PSÜÜHIKAHÄIRE- VÕI ISEGI SURMAOHT: Psühhiaater Jüri Ennet leiab, et tervislikult elaval inimesel ei ole psühhedeelikume vaja. Seda enam ei tohiks neid tarvitada tervisehäda puhul, sest teadmata eelsoodumusi, võib välja lüüa psüühikahäire ning halvimal juhul saabuda surm. (Martin Ahven)

„Kõik eeldused enesetunnet parandada, nagu psühhedeelikumid seda teevad, on meil juba olemas. Aineid, mida aju nende mõjul tootma hakkab, on meil piisavalt, kui oleme oma elu hästi korraldanud ja elame tervislikult,“ kinnitab psühhiaater Jüri Ennet. „Meil ei ole vaja lisaks neid lehekesi ja juurikaid. Ja kui inimesel on mure, siis ta topelt ei tohiks neid tarvitada!“ on psühhiaater veendunud.

Psühhotroopseid aineid kasutatakse meditsiinis psüühikahäirete ravimiseks ja ka meeleolu parandamiseks. „Tohtrina tean, kuidas need ained mõjuvad ravimise, profülaktika ning keha ja vaimu tugevdamise aspektist,“ kinnitab Ennet. „Neuroleptikume (psühhoosi raviks mõeldud keemilised ühendid – H. L.) on uuritud alguses loomade peal, pärast seda on tehtud muid kontrolle ja uuringuid. Möödub kümme aastat, enne kui ravim käiku läheb,“ selgitab arst ravimite uurimise põhjalikkust. „Need ravimid on registreeritud ravimiametis ja mina võin kasutada just neid, mis seal kirjas on. Pendliliigutajate lehekesed ja juurekesed selliseid katseid läbinud ei ole, seega puudub neil ka kontroll.“

Ennet möönab, et raha ei haise ning nii ei tea tihti isegi edasimüüja, mida ta psühhedeelikumide näol müüb, rääkimata siis tarbijast. „Vale doseerimise tõttu on surmajuhtumite oht,“ leiab psühhiaater. „Tahetakse psüühilise seisundi muutust: jõuda kõrgematesse sfääridesse, et keha, vaimu ja jumalusega üheskoos ringmängu mängida. Aga keegi ei tea, kas see juurikas on toodud Brasiiliast või siitsamast nurga tagant, et transpordikulusid madalana hoida. Raha ei haise,“ tõdeb Ennet taas. Lisaks kahtleb arst psühhedeelikume propageerivate nõidade pädevuses. „Brasiilias on šamaanid põlvkondade kaupa tarkust endasi andnud, saladuses hoidnud ja kontrollinud. Meie nõidadel sellist kogemust ei ole,“ on ta veendunud.

Psühhedeelikumidest otsivad abi laisad

Doktor Ennet leiab, et psühhedeelikumidel ei ole põhjapanevat ravipotentsiaali. Argumendiks toob ta, et kui psühhedeelikumidel oleks võime midagi päriselt ravida, ei jätaks ülemaailmsed ravimitootjad kasutamata võimalust selle pealt teenida. „Välistatud! Kui see töötab, miks ei ole ravimifirmad seda turule toonud? Nii ei peaks psühhedeelikume vahendama kohalikud poisid-tüdrukud, vaid tuhandete töötajatega suurfirmad paneksid ratta üle kontinentide käima,“ usub Ennet.

Põhjus, miks inimene psühhedeelikumide poole vaadata võib, on psühhiaatri arvates inimloomusele omases laiskuses. „Mul käib palju patsiente, kes paluvad antidepressante või unerohtu. Minu vastus neile on see, et kui te lähete sporti tegema ja tahate rohkem kõrgust hüpata, siis te ei võta ju ühte kollast tabletti sisse ega hüppa tänu sellele nädala pärast kümme sentimeetrit rohkem. Rohud on ainult esimesel etapil sissejuhatus, et liigsetest pingetest üle saada. Ülejäänu tuleb uuest elukorraldusest ja harjutustest pingete maandamiseks ning keha ja vaimu tugevdamiseks,“ kirjeldab Ennet ravimeetodit.

Enamgi veel, Ennet leiab, et kui inimene pöördub psühhedeelikumide poole lootuses midagi ravida, teeb ta endale sellega karuteene ja paneb ohtu nii tervise kui halvimal juhul ka elu. „Võin tuua palju näiteid noortest, kellel on pärast kanepi tarvitamist psüühikahäire välja tulnud. Võib-olla oleks see varem või hiljem välja tulnud ka ilma selleta, aga olen näinud palju noori, kes on vahetult enne psüühikahäire väljalöömist kanepit tarvitanud. Kui nüüd psühhedeelikumide peale mõelda, siis teadmata inimese eelsoodumust psüühikahäireteks, võib tarvitaja endale viga teha,“ selgitab Ennet. „See võib lõppeda tõsise psüühikahäire, sõltuvuse või isegi surmaga,“ hoiatab psühhiaater. „Kui inimesel on probleem, siis ei tohiks ta raviks kasutada midagi, mida pole põhjalikult uuritud.“

Jaga artiklit

33 kommentaari

P
psühedelkumid  /   19:23, 23. sept 2018
avavad vaimsuse varjatud poole siis ei saa enam rõõmus helbeke olla kuigi alguses võetakse nagu kaifi ja lõbu pärast

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis