Olukord on klassikaline – Laine Randjärv valiti Eesti Kontserdi uueks juhiks, kuid ta soovib seal tööleasumist edasi lükata, sest enne riigikogu volituste lõppu Toompealt lahkudes jääks ta ilma lahkumishüvitisest. Taoline lähenemine on muidugi väga inimlik, sest kes küll leiaks endas jõudu ära öelda 20 tuhande euro väljamaksmisest, kuid läheb siiski selgelt vastuollu põhimõtetega, mille jaoks hüvitis välja mõeldi.

Poole aastapalga suuruse hüvitise saab kätte automaatselt, kui lahkuv saadik just ei kirjuta loobumisavaldust. Randjärv on juba teatanud, et ei näe loobumiseks põhjust.

Hüvitist otsustati hakata maksma lähtudes üllastest humaansetest põhimõtetest. Kuna riigikogus töötades puudub saadikul kokkupuude oma senise erialaga, siis võib tavaellu tagasipöördumine olla raske ning uue töökoha leidmine keeruline – igati mõistetav näiteks arstide ja teiste keeruliste ametite puhul.

Samas võib küsida, miks riigikogulastele selline eraldi toetussüsteem, kui meil on olemas ju igati toimuv töötukassa? Sarnase põhjendusega kaotati näiteks riigikogulaste eripensionid, kuna kõigil neil on võimalus riigi poolt pakutavate pensionisammaste abil ise oma vanaduspõlv kindlustada. Imagoloogiliselt oleks töötukassas arvele võttev eksriigikogulane muidugi küsimärgiks, sest kuidas sobib riigiasju otsustama inimene, kes tööturul iseseisvalt toime ei tule.

Küll aga võiks kõigile saadikuile lennuki pealt ühtlaselt raha külvamise asemel läheneda igaühele vajaduspõhiselt. Näiteks makstaks saadikuile pärast riigikogust lahkumist maksimaalselt poole aasta vältel igakuiselt hüvitist kuni uue töö leidmiseni. Kuigi ka siin on oma karid, sest pole ju motivatsiooni minna tööle, kui ametisseasumisel lõpetataks igakuise hüvitise maksmine.

Lõppude lõpuks taandub kõik konkreetse saadiku sisemisele väärikusele ja eetilisele kompassile. Kuna Randjärve puhul on raha saamine igati seaduslik, siis on raske tema käitumisele ka etteheiteid teha. Hinnangu saavad anda valijad, kui mitte Randjärvele endale – kuna ta enam ei kandideeri -, siis näiteks tema koduerakonnale.

Jaga artiklit

9 kommentaari

O
oo  /   07:52, 25. sept 2018
Miks siis inimene riigikogust lahkub? Arusaadavalt tervislikel põhjustel, perekondlikel põhjustel. Ausameelne võib lahkuda ja põhjusel, et on ennast ülehinnanud ja tal pole küllaldaselt aru selleks tööks. Kui lahkub omal soovil uuele töökohale , olgu see madalama või kõrgema palgaga, pole põhjust talle mingit lisaraha maksta. Mis juhtus valdade ümbertegemisega - töötaja asus kohe tööle uues vallas ja sai tuhandetes pealegi veel.
Riigikogu töö on tähtajaline ja äärmisel juhul võiks tähtaja möödiumisel maksta üks kuupalk , mitte rohkem. Töökas ja tark inimene leiab endale töö , kellest pole asja , seda tuleks toita lõpuni - sai riigikogus raha maitse suhu ja las laristab .
Kes seda riigiametnikele ja valitutele laialijagatavat raha loeb? Loetakse siis, kui vaja maksta neile,
kes tööd teevad ja jälgitakse, et inimene ei suudaks elu jooksul koguda paari aasta hooldekodu summat.
  /   19:36, 24. sept 2018
Järelikult pole Eesti Kontserdile uut juhti vaja, kui niimoodi kannatab oodata.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis