Maailm

POEG ÄHVARDAS EAKA EMA MAJA SÜÜDATA: Austraalia valitsus uurib vanakestevastast vägivalda (3)

Toimetas Greete Kõrvits, 18. september 2018, 19:47
(Illustreeriv foto)Foto: PantherMedia/Scanpix
2015. aastal märkas üks austraallanna 89aastasel hooldushaiglas viibival isal kummalisi vigastusi. Hiljem selgus, et hooldaja kägistas liikumisvõimetut vanameest. Nüüd on ulatuslik üleriigiline uuring näidanud, et tegemist ei olnud paraku üksikjuhtumiga.

Naisterahvas, kes pidas eaka ja dementsust põdeva isa kehal leitud sinikaid ja marrastusi äärmiselt kahtlasteks, seadis isa haiglatuppa salaja üles videokaamera. Kuna isa ei suuda iseseisvalt käiagi, tundub kahtlane, et ta sedasi viga on saanud. Ka ei ole isal enam kõnevõimet, seega ei saa ta ise rääkida, mis temaga toimub.

Samal teemal

Videolt nägi tütar, kuidas hooldekodu töötaja üritab vanapapit sööma sundida. Kui see ei taha õnnestuda, muutub olukord vägivaldseks. Lõpuks surub hooldaja mehe voodisse pikale ning kägistab teda.

Alles hiljuti šokeeris Austraalia avalikkust valitsuse erikomisjoni uurimus lastekodudes ning erikoolides elavate laste olukorda kirjeldav raport. Nüüd on valitsuse tähelepanu all eakate eest hoolitsevad asutused.

2013. aastal avatud eakate abiliinile on tulnud mitmed väga häirivad ja kurvakstegevad kõned. Lääne-Austraalias korraldatud uuringule vastasid mitmed õnnetus olukorras eakad või nende lähedased. Mitte kõik probleemid ei olnud seotud palgaliste hooldajatega, paraku käituvad eakatega täiesti kohutavalt sageli ka nende endi lapsed.

Näiteks eakas daam Sylvia, kes kartis oma poega. Too ähvardas maja põlema panna ning ähvarduse illustreerimiseks pani põlema oma seljakoti. Sylvia poeg võttis ema raha ära, toppis ta hooldekodusse ning seal proua üheksa kuud hiljem ka siitilmast lahkus. Sylvia ei julgenud kordagi oma poja vastu ühtki ametlikku sammu ette võtta.

Paljud leiavad, et vanakeste vastu suunatud vägivalla ja halva käitumise juured on ühiskonnas endiselt väga tugevas vanuselises tõrjumises (ingl. k. ageism) ja diskrimineerimises. Paljud järglased tunnevad nn pärandikannatamatust - „millal ma ometi muti raha/maja/maa omale saan, kaua võib?“. Hoolimatus vanainimeste suhtes ning suhtumine neisse kui potentsiaalsetesse surnutesse, kellelt saab varalist kasu, on väga suur põhjus, miks nii lähedased pereliikmed kui ka mõned hooldajad käe vanakese külge panevad.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee