Kommentaar

Kadri Simson | Kellakeeramisele tuleb lõpp (26)

Kadri Simson, majandus- ja taristuminister, Keskerakond, 16. september 2018, 19:51
 MATI HIIS
Viimastel kuudel on Eesti inimestega vesteldes osutunud üheks huvipakkuvamaks teemaks kellakeeramise küsimus, mille asjus tundub olevat igal inimesel oma kindel seisukoht. Olgugi et leidub nii suve kui ka talveaja pooldajad – kes ühe või teise aja vooruste üle tõsiselt vaielda võivad – jääb siiski kõlama arvamus, et kellakeeramise kui sellise võiks küll ära lõpetada.

Ka valitsuse tasandil oleme just sellise otsuse vastu võtnud ja andsime hiljuti Euroopa Komisjonile teada, et toetame kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides iga-aastase suve- ja talveajale ülemineku lõpetamist, kuid sellisel juhul peab ühtse otsuse tegema kogu Euroopa. Nüüd tundub, et ka ülejäänud Euroopa on end liigutama hakanud.  

Idee lõpetada Euroopa Liidu liikmesriikides suve- ja talveajale üleminek sai alguse möödunud aasta juunikuus ühest Soome kodanikualgatusest, kui põhjanaabrite parlamendile saadeti pea 70 000 Soome kodaniku allkirjaga pöördumine suveaja kaotamiseks. Pöördumine oli katalüsaatoriks küsimuse arutamisele ülejäänud Euroopas ning vaikselt, aga kindlalt hakkame jõudma ka esimeste tulemusteni. Nüüd avaldas Euroopa Komisjon liikmesriikides korraldatud avalike konsultatsioonide esialgsed tulemused, millest selgub, et 84% küsitlusele vastanutest toetab kellakeeramise lõpetamist. Rahvas on oma tahet selgelt väljendanud.

Mul on hea meel, et Eesti on selles küsimuses algusest peale valjul häälel kaasa rääkinud ja olnud soomlaste kõrval üheks eestvedajaks. Rõõm on ka näha, et tuhanded eestlased võtsid korraldatud veebiküsitlusest osa ja andsid sisendi teemaga edasi liikumiseks. Kokku vastas Euroopa Komisjoni korraldatud uuringule 4,6 miljonit inimest 28st liikmesriigist.

Ega kellakeeramise lõpetamine ei oleks Eesti jaoks midagi eriskummalist või ennekuulmatut. Eestis mindi esimest korda suveajale 1917. aastal. Suveajale mindi üle ka mõlema Saksa okupatsiooni ajal, pärast Teist maailmasõda mindi üle Moskva ajale ning talveajale üleminek mõneks ajaks lõpetati. Nõukogude ajal hakati Eestis esimest korda kella keerama 1981. aastal ja kuna seda tehti keset töönädalat, siis tõi see kaasa suure segaduse, sest oli paljudele noortele elu esimene kellakeeramine. Kuna sellega läksime suvel juba kaks tundi oma vööndiajast erinevaks, siis laulva revolutsiooni ajal sai üheks oluliseks teemaks ka oma vööndiaja tagasi saamine. 1989. aastal see ka õnnestus ning mõned aastad olime aasta läbi oma vööndiajas, mida täna tuntakse talveajana. Alates 2002. aastast on Eesti läinud üle suveajale märtsi viimasel pühapäeval ja tagasi talveajale oktoobri viimasel pühapäeval.

Kas suve- või talveaeg?

Me ei ole konkreetselt otsustanud, millist aega eelistada, kuid näiteks Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker on juba avaldanud liikmesriikidele soovituse jääda püsivalt suveajale. Kokkuvõttes on tähtis see, et ei tekiks olukorda, kus Soomes kehtib üks aeg ning temaga samal joonel oleval Leedul näiteks teine aeg. Sellist segadust ei vaja keegi.

Kuid kellakeeramise võiks sellegipoolest ära lõpetada. Olulisemad kellakeeramise põhjendused on aastate jooksul olnud energia kokkuhoid ja liiklusohutus, kuid tänapäevased energiatõhusad lahendused on vähendanud kellakeeramisega saavutatavat energiasäästu ning rahvusvahelistes uuringutes puuduvad üheselt kindlad tõendid kellakeeramise ja liiklusõnnetuste arvu vahelisest seosest.

Kellakeeramise võimalikku negatiivset mõju tervisele on näidanud uuringud, mille järgi mõjutab kellakeeramine inimeste biorütmi, tuues endaga kaasa erinevaid une- ja keskendumisprobleeme. Kellakeeramine võib avaldada mõju ka laste õpiedukusele. Juba kell kaheksa koolis olek ja kohe õppima asumine võib olla lastele raske – tunni võrra aja liigutamine võib mõjuda veelgi keerulisemalt. Põhjuseid kellakeeramise lõpetamiseks on mitmeid ning tundub, et vastulauseid jääb üha vähemaks. Näib, et oleme valmis püsivale ajale üle minema.

Kõnealune teema väärib edasist poliitilist debatti ja minu hinnangul on Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikidega valmis kellakeeramise regulatsiooni kiiremas korras lõpetama. On teada, et Euroopa veskid jahvatavad aeglaselt, kuid usun, et saame selles küsimustes lähiaastatel siiski  näha konkreetseid otsuseid. Eesti kavatseb olla sellel teemal kindlasti eestvedajate hulgas.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee