(Teet Malsroos)

Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" arutasid Andrus Karnau ja Ahto Lobjakas eestikeelse hariduse üle, mis valimiste eel taas päevakorda on kerkinud.

Viimasel ajal on mitmed poliitikud avalikkuses eestikeelse hariduse teemal sõna võtnud. On neid, kes arvavad, et muukeelne hariduse andmine tuleks Eestis ära lõpetada, kuid ka neid, kes arvavad, et see oleks siinsete elanike diskrimineerimine. Neljapäeval arutati teemat riigikogus suisa olulise tähtsusega riikliku küsimusena.

"See tundub mulle Vene kaardi mängimise kehastus selles valimiste tsüklis," arvas Lobjakas, kelle sõnul on võetud kaks drastiliselt erinevat positsiooni hariduse keeleküsimuses.

Lobjakas arvab, et Eestis peaks venelastel oleme võimalik omandada haridust emakeeles ja riik ei tohiks eestikeelset haridust vägisi peale suruda. 

Tema sõnul tekivad eesti- ja venekeelsete laste koosõppimisel konfliktid, sest eestlased on jõupositsioonil ning vene lapsed allasurutud. "Koolides tekivad vältimatult jagunemised. /.../ Lapsed alluvad karjainstinktile kergesti, hierarhiad tekivad nagu kanadel. Inimesed pole mõelnud, mis täpselt juhtub koolides, kui sellised vahed tõmmatakse läbi õpilastelt."

Karnau hinnangul on see teema, mis valimiste järel taas unustatakse.

"Debatti nagu polegi, ega ka õiget püüdlust. On mõningad poliitilised hüüatused, mis on mõeldud valijatele," ütles Karnau. "Ainsad huvitavad sõnavõtud olid need, mida jagasid kakskeelsest keskkonnast pärit saadikud. Poliitikute jutust jäi mulje, et pole visiooni ega eesmärki."

 Kuula arutelu alates 19. minutist!

Jaga artiklit

104 kommentaari

A
Anton  /   22:36, 17. sept 2018
Mina ei ole Haapsalu koolides kogenud mingeid märkimisväärseid konflikte vene ja eesti laste vahel. Vene lapsed saavad eestikeelse õppega hakkama ja mõned neist on lõpuks keelekasutuselt täiesti eristamatud. Kui asjasse normaalselt suhtuda, siis koosõppest võidavad mõlemad kogukonnad. Lahusõpe on, tulevikuvajadustest lähtudes, halb. Ma ei arva, et demokraatlikus riigis on vajadus kedagi koosõppeks sundida, kuid demokraatia ei tähenda, et vähemustele peab tegema samasugused koolid nagu on nende ajaloolisel kodumaal.
E
eu  /   14:44, 17. sept 2018
Tuleb välja, et lobajakad ja muud tegelased on vaimselt küündimatud omandama eesti keelt.
Seepärast ongi vaja neile vaimselt nõrgematele erikoole - kus vene keeles kõik selgeks tehakse!!!

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis