(Teet Malsroos)

Arvestades, et ka Reformierakond on otsustanud valimiste eel lennukilt raha külvata lubavate erakondadega ühineda ning peibutab hääli pinsitõusuga, siis on kerge tekkima mulje - Eesti on juba sedavõrd valmis, et isegi peenhäälestust pole enam vaja. Kui aga Reformierakond on muutunud Keskerakonna klooniks, kel peale pensionitõusu muid säravamaid ideid enam ei jagu, siis kas pole tagumine aeg hakata mõtlema nimemuutuse peale? 

Sest milleks nimetada end reformide parteiks, kui ühtki suuremat reformi ei suuda meenutada isegi poliitikat üle keskmise jälgivad inimesed. Ettevõtete tulumaksu kaotamine? Aga see jäi ju veel eelmisse aastatuhandesse! Muidugi on oravate siseasi, kui erakonna sees on lastud võimust võtta hiilival stagnatsioonil. Tehku, mis tahavad, tõde kuulevad nad valijate käest märtsi algul.

Eelnevaga ei saa kindlasti väita, nagu ei vääriks pensionärid paremat sissetulekut. Kuid erakonnad peavad koos kõlavate ju kulukate valimislubadustega näitama ka seda, kust nad nende täitmiseks raha võtavad. Ei saa osta ju põrsast kotis, et kui valija hääletab pensionitõusu poolt, siis saab ta alles pärast valimisi teada, milliste maksude kergitamise või lisandumisega hakkavad võitnud erakonnad lubadusi täitma. Ning kas maksutõus ei vii mitte rahakotist rohkem raha välja kui tooks sisse lubatud pensionitõus.

Kus aga on suured ideed, nagu küsis vähemalt juhtkirja kirjutamise ajal veel reformierakonda kuulunud ettevõtja Andrei Korobeinik? Tõepoolest, olgu või lubadus jõuda viie rikkaima hulka kui üldse mitte midagi. Keskerakonnal on firmamärgiks ühisrahastatud bussiliinid, sotsid on pildil alkoholiteemaga, kuigi ka need pole suured ideed, mis tagaksid õitseva riigi ka 20 aasta pärast, vaid pigem kukesammud. Oravail pole peale praeguse võimuliidu maksureformi peenhäälestuse – kõigile tulumaksuvabalt 500 eurot kätte - aga muud midagi.

Valimiskampaania seniste algete jääb mulje, et riigikogu valimised toimuvad vaid seepärast, et teatud seltskond tahab endale tubast tööd ja sotsiaalseid garantiisid riigikogu palga näol. Trump tahtis Ameerikat taas suureks muuta ning ta viibki seda plaani oma oskustele vastavalt ellu. Millist Eestit aga meie tahame? Retooriline küsimus – kas me siis sellist Eesti tahtsimegi? – meid edasi ei vii.

Jaga artiklit

28 kommentaari

A
ain  /   08:55, 24. sept 2018
ettevötete tulumaksust ju altkäemaks erakonnale!!!!
T
tädi Maali  /   16:27, 23. sept 2018
Ega siisn ka papakese kogemused aita, kui ikka sisu pole, siis pole. Michal võib küll tiibu soputada, kuid isegi see ei aiat. Igatahes oleks kasvõi Pevkur kobedam olnud, tema väühemalt tsiteeris eksimatult "etteantud"( Brüsselist, Andruselt, tagatoast?) teksti. Kajake paneb sellegagi puusse. Jääb üle vaid Paet. siimukesewle poliitikas kaotus 2:0

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis