Laserist sööstab 10 000 valgusimpulssi sekundis ja püüab maapinnalt tagasi pöörduvaid footoneid, et määrata ülima täpsusega jää paksust iga 70 sentimeetri järel. See on vajalik, et selgitada välja nabajää sulamise kiirus ja seeläbi ennustada, kui palju ja ohtlikult tõuseb veepind meredes ja ookeanides, mis võib saada ohuks sadadele miljonitele ranniku lähedal elavatele inimestele. Lisaks annab mõõtmine hulga suure resolutsiooniga fotosid, mis võimaldab kokku panna Antarktika ja Arktika ülitäpse kaardistuse.
„Me suudame määrata jää paksuse aastamuutust isegi siis, kui see on vaid neli millimeetrit,“ teatas NASA. Eriti oluline on saada andmeid Antarktikast, mille jäämasse pole piisava täpsusega kunagi uuritud. „Kolmandik Maa mageveevarudest on nabajääs ja mägedelt laskuvates liustikes – 99 protsenti sellest kolmandikust asub Gröönimaal ja Antarktikas,“ kinnitab NASA uurija Alex Gardner. Tema kolleeg Brooke Medley on aga vaimustunud võimalusest täpsemalt uurida, mis toimub Texase osariigi suuruse veepinnal hõljuva jäämassiiviga Antarktikas. „See tõuseb ja langeb pidevalt kuus-kaheksa meetrit iga päev. Me tahamegi võrrelda, mis toimub jääväljadega, mida ei mõjuta tõusud ja mõõnad võrreldes selle hiiglasega.“
Peale selle saadab tehiskaaslane andmeid ka maailma loodusvarade kohta. Iga päev jõuab NASA maapealsete teenistusteni terabaidi jagu andmeid.
Uurimisprojekti kestuseks on arvestatud kolm aastat, kuid kui peaks tekkima vajadus seda pikendada, siis sellega on arvestatud. Kütusevaru jätkub satelliidil ICESat-2 kümneks aastaks.
Põnevat ja kasulikku
4 KOMMENTAARI