Eesti uudised

GRAAFIK | Kasvav mure? Tallinna keskkoolides jääb õpilaste haridustee katki, sest eelistatakse töölkäimist (48)

Marvel Riik, Margus Järv, 18. september 2018, 09:23
PRIORITEEDID VAHETUVAD: Suurtes keskustes, nagu seda on Tallinn, kipuvad gümnasistid kooliteed katki jätma, et saaks töökäimisele keskenduda. Tiina Kõrtsini
Tallinna Pelgulinna gümnaasiumis alustas 2014. aastal 65 õpilast, kellest lõpudiplomid said kätte vaid pooled. Koolidirektor Tõnu Piibur toob ühe põhjusena välja õpilaste soovi jätta koolitee katki, et õppimise asemel töölkäimisele keskenduda. „See on probleem terve Eesti hariduse jaoks tervikuna, mitte ainult minu jaoks,“ rääkis Piibur.

Haridus- ja teadusministeerium koondab keskkonda HaridusSilm.ee erinevaid Eesti haridusnäitajaid. Muuhulgas saab sealt vaadata, kuidas on suhted gümnaasiumi alustajate ja lõpetanute vahel. Tallinna koolide viimaste andmete (2014–2017) järgi lõpetas pealinna koolides keskmiselt 84% gümnaasiumiastmes alustajatest. Kõige nõrgema näitajaga jääb silma Tallinna kesklinna vene gümnaasium, kus 10. klassi astunust 81 õpilasest lõpetas 12. klassi 46 ehk 57%.  Pelgulinna gümnaasiumi keskkooliastmes proovis ilma teha 65 õpilast, sellega sai kokkuvõttes hakkama 38 noort ehk 58%.

Tallinna Pelgulinna gümnaasium Karli Saul / Ekspress Meedia

Pelgulinna gümnaasiumi direktori Tõnu Piiburi sõnul ei näita statistika seda, kas koolidel on head või halvad direktorid või õpetajad. „Keskmine kontingent on igal pool ühesugune, on tagurlikke, on uuendusmeelseid ja on kõike,“ ütles Piibur. „Probleem on selles, et õpilased pole piisavalt teadlikult planeerinud enda haridusteed.“

Piibur toob välja kaks levinud stsenaariumi. On õpilasi, kes tulevad suure hurraaga gümnaasiumi, kuigi tegelikult sobiks neile kutseharidussüsteem, ja on õpilasi, kes tahaksid õppimise asemel raha teenida, mistõttu ei jää tarkuse omandamiseks aega. On ka neid, kes on kooliskäimiseks Tallinna kolinud, ent majanduslike või muude põhjuste tõttu tagasi kodukanti läinud.

Pelgulinna gümnaasiumi direktori Tõnu Piibur TAIRO LUTTER

Kasvava mureallikana kogu Eesti hariduse jaoks toob Piibur välja just õpilaste otsuse minna tööle. „Kui satutakse gümnaasiumi, mis tundub juba oma elu moodi, tekib tunne, et tahaks ennast kuidagi ära majandada: elada vanematest lahus ja palju raha teenida,“ selgitas direktor õpilaste mõttemaailma. „Ma ei oska neile midagi öelda. Ma ei saa öelda, et elage vaeselt edasi. Saab öelda, et haridus on oluline, õppimine annab paremad võimalused elus toime tulemiseks, aga osa teeb oma valikud liiga kiiresti.“

Väljalangevuse taga on lai koolivalik

Tallinna kesklinna vene gümnaasium direktori Sergei Teplov on ametivenna Piiburiga samalt meelt – statistikat ei saa võtta tõsiselt. „Tollel ajal toimus kahe kooli – meie ja Tallinna Juhkentali gümnaasiumi – ühinemine. Kui meie koolis oli reaal- ja informaatikasuund, siis Juhkentalis kunstide õppesuund ja kadu tuli nende arvelt – nad ei suutnud võtta reaalsuunda.“ selgitas Teplov numbrite tagamaid. „Meie tavaline lõpetanute protsent on 82–85.“

Erinevate metoodikate ja õpilaste tasemete kokkupõrkel vahetasid Teplovi sõnul paljud enda kooli või kolisid sootuks mujale. „Vene õppekeelega koolid on erineva tausta ja erinevate suundadega. Kui õpilane saab aru, et talle üks suund ei meeldi või ei sobi, läheb ta lihtsalt teise kooli. Valik on suur,“ lisas Teplov, kes töölkäimises kui sellises mureallikat ei näe. „Meil ei käi õpilased kooli kõrvalt tööl.“

Tallinna kesklinna vene gümnaasium Taavi Arus / Ekspress Meedia

Töölkäimine kasvav trend

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul vaadatakse iga kahe aasta tagant õpilaste väljalangevust põhi- ja keskkoolis. Ta kinnitas, et õpilaste seas on olemas trend käia kooli kõrvalt tööl. „See on kahjuks nii, et statsionaarses õppes püütakse õppida nii kaua, kui see on võimalik. Kui seda enam ei suudeta, siis nad lähevad tegelikult täiskasvanute gümnaasiumi,“ rääkis Pajula.

Haridusamet on Pajula selgituste järgi võtnud endale eesmärgiks, et koolid ei võtaks enda gümnaasiumiastmesse õpilasi, kelle põhikooli lõputulemused on kehvad, kuna see soosib õpilaste väljalangevust. Õpilasi on aga koolidel vaja vähemalt kahe klassi jagu, et riigi toetusel majanduslikult toime tulla.

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula Alar Truu

„Võib tõdeda, et võrreldes 10 aasta taguse ajaga seda enam ei tehta. Lävend gümnaasiumi vastuvõtuks on oluliselt muutunud, koolid ei taha enam tegeleda nende õpilastega, kes ei soovi või ei taha õppida,“ ütles Pajula.

Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse esimehe Marcus Ehasoo hinnangul on koolidest väljalangemise üheks põhjuseks töö, aga sellest suuremaks nimetab ta õpilaste rahulolematust oma kooliga. „Paljud avastavad alles siis, kui nad juba koolipinki nühivad, et tema poolt valitud kool ei vasta sellele pingele, millega õpilane suudaks toime tulla,“ märkis Ehasoo. „Paratamatult ei ole neis koolides võimalik ka kooli kõrvalt tegeleda huvitegevusega. Ka see on üks põhjustest, miks minnakse teise kooli, kus nii puudumiste kord kui ka tunniplaan on paindlikum.“

Eesti õpilasesinduste liidu juht Marcus Ehasoo HEIKO KRUUSI / Linnaleht

Ainukesed koolid, kes suutsid 2014–2017 oma õpilaskonda gümnaasiumiastmes kasvatada olid erakoolid Eurogümnaasium, kus alustas 11 õpilast ja lõpetas 24 ning Kool 21. Sajandil. Mõlema kooli direktorid ei leidnud rohkem kui nädala jooksul mahti enda fenomeni selgitada, viidates kiiretele aegadele majas.

Haridusminister: gümnasistide tööl käimine on keskuste probleem

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul ei ole gümnasistide tööl käimine Eestis suur probleem, kuid nendib, et trend on siiski selline, et keskustes nagu Tallinn, panustavad noored aina rohkem töölkäimisse.

„Seda toovad välja pigem üksikud koolijuhid, mitte et see oleks valdav teema,“ ütles Reps. „Kui hiljuti rääkisin Viimsi keskkooli kahe õpetajaga, siis nad ütlesid, et tegemist on ikkagi pigem nende noorte inimestega, kes leiavad oma perekondlikust taustast tulenevalt juba üsna head töökohad. Kas nad siis töötavad oma vanemate firmas, lähevad näiteks IT-sektorisse või kuhugi, kus nad alustavad.“

48 KOMMENTAARI

m
mitte 19. september 2018, 11:33
ainult gümna, vaid ka kõrgkooli jäeti buumi ajal pooleli ja mindi tööle. Kui buum lõppes, siis osa tiksus tasapisi kooli tagasi. Raha ruulib.
e
elu on lühike! 18. september 2018, 15:24
Töökoht ja õpe peavad käima käsikäes! Pole mõtet niisama istuda tagumikku laiaks kuskil kinnises ruumis, õpe praktiliselt on palju tulemuslikum. Inime...
(loe edasi)
Loe kõiki (48)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee