Kahe paavsti vaid veerandsajaaastase vahega külaskäigud väga vähese katoliiklaste arvuga Eestisse võivad panna küll imestama, kuid mis saab meil külaliste vastu olla. Selline olukord ei pruugi sugugi erandlik olla, sest Eestit on lühikese ajavahega külastanud ka kaks USA presidenti. Asudes kahe tsivilisatsiooni piiril ei saa eitada, et just ristiusustamine on teinud meist need, kes me täna oleme ja võimaldanud meil idanaabri kõrval asudes rahvana püsima jääda.

Praeguseks hetkeks küll maailma ühte usuleigemasse riiki saabumine võib kirikupea jaoks olla seotud küll teatud riskidega, mida oli näha Lätiski, kus paavsti visiidi puhul anti rahvale töövaba päev, kuid sellest hoolimata ei ilmestanud visiiti huviliste hordid. Pigem ilmestab selline käitumine luterlikku mentaliteeti, et usk on igaühe siseasi ega sõltu välise hiilguse kummardamisest. Selline olukord on mujal maailmas miljonilistele rahvahulkadele vabaõhumissasid pidanud katoliku kirikule kindlasti uus, kuid saabujal tuleb kohalike oludega lihtsalt arvestada. Esmajoones on kirikupea külaskäik oluline siinsetele katoliiklastele, kuigi ülejäänute jaoks võib paavsti siinolek tähendada vaid tavapärasest suuremaid tüütuid liikluspiiranguid.

Eesti külastamisega edastatav sõnum võib olla mitte niivõrd üksnes Eestile, vaid muule maailmale või ka eeskätt Vatikanile endale suunatud. Väikeriikide külastades võib kasinust propageeriv ja demonstratiivselt väikeautoga sõitev kirikupea rõhutada juurte juurde tagasipöördumise abil kirikuuuendust. Sel juhul oleks Eesti maailma jaoks justkui näitliku õppevahendi rollis – et ka väike on oluline ja tähelepanu väärt.

Jaga artiklit

2 kommentaari

  /   10:25, 28. sept 2018
Mõtle veel midagi välja, kuidas seda külaskäiku veel rohkem üle tähtsustada! Oleks võinud okka kogalike moslemite jalgu pesta jm äksonit teha.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis