Kui inimesel pole konkreetset aadressi, ei pruugi ka talle saadetud kirjad kohale jõudaFoto: Teet Malsroos
Toimetas Silja Ratt 21. september 2018 13:54
Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungas rääkis ERR-i raadiouudistele, et kuigi juba praegu peab inimene esitama omavalitsusele enda täpsed elukohaandmed, ei ole tuhanded inimesed seda siiski teinud. Uuel aastal jõustuvate rahvastikuregistri muudatustega üritatakse eelmainitud probleemi lahendadamiseks juurde luua mõjutusvahendeid.

Näiteks toob Pungas, et inimesed, kelle elukoht on praegu teada kohaliku omavalitsuse täpsusega, jäävad aastanumbri vahetudes aadressist üldse ilma.

"See puudutab umbes 38 000 inimest, kellel on elukoha andmed omavalitsuse täpsusega. See tähendab, et elukoht ei ole mitte aadress, vaid see lõpebki ära näiteks nii nagu Viljandi linn või Tartu vald. Tänavat ega majanumbrit ei ole. Uue aasta alguses me teeme kõik sellised aadressid tühjaks. See tähendab, et võtame ka selle omavalitsuse ära ja inimesel ei ole üldse aadressi. Tal ei ole ei omavalitsust ega riiki," selgitas Pungas raadiouudistele.

Ilma aadressita ei saa juhiluba pikendada ega lasteaiakohta

Kuigi praegu peab registreerima elukoha 30 päeva jooksul pärast aadressi vahetust, siis uuest aastast peab seda tegema lühema perioodi ehk kahe nädala jooksul. Inimesed, kes ka siis oma elukohta ei registreeri, jäävad ilma elukohaga seotud avalikest teenustest nagu lasteaiakoht, juhiloa pikendamine, aga näiteks on piiratud nende osalemine ka valimistel.

"Näiteks kui tulevad valimised märtsikuus, siis need inimesed ei saa ehääletada, sest me ei tea, kus nad elavad ja kes on nede kandidaadid," lisas Pungas veel ühe hüve, millest aadressita kodanikud ilma jäävad.