned taluvad kiriku kohalolu ärritava ja tülikana ning paluvad ennast rahule jätta. Neid pahandavad seksuaalsed ja majanduslikud skandaalid, millele ei saa vaadata hukkamõistuta. Kirik peab olema inimetele avatud ja rõõmsameelne, mitte suletud. Te olete pigem tegutsemise kui arutluse ja teooria põlvkond.

Nähes teid kõiki siin laulmas, lisan enda ja jeesuse hääle teie laulule, sest teame, et kus on jeesus, seal on alati uuenemine, seal on uued võimalused.

Niisiis korrakem tema sõnu: tulge minu juurde kõik, kes te olete vaevatud ja koormatud, mina tahan teile hingamist anda, viitab paavst kaarli kiriku altari kohale kirjutatud fraasile.

„Armastus on surnud, armastus on läinud, armastus ei ela enam siin. Paljud inimesed on seda kogenud, nad on näinud, kuidas vanemad ei armasta üksteist enam,” räägib paavst. „Võib tunduda, et armastus on surnud, aga see ei ole nii.”

Paavst räägib ka äärealadest ja et kui meil on julgust sinna minna, siis leiame sealt jeesuse, sest jeesus on juba seal. „Armastus ei ole surnud, ta kutsub meid ja läkitab meid välja.”

12:38

"Armastus on surnud, armastus on läinud, armastus ei ela enam siin," tsiteeris paavst Franciscus oikumeenilisel noortekohtumisel Kaarli kirikus Kerli Kõivu laulu "Love is Dead". Edasi jätkas ta kirikut puudutavate skandaalide teemal ning lubas, et kirik tahab noortele vastata läbipaistvuse, aususe, kaasavuse, suhtlusaldiduse ja rõõmuga. Ent paavst ei jätnud Kõivu sõnu niisama õhku, vaid vastas kõne lõpus: "Armastus ei ole surnud. Ta kutsub meid ja saadab meid edasi."

12:34

12:18

Paavst tänas noori, kes jagasid oma kõnesid. Samuti tänas Urmas Viilmad tervitussõnade eest, Andres Põderit, Philippe Jourdan'i ja teisi kohalviibijaid.

12:14

Õhtuleht käis Kaarli kirikusse tulnud noori küsitlemas, mida oodatakse eelolevalt kohtumiselt, mida usk on noortele andnud ja milline on nende jaoks religiooni tähendus. Vaata videot SIIT!

12:09

Eri inimesed jagavad nüüd paavstile lugusid, kuidas nad jõudsid uskumiseni.

„Ma olen 18 ja ma olen jumala laps. Ma tulen perest, kus isal oli suuri probleem alkoholiga, juba väikesest peale õppisin ma lootma ainult iseendale. Isa alkoholiprobleemi tõttu puudus meil temapoolne armastus. Meie peres polnud armastust ja austust üksteise vastu. Kaks aastat tagasi lahkus meie isa meie juurest, tundsin suurt kergendust, aga mu südant täitis suur viha,” räägib tütarlaps puldis, kelles tekkis huvi kristlaste vastu, sest kristlaste südamest paistis rõõm. „Tahan elada oma elu koos Jeesusega.”

12:05
(Stanislav Moškov)
12:03

Paavstile esitatakse venekeelset laulu "Õpeta mu süda tundma"

12:01

URMAS VIILMA KÕNE TÄISPIKKUSES:

Tänane noorte kohtumine Tema Pühaduse eestvõttel on sama märkimisväärne kui Tema Pühaduse/tema visiit kolme Euroopa miniriiki – Leetu, Lätti ja Eestisse. Rahvaste juurde, kes on läbi ajaloo palju kannatanud, kuid on Jumala armust väärinud eluõigust ja kestma jäänud. Eesti ei ole riik, kus noored igapäevaselt sellisel viisil kirikuid täidavad kui täna Tema Pühaduse kutsel. See ei tähenda, et Eesti noored ei otsiks Jumalat või ei januneks Issanda Jeesuse Kristuse elustavat evangeeliumi. Lihtsalt, Eesti noorte kokkupuude usuküsimustega jõuab sageli nende elu alles täiskasvanu ikka jõudes iseseisva eluga kaanevate eksistentsiaalsete küsimuste tekkimisel.

Kuigi Eesti on innovaatika ja infotehnoloogia pilootriik Euroopas, kus teadmiste põhist haridust hinnatakse kõrgemalt kui paljudes muudes paikades, iseloomustab vabas ja tänapäevases Eestis sündinud uusi noorte põlvkondi usualane kirjaoskamatus. Vaid mõni protsent kõigist koolinoortest saab koolis teada erinevatest maailma religioonidest, sealhulgas kristlusest. Ometi on kristlus see usk, millega iseloomustame viimase kaheksa sajandi kestel Eestimaad. Oleme andnud oma riigile hellitavalt isegi Maarjamaa nime!

Tänapäeval on moraalsete otsuste ja valikute aluseks head ja usaldusväärsed teadmised nii nähtavast kui nähtamatust maailmast. Sellele pinnasele rajaneb iga noore inimese väärtusmaailm ja minapilt. Ristiusu tõdesid tundma õppides muutuvad aga individualismi ja isikliku kasu kõrval väärtusteks ka üldine heaolu ja ühiskondlik kasu. Kõikide õpetuste seast tõuseb eristuvalt esile just kristluses kuulutatav piirideta ligimesearmastus kõigi, eriti mahajäetute, kõrvaletõugatute, teistsuguste, ka võõraste vastu. Seetõttu on just koolieas saadud teadmised üldisest ligimesearmastusest hooliva ja armastava ühiskonna ehitusmaterjaliks, mida on kasutatud demokraatliku ja Jumala palgest peegeldunud inimnäolise Euroopa rajamiseks. Uued põlvkonnad noori peavad jätkama samadele kristlikele alustele toetuva ühiskonna ülesehitamist.

Selleks pöördun ka isiklikult kõigi noorte poole: uurige ja otsige Tõde, mis on kestnud üle ajastute! Seiske oma õiguste eest omandada kallutamata ja erapooletuid usualaseid teadmisi kõikides koolides, mitte ainult erakoolides, kelle esindajad ja mitmed õpilased osalevad ka täna siin noorte kohtumisel.

Ligimesearmastusele, mis on eriomaselt kristlik väljend, keskendunud ühiskonna tänase ja homse päeva eest kanname ühist vastutust vaatamata oma veendumustele. Katoliiklased ja luterlased on  seda üheskoos 31. oktoobril 2016. aastal reformatsiooni meenutamise aasta palvusel Lundis neljanda oikumeenilise imeratiivina tunnistanud. Meie kõik, kes me Lundi katedraalis viibisime tunnistasime: “Luterlased ja katoliiklased peavad üheskoos taasavastama Jeesuse Kristuse evangeeliumi väe meie aja jaoks”.

Seda ühist vastutust meid ümbritsevast keskkonnast hooliva ning ligimest armastava ühiskonna eest kanname me Eestis teadlikult kogu kristlaskonnaga. Õiglasema ja kristlikele väärtustele põhineva ühiskonna nimel teevad eriliselt koostööd Eesti Kirikute Nõukogu kaudu kõik kristlikud konfessioonid ühiselt.

Oma tervituse lõpetuseks tahan tänada Teie Pühadust erilise tähelepanu eest meie väikese rahva ja eriliselt Eesti noorte vastu! Meenutan kohtumist Teiega Vatikanis eelmise aasta detsembris Luterliku Maailmaliidu asepresidendina. Seal kõnelesin ootusärevalt Teie tulevasest visiidist Eestisse. Te ütlesite, Teie Pühadus, et ka mina palvetaksin nii Teie kui ka käesoleva visiidi õnnestumise eest! Mul on hea meel, et Jumal on meie palvetele vastanud ning tänase päeva tõeks teinud!

Jumal olgu tänatud!

Soli Deo gloria!

12:00

Kaarli kirikust üle tee asuva rahvusraamatukogu juures seisab mees rüü ja sildiga "Deus Vult" (tõlk. "Jumal tahab")

(Teet Malsroos)
(Teet Malsroos)
11:51

Noored tänavad paavsti eesti keeles. „Soovime jagada teiega oma rõõmu ja oma muusikat. Me kõik tunnistame, et olete meie isa, kes räägib meile valgusest, kes räägib meile Jeesusest. Püha isa täna palume meie teil eneste eest palvetada. Muusika on Eestis meie elu oluline osa, mis on aidanud sajandite vältel hoida oma identiteeti. Täna tahame kinkida teile oma muusika.” Laulma hakkab Vanalinna Hariduskolleegiumi kammerkoor.

11:47

"Mu süda ärka üles" kõlab, kui paavst kirikusse astub. Ent laulu summutavad vaimustushüüded. Paavst vestleb mõnede kirikusse tulnud külalistega, annab neile väikeseid kingitusi ning liigub altarile. 

11:45

Paavstile kingiti õunapuu. EELK poolt andis Liivi kuldreneti puu paavstile üle Urmas Viilma.

11:43

Paavsti võttis kiriku ees vastu lastekoor. Paavstile toodi taas lilli, buketid on valgete ja kollaste lilledega, mis peaks sümboliseerima Vatikani värve. 

11:41

Enne paavsti saabumist Kaarlisse selgitatakse veel kord kolmes keeles, et olla tuleb rõõmus ja elevil, aga mitte ülemeelik

11:40
(Stanislav Moškov)
(Stanislav Moškov)

11:39

Kell 11 on kirikusse kogunenud märkimisväärne rahvahulk. Noortest koosnev piletisaba vonkleb rahvusraamatukogu suunas. Pressijärjekord läheb õnneks kiiresti.

Teadustaja kutsub inimesi üles pingiridades koomale tõmbama, et kõik ikka ära mahuks. Altari kõrvale seatud suurelt ekraanilt võib jälgida roosiaia vastuvõttu, kus kirikusse oodatav paavst vestleb kaunis punases kostüümis presidendiga.

Jutt käib inglise, eesti ja vene keeles

„Täna kohtume oma kalli sõbra või isa või vanaisaga,” ütleb teadustaja. „Kõik, mida tunned, et on sobilik teha oma isa või vanaisa juuresolekul, on sobilik teha ka siin. Ok on plaksutada, kui miski paavsti jutus meeldib. Laulda võib ka. Tegemist ei ole aga jalgpalliplatsiga, pigem mõtle, et oled lauluväljakul. Laulupeo kontekstis sobivad asjad on sobivad ka siin. Pinkidele püsti tõusta ei tohi. Pinkidest välja ka ei tohi tulla. Hüpata ei maksa. Pilti võib teha. Peab olema rõõmus ja reibas ja loomulik,” informeeris teadustaja osalejaid käitumisreeglitest.

Seejärel harjutatakse laulu „Mu süda ärka üles”

11:38

Paavst on teel Kaarli kirikusse

11:32

PAAVSTI KÕNE TÄISPIKKUSES: 

Mul on väga hea meel kohtuda teiega siin, Tallinnas, kõige põhjapoolsemas pealinnas, mida Jumal on lasknud mul külastada. Ma tänan teid, proua president, teie tervitussõnade eest ja võimaluse eest kohtuda Eesti inimeste esindajatega. Ma tean, et teie seas on ka kodanikuühenduste ja kultuurimaailma delegatsioonid. See annab mulle võimaluse väljendada neile oma soovi õppida paremini tundma teie kultuuri, eriti selle vastupanuvõimelisust, mis on lubanud teil pärast nii rohkeid katsumusi uuesti alustada.

Sajandeid on seda maad tuntud nimetuse all „Maarjamaa”. See nimi pole ainult osa teie ajaloost, see on ka osa teie kultuurist. Maarja peale mõtlemine toob mulle meelde kaks sõna: mälu ja viljakus. Maarja on mäluga naine, kes peab oma südames kalliks kõiki elusolendeid (vrd Lk 2:19), ja ta on viljakas ema, kes andis oma Pojale elu.

Seega sooviksin ma mõtiskleda Eestist kui mäluga maast ja kui viljakast maast.

Mäluga maa

Teie rahvas on pidanud oma ajaloo eri etappidel taluma kibedaid kannatusi ja raskeid katsumusi, võitlema vabaduse ja iseseisvuse eest, mida pidevalt kahtluse alla seati ja ohustati. Sellest hoolimata on Eesti ühiskond viimase umbes kahekümne viie aastaga – alates ajast, kui võtsite taas sisse õiglase koha maailma rahvaste peres – liikunud edasi hiiglase sammudega. Teie riik on hoolimata väiksusest inimarengu indeksi ja innovatsioonivõimekuse poolest juhtivate riikide hulgas; samuti olete väga kõrgel kohal ajakirjandusvabaduse, demokraatia ja poliitiliste vabaduste poolest. Lisaks olete sõlminud tihedad koostöö- ja sõprussidemed paljude riikidega. Oma minevikku ja olevikku vaadates on teil igati põhjust vaadata tuleviku poole lootusrikkalt ja olla valmis uuteks ülesanneteks. Olla mäluga maa tähendab mäletada, et see, mille olete tänapäeval saavutanud, on saavutatud tänu eelkäijate pingutustele, raskele tööle, vaimsusele ja usule. Tänulike mälestuste hoidmine võimaldab tunda tänastes saavutustes ära ajaloo viljad, mille on loonud kõik need mehed ja naised, kes nägid vaeva selle nimel, et vabadus oleks võimalik. See omakorda kutsub teid üles neid austama, valgustades sellega välja uued rajad tulevastele põlvedele.

Viljakas maa

Nagu ma märkisin Rooma piiskopina teenimist alustades: „Meie ajal elab inimkond läbi pöördepunkti ajaloos, mis tähendab rohkeid edusamme väga paljudes valdkondades. Me võime vaid kiita neid samme, mis on astutud inimeste heaolu parandamiseks” („Evangelii Gaudium”, 52). Ometi ei tohiks kunagi unustada, et hea elu ja hästi elatud elu ei ole päris üks ja sama asi.

Üks tehnokraatlike ühiskondade kõige ilmsemaid tulemusi on tähenduse kadumine elust ja elurõõmu kadumine. Selle tagajärjel hakkab aeglaselt ja vaikselt tuhmuma inimeste imestamisvõime, mis sageli viib inimesed eksistentsiaalse tüdimuse seisundisse. Tasapisi võib kaotsi minna kuuluvuse ja teistele pühendumise tunne, inimeste, kultuuri ja perekonnaga seotuse tunne, mis jätab eriti noored inimesed ilma oma juurtest ja vundamendist, mida nad vajavad, et ehitada üles olevikku ja tulevikku. See jätab nad ilma võimest unistada, riskida ja luua. Kui loodame üksnes tehnoloogilise progressi kui ainuvõimaliku tee peale, siis võime jääda ilma võimest luua inimestevahelisi, põlvkondadevahelisi ja kultuuridevahelisi sidemeid. Lõppkokkuvõttes jääme ilma sellest elutähtsast kangast, mis on nii oluline selleks, et tunneksime üksteises osadust ja meil oleks ühine eesmärk selle sõna kõige laiemas mõttes. Seetõttu lasub kõigi meie peal, kes me vastutame sotsiaalsete, poliitiliste, hariduse ja usuasjade eest, kõige tähtsama kohustusena tähelepanu suunamine just nimelt sellele, kuidas ehitada üles seotust.

Viljakas maa tähendab keskkonda, millesse saab istutada juured, et sellest kasvaks välja elujõuline võrgustik, mis tagaks, et kõik kogukonna liikmed tunneksid end seal koduselt. Pole hullemat võõrandumise vormi, kui tunda end juurtetuna, mitte kellegi juurde kuuluvana. Maa on viljakas ning selle inimesed kannavad vilja ja kasvatavad tulevikku vaid sel määral, mil määral soodustatakse selle maa inimestes kuuluvustunnet, luuakse sidemeid, mis lõimivad põlvkondi ja erinevaid kogukondi, ning hoidutakse kõigest, mis muudab meid teiste suhtes tundetuteks ja tekitab veel suuremat võõrandumist. Selles töös, armsad sõbrad, võin ma teile kinnitada, et te saate alati loota katoliku kiriku toetusele ja abile, sellele väiksele kogukonnale teie keskel, kes ometi soovib väga anda ka oma panuse selle maa viljakusse.

Proua president, daamid ja härrad, ma tänan teid veelkord sooja ja sõbraliku vastuvõtu eest! Õnnistagu Jumal teid ja armastatud Eesti rahvast. Langegu Tema eriline õnnistus osaks vanadele ja noortele, et nemad muudaksid mälestuse kalliks pidamise ja hoidmise kaudu selle maa viljakuse musternäidiseks.

11:31
(Tiina Kõrtsini)

11:30

PRESIDENDI KÕNE TÄISPIKKUSES:

Teie Pühadus,

mul on sügavalt hea meel tervitada Teid Eestis, ajaloolisel Maarjamaal, ajal, mil tähistame oma riigi sajandat aastapäeva.

Meie iseseisvusdeklaratsioon 24. veebruarist 1918 kuulutas kõigile kodanikele võrdseid vabadusi, vaatamata nende poliitilisele ilmavaatele, rahvusele või usutunnistusele. Usuvabadus on just üks selline kindel kalju, millel seisab meie demokraatia.

Meenutan siinjuures pea sada aastat tagasi toimunud vestlust Vatikanis. Vabadussõjas oma iseseisvuse eest võitleva Eesti diplomaat Kaarel Robert Pusta  kohtus Eesti riigile tunnustust taotledes riigisekretär kardinal Pietro Gasparriga, keda huvitas muu hulgas ka riigi ja kiriku vahekord. Pusta rääkis täielikust usuvabadusest uues vabariigis, mille peale kardinal ütles rõõmsalt: „Siis oleme ju sõbrad“.

See sõprus on kestnud läbi aja, ka kõige raskematel aegadel. Püha Tool ei tunnustanud mitte kunagi Eesti okupeerimist ja te hoidsite kogu selle aja siinset apostlikku administratuuri täitmata poliitilistel põhjustel – sedisvacantia rerum politicarum causa.

Püha Tool pakkus oma moraalse ja poliitilise autoriteediga kommunismiikke all kannatavatele Euroopa rahvastele vaimset jõudu ja inspiratsiooni vabaks saada ning tuletas meelde apostel Pauluse sõnu kirjas roomlastele: „Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga!“

Üle veerandsaja aasta on Eesti taas vaba. Selle ajaga on muutunud palju, kuid Eesti on alati kindlaks jäänud vabadusele, avatusele ja demokraatiale ning sellele on toetunud meie ühiskonna kiire areng. Kuid tuletan siinjuures meelde 25 aastat tagasi Eestit külastanud paavst Johannes Paulus II luuleridu:

„Vabadus – lakkamatu vallutus, seda ei saa lihtsalt omada.

See tuleb kingitusena, kuid selle alalhoidmine on võitlus.“

Oma vabaduse ja inimõiguste eest peame seisma kogu aeg. Kui me seda ei tee, siis võime võita mõne muretu päeva, kuid saame väga mureliku tuleviku.

Enese peitmine maailma murede eest ei tee kedagi tugevamaks ja õnnelikumaks, sest kinniste uste taga kasvab vaid hirm, aga mitte kunagi loov ning kindlust pakkuv tulevik. Meie kõigi ühine vastutus on leida lahendused maailma muredele. Olgu need metsikuste ja sõja eest põgenejate kannatused, kliimamuutused ja rändeprobleemid või vaesus.

Kiirete muutuste ja majandusarengu perioodil ei tohi unarusse jätta kõige enam haavatavamaid – vaeseid, puudega, väga noori või väga vanu inimesi. Me peame meeles pidama, et majanduslik edu kohustab meid märkama ja aitama. Ehk kasutades Teie enda mõtet: „… rahval, kes ei hooli oma lastest ja eakatest, ei ole lootust.“

Teie Pühadus,

kliimamuutustega toimetulek on meie ajastu otsustav küsimus. Me teame, kui selgelt on see seotud rändeprobleemiga. Kindlasti aitab kliimamuutusi tasakaalustada kiire tehnoloogiline murrang. Kuid see on vaid üks pool, sest tuleb tegeleda senise raiskava käitumis- ja mõtteviisi muutmisega.

Selles saavad eestvedajad olla ka kõige väiksemad riigid ja rahvad, sest meil on olemas vajalik mobiilsus kiireid muutusi läbi viia. Hea näide on Eestist alguse saanud ja üle-eelmisel nädalal üleilmseks maailmakoristuseks kasvanud Teeme Ära. See näitab, et väikesed saavad olla suured üleilmsete murede lahendamisel. Meie kõigi teha on see, millise planeedi me tulevastele põlvedele jätame. Eesti kirjanik Jaan Kaplinski on pakkunud raiskamisele vastu astumise sümboliks Assisi Franciscuse kuube, mida ta aina parandas ja ära ei visanud.

Lõpetaksingi Assisi Franciscuse sõnadega: „Sinna, kus on vihkamine, luba mul külvata armastust. Kus on ülekohus – leevendust. Kus on pimedus – valgust. Kus on kurbust – rõõmu.“

Teie Pühadus,

ma tänan Teid ja olen kindel, et meie sõprus jääb kestma üle aegade.

Palun Teid kõnelema.

11:29
(Tiina Kõrtsini)
11:06

Kaarli kiriku juures ootavad noored juba varahommikust alates oikumeenilise kohtumise pikas sabas

10:56

Kirikus on ärevuspinge laes. Varsti-varsti saabub paavst ka sinna! 

 
 
 
View this post on Instagram

Our hearts are beating more than ever #popeinestonia #wakeupmyheart #youth #popefrancis

A post shared by Paavst Eestis (@popeinest) on

10:50

Presidendi erakohtumine lõppes. Roosiaeda saabuvad Eesti ühiskonnategelased, algamas on vastuvõtt. 

10:46

Paavst kinkis presidendile vastu Ippolito Caffi mosaiigi Püha Peetri väljakust Vatikanis.

(Tiina Kõrtsini)
10:45

President kinkis paavstile Jüri Arraku maali.

(Tiina Kõrtsini)
10:37

Nüüd kohtub paavst presidendi ja tema perega, ent see kohtumine on privaatne ning avalikkuse silmad sellest osa ei saa.

10:36
Gerly Mägi

Paavst Franciscusest sai täna järjekorras 37 647 Eesti e-resident.

Paavst Franciscus on esimene e-residendist riigipea, varasemalt on e-residendiks saanud mitu valitsusjuhti nagu Jaapani peaminister Shinzo Abe, Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Luksemburgi peaminister Xavier Bettel. 

E-residentide kogukond on pidevalt kasvav ja nüüdseks on Eesti e-residente juba 157 riigist. Paavst Franciscus külastab Eestit, Lätit ja Leedut apostelliku visiidi raames, et tähistada kolme riigi 100. aastapäeva.

10:36

President kinkis paavstile e-residentsuse stardipaki, millest leiab ka Eesti ID-kaardi.

(Tiina Kõrtsini)
10:34

Paavst tegi sissekande Kadrioru külalisteraamatusse. 

10:32

Vaata kõiki pilte paavsti saabumisest lennujaama ja Kadriorgu SIIT!

10:19

President Kaljulaid tervitas Kadriorus paavsti. 

(Tiina Kõrtsini)
10:18
(Stanislav Moškov)
10:17

Paavsti autokolonn on hiigelpikk. Seal on nii turvaautod kui ka näiteks kiirabi.

10:16
(Eda Meresmaa)

10:15
(Tiina Kõrtsini)
(Stanislav Moškov)
10:08

Paavst istus autosse ja asub Kadrioru poole teele. Tema kõrval istub Isa Pedro. Ta on argentiinlane, kes on Eestis elanud seitse aastat ja täidab paavsti visiidi ajal tõlgi ülesandeid. Loe Pedrost pikemalt SIIT!

10:04

Lennujaama jõudnud paavsti tervitas president Kersti Kaljulaid. Lapsed kinkisid Franciscusele lillekimbu. Seejärel jalutati lennujaama VIP-tuppa. Lastekoor laulis paavstile "Mu süda ärka üles", mida laulis kaasa ka president. Rõõmsameelne paavst tegi lastele väikesed kingitused. Mis kotikese sees on, pole täpselt teada, kuid tõenäoliselt on tegu palvehelmestega. Kaljulaid tänas samuti laululapsi ning kiitis neid ilusa soorituse eest.

10:00
(Stanislav Moškov)

09:48

Kadriorus valmistutakse paavsti tervitustseremooniaks, mis ajakava järgi peaks algama kell 10.15

(Tiina Kõrtsini)
09:41

Paavsti lennuk on maandunud!

09:37
Maarit Stepanov

Paavst astub minutite pärast Maarjamaa pinnale. Paras hetk tervitada teda tänase Andres Varustini karikatuuriga.

(Andres Varustin)
09:34
Maarit Stepanov

Kadriorg on paavsti saabumiseks valmis: Vatikani lipp on juba heisatud!

Kadriorus heisati Vatikani lipp (AP/Scanpix)

09:00
Ohtuleht.ee

08:34
Ohtuleht.ee

Paavsti kõrval seisab täna isa Pedro Cervio, kes tõlgib hispaania keelt emakeelena kõneleval Franciscuse sõnumeid eesti keelde. Ülesanne pani veel vähemalt hommikul Cervio muhelema. Ta hüüatas lõbusalt: "Näeme, kuidas tuleb välja!"

07:50
Ohtuleht.ee

Politsei- ja piirivalveamet soovitab täna Tallinlastel oma teekonda planeerida ning varuda aega. Võimalusel tuleks auto koju jätta ning liikuda jalgsi või jalgrattaga. 
Loe lähemalt siit!

116 KOMMENTAARI

l
Läbi muusika 1. oktoober 2018, 18:44
Muusika kaudu...
i
Imeline 27. september 2018, 05:04
Oli imeilus päev ja väga hästi korraldatud visiit. Vaatasin teleka vahendusel, ent kogu selle päeva soojus kandus ka ekraanilt tuppa.. Aitäh tulemst, Paavst Franciscus ! Ei ole katoliiklane, ent arvan, et see on suurim kingitus, mida oli üldse võimalik Eestile Vabariigi 100-ks aastapäevaks teha.
Loe kõiki (116)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee