Eesti uudised

ÕL VIDEO | Kuidas õigustavad autojuhid kiiruse ületamist? (66)

Liis Vaksmann | Video: Jörgen Norkroos, 20. september 2018, 18:42
GAAS PÕHJAS: Kuidas õigustavad autojuhid kiiruse ületamist?Foto: Jörgen Norkroos
19. september on Euroopas tuntud kui Edwardi päev – päev, mil kõik pingutavad, et Euroopa teedel ei hukkuks mitte kedagi. Ka Harjumaal olid politseinikud väljas, kontrollimaks sõidukijuhte, et nad ei tegeleks rooli keeramise ajal kõrvalise tegevusega või ületaks lubatud sõidukiirust. 

Patrullpolitseinike võis näha nii inimeste poolt teada antud kohtades kui seal, kus on olnud liiklusõnnetusi ja  on võimalikult suur oht liiklejal viga saada. Teisisõnu need kohad, mis on suuresti ülekäiguradade vahetus läheduses. Nii käis ka Õhtuleht ühe tunni jooksul jälgimas, kuidas käis kiirusemõõtmine Tallinnas Tehnika ja Rohu tänava ristil.

Samal teemal

Pärastlõunasel ajal pargib sini-valge politseibuss Tehnika tänavale, mõnisada meetrit pärast bussipeatust. Kaks politseinikku alustavad Toompuiesteelt tulevate autode kiiruse mõõtmist. Teelõik on suuremalt jaolt ühesuunaline, seal on ka kool, mistõttu on kiiruspiirang 30km/h.  Mõned minutit pärast kiirusemõõtmist on radaris auto, kellel sõidukiiruseks 43 km/h, ning üks ametnikest annab juhile peatumismärguande.

Uurides juhilt, mis kiiruse ületamise põhjustas, selgitab too, et ta ei silmanud liiklusmärki. Politseinikud vestlevad naisega ja lubavad tal  pärast suulist hoiatust sõitu jätkata. Juht jõuab vaevu minema sõita, kui radarisse jääb teinegi juht, kelle sõidukiirus 45km/h. Temagi vabanduseks on sarnane põhjendus nagu eelmisel roolikeerajal ning ta pääseb vaid hoiatusega. 

Järgnevad neli autojuhti pääsevad suulise hoiatusega kuniks silmatakse juhti, kel kiiruseks 47 km/h. Tema tausta kontrollimisel selgub, et nimekirjas on mitmeid liiklusrikkumisi. Juhi vabandus ei erine juba eelpool kuuldust, hoolimata sellest, et ta sõidab oma sõnade kohaselt antud teed üsna tihedalt. Nii on 40 minutiga käes kuus liiklusrikkujat. „Tundub, et siin võiks vormistama jäädagi,“ vangutavad ametnikud pead.

Kokku tuli politseinikel sekkuda 101 juhul, mil korrakaitsjatele jäid silma kesklinna eri kohtades kiirust ületavad autojuhid. 

Parem on saada trahvi kui kommenteerida

Tallinna-Tartu maanteel, sissesõidul Ardu alevikku mõõdab politseipatrull õhtupoolikul Tallinna poole suunduvate sõidukite kiirust. Lubatud kiirus on 90 km/h. Kahjuks ei tule siingi pikalt oodata, kui radarisse sõidab sõiduauto, millel kiirust veidi üle 100 km/h. 

Korrakaitsjad küsivad dokumente ning mainivad ka, et kohapeal on reporter uurimas põhjuseid, miks inimesed kiirust ületavad. „Kommenteerima ma siin küll midagi ei hakka, parem saan trahvi,“ tuleb vastuseks. 

„Selge. Parkige siis palun oma auto ära ja tulge meie autosse,“ vastab korrakaitsja. Vormistatakse kiirmenetluse otsus ning juht jätkab teed Tallinna. 

Kolmas kiiruseületaja  toob vabanduseks vajaduse jõuda Ida-Tallinna keskhaiglasse. „Täna kell kuus on haiglas naisel ultraheliuuring. Ja kella kuueni on veel 48 minutit aega. Üritan sinna jõuda,“ selgitab mees.

„See ületamine polnud kriminaalne, mingi kümme üle. Ikkagi mõistuse piires,  70- ja 50- alas võtsin kiiruse maha.“  Miks sõitu varem ei alustatud? „Töö juures läks natuke aega,“ põhjendab ta ning leiab, et kokkuvõttes läks tal tõesti vist kiireks. 

Inimesed ei õpi

Neljapäeval keskenduti viie tunni vältel liiklusriskeerivale käitumisele ehk mobiiltelefoni näppimisele ja sellega sõidu ajal rääkimisele. Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse välijuht Marek Vähi ütleb, et selle aja jooksul koostati 36 inimese kohta materjalid. „Eile oli see number 32,“ räägib Vähi ning viitab, et liiklusjärelevalvega tegeletakse igapäevaselt.

Kinnipeetud juhtide vabandused pole Vähi sõnul ajaga muutunud. "Vabandused on seinast-seina, kuid ega tihti pärleid ette ei tule. Küll laps helistas, tööasjad või näiteks täna oli ühel kodanikul suhteliselt uus auto, kus tehase poolt sisse ehitatud telefonivastuvõtja, mis ei töötanud. Ta olevat käinud sellega ka teeninduses ja ka maaletooja ei oskavat öelda, mis põhjusel see ei tööta. Ja selle pärast oli tal siis telefon kõrva ääres ja rääkis telefoniga,“ räägib Vähi. 

Kuigi politsei on viimased kaks kuud avalikustanud kiirusemõõtmise kohad, pole kahjuks kiiruseületamised vähenenud. „Inimese käitumist muudab tõenäoliselt kõige rohkem järelevalve tihedus. Ehk kui ta tõesti näeb, et politseipatrull seisab iga päev või üle päeviti sellel konkreetsel teelõigul ja ta teebki järelevalvet, ehk inimesel tekib mõte, et ma ei saa ületada kiirust. See annab ilmselt kõige parema efekti,“ leiab Vähi. „Kindlasti karistusel on oma kaal. Kui trahv on olematu ja inimest üldse ei mõjuta, siis ta maksab trahvi ära ja  on järgmine päev selle unustanud. Trahv peab olema ikkagi kohene, efektiivne ja mõjus, et inimene ikkagi tunnetaks seda. Kuid karistusest olulisem on sekkumine ja inimese mõtlema sundimine, miks on piirkiirused just sellised."

Suur osa juhte mõistab politseinikega kokku puutumata, et õige kiirus säästab elusid. Kuid on ka neid, kes vajavad meeldetuletust hoiatuse või trahvi näol.

Politsei tabab loetud tundidega mitukümmend kiiruseületajat. Näiteks:

  • 16. septembril: peale lõunat mõõtsid korrakaitsjad 3,5 tundi kiirust Tallinna-Tartu trassil üheksakümne alas. Kokku 16 kiiruse ületajat, suurim kiirus 149 km/h. Juhile koostati protokoll ja on võimalus, et ta jääb mingiks ajaks juhtimisõigusest ilma. Samal päeval mõõtsid korrakaitsjad veel 2,5 tundi kiirust Peterburi teel viiekümne alas. Kokku 19 kiiruse ületajat, suurim kiirus 88 km/h 
Tallinna-Tartu trassi kiiruse mõõtmineFoto: Darvy Kõdar/PPA

  • 15. septembril mõõtsid korrakaitsjad 2,5 tundi kiirust Narva maanteel ja Peterburi teel viiekümne alas. Kokku 16 kiiruse ületajat, suurim kiirus 88 km/h.
  • 14. septembri hommikul mõõtsid korrakaitsjad 2,5 tundi kiirust Peterburi teel viiekümne alas. Kokku 21 kiiruse ületajat, suurim kiirus 99 km/h.
  • 11. septembril tuli korrakaitsjatel päeva kiirusrekord Laagna teel, kus on seitsmekümne ala, kuid kiiruse ületaja sõitis 106 km/h. Tegemist oli veel algaja juhiga, kelle vabanduseks, et on kiire lennukile. Lisaks tabati veel kaks juhti, kellel puudus juhtimisõigus.
Laagna teel kiiruse mõõtmineFoto: Darvy Kõdar/PPA
  • 10. septembril mõõtsid korrakaitsjad 1,5 tundi kiirust Järvevana teel seitsmekümne alas. Kokku 12 kiiruse ületajat, suurim kiirus 103 km/h. 11 rikkujal oli kiirus 20+ üle. Tol päeval mõõdeti veel teinegi kord samas kohas kiirust, kus tabati autoroolist juht, kel joovet 0,53 mg/l.
  • 7. septembril mõõtsid korrakaitsjad kahel korral kiirust Narva maanteel suunaga Lasnamäele Lauluväljaku mäel. Tunniga tabati kokku 12 kiiruse ületajat, suurim kiirus 99 km/h. Viiel rikkujal oli kiirus vähemalt 80+ km/h. Teisel mõõtmisel saadi peale 2,5 tunnis kiiruse mõõtmist kokku 25 kiiruse ületajat, suurim kiirus 92 km/h. Kuuel rikkujal oli kiirus vähemalt 80+ km/h.
Narva maanteel suunaga Lasnamäele kiiruse mõõtmineFoto: Darvy Kõdar/PPA

  • 6. septembril mõõtsid korrakaitsjad 3,5 tundi kiirust Suur-Sõjamäel viiekümne alas. Kokku 27 kiiruse ületajat, suurim kiirus 84 km/h.
  • 5. septembril mõõtsid korrakaitsjad kiirust Ranna teel viiekümne alas. Kahe tunniga 17 kiiruse ületajat, suurim kiirus 86 km/h.
  • 2. septembril mõõtsid korrakaitsjad neli tundi kiirust Tallinna-Tartu trassil üheksakümne alas. Kokku 28 kiiruse ületajat, suurim kiirus 142 km/h. Kokku kuus juhti, kes ületasid kiirust rohkem kui 41 km/h.
Tallinna-Tartu trassil kiiruse mõõtmineFoto: Darvy Kõdar/PPA

Esimene projekt EDWARD (Euroopa päev ilma ühegi liikluses hukkunuta) leidis 31 riigis aset kolmapäeval 21. septembril 2016. Euroopa teedel sureb iga päev keskmiselt 70 inimest ning veel 370 saab raskelt vigastada.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee